KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13680 Tsiviilasi M

) § 2 lg 1 loetelus, kas see on jõustunud ja kas täitmisavaldus on nõuetekohane. Täitedokumendiks olev kohtumäärus on nimetatud

§ 2lg 1 p-s 1, kohtumäärus on jõustunud.

Samuti on kohtutäitur kontrolli käigus leidnud, et täitmisavaldus on nõuetekohane. Kohtutäitur ei kontrolli täitedokumendi materiaalõiguslikku õiguspärasust ega võigi seda teha. Kohtuotsuse resolutsiooni vormistamise nõuded ei puuduta kohtutäituri tegevust. Võlgnik ei saa kohtutäiturile ja kohtutäituri otsuse peale kohtule esitatavate kaebustega taotleda jõustunud kohtuotsuse sisulist revisjoni. Materiaalõiguslik vaidlus täitedokumendi täidetavuse üle on vaidlus sissenõudja ja võlgniku vahel. Kui võlgnik soovib vaidlustada täitedokumenti materiaalõiguslikult (sh leiab, et ta on täitedokumendist tulenevad kohustused täitnud), siis selleks on võimalus esitada hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (

§ 221

). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu otsuse nõuded on toodud KTS § 31 lg-s

1. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus vastab nimetatud nõuetele. Lisaks on kohtutäitur selgitanud, kuidas kujuneb kohtutäituri põhitasu sõltuvalt sellest, kas võlgnik asub nõuet täitma selleks ettenähtud tähtaja jooksul vabatahtlikult või mitte. MÄÄRUSKAEBUS
2. Võlgnik esitas
3. oktoobril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Võlgnik järgib endiselt kaebuse taotlust, mille kohaselt tuleks kohtutäituri tasu otsus ja otsus kaebuse kohta tühistada ning täitemenetlus lõpetada. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks toimus täitemenetluse alustamine ebaseaduslikult, sest täitmisele ei saa võtta täitedokumenti, millest ei nähtu võlgnikule konkreetseid kohustusi. Kohtutäitur nõuab kohustuse täitmist, mis ei tulene täitedokumendist. Kui kohus määrab otsusega talumiskohustuse, kuid ei määratle piisava täpsusega selle sisu, ei saa kohtutäitur seda teha kohtu eest, vaid sissenõudja peab pöörduma kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 kohase tuvastushagiga. Maakohus oleks pidanud tuvastama, millised kohustused tulevad täitedokumendist, ning seejärel kontrollima, kas see, mida kohtutäitur võlgnikult nõuab, vastab mõnele neist kohustustest. Teiseks ei ole kohtutäituri tasu otsus arusaadav. Kohtutäituri tasu suuruse arvestamist ei saa delegeerida võlgnikule või tema esindajale. Juhul kui kohtutäitur leiab, et otsuse tegemise hetkel ei olnud konkreetne tasu summa veel selge, siis oleks kohtutäitur pidanud tasuotsuse tegemisega ootama kuni summa suuruse aluste väljaselgitamiseni. MENETLUSE EDASINE KÄIK
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjatele tähtaja vastamiseks. Sissenõudja MK vaidles kaebusele vastu, kohtutäitur ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
5. novembri 2017 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

§ 2

lg 1 p 1 kohaselt viiakse täitemenetlus läbi jõustunud kohtulahendi alusel.

§ 23

lg 1 kohaselt eeldab täitemenetluse algatamine sissenõudja poolt sissenõudja avalduse ja täitedokumendi esitamist. Seega tuleb tuvastada, kas esineb täitedokument, mis võimaldab konkreetse nõude osas täitemenetluse läbiviimist. Täitedokumendina esitati jõustunud kohtulahend valitsevale kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise kohta. Juurdepääsu määramine loob koormatud kinnisasja(de) kitsenduse asjaõigusseaduse § 156 tähenduses, kuid see ei loo soorituskohustust ega keeldu täitedokumendina. Sellest järeldub, et juurdepääsu määramise kohtulahendis puudub üldjuhul täidetav nõue

§ 2lg 1 mõttes.

Käesoleval juhul täitmiseks esitatud kohtumäärus ei ole eespool p-s 1 refereeritud kohustuste suhtes erandlik, st ka sellest ei tulene kummagi koormatud kinnisasja omanikele konkreetseid kohustusi ega keelde, mida saaks sundkorras täita. Vaidlusaluses täiteasjas ei soovita täita sama määruse resolutsiooni mõnda muud osa.

1. Selleks, et sissenõudjad saaks algatada täitemenetluse, millega kohustada võlgnikku kui koormatud kinnistu II ühisomanikku tagama sissenõudjatele juurdepääs valitsevale kinnistule vastavalt täitedokumendis määratule, tuleb sissenõudjatel esitada kohtutäiturile jõustunud kohtulahend, mille resolutsioonis kas kohustatakse võlgnikku tegema teatav toiming juurdepääsu võimaldamiseks või hoiduma konkreetsete takistuste tegemisest. Sarnaselt kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisega ei ole pelgalt juurdepääsu kindlaksmääramisel tehtud kohtulahend täitedokumendiks, mille alusel saaks algatada määratud korda rikkuvate isikute sundtäitmise menetluse selle korra rikkumise tõkestamiseks (vrd Riigikohtu
2. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas 3-2-1-149-10, p 15 kolmas lõik). Sellise täitedokumendi saamine eeldab reeglina asjakohase nõude esitamist kohtusse. Vastava nõude menetlemise käigus kontrollib kohus, kas esineb sissenõudjate väidetav juurdepääsutee kasutamise takistus, ning seejärel teeb lahendi, mis kas kohustab võlgnikku toimingut tegema või millestki hoiduma. Kirjeldatud tulemust ei saa saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisel.
3. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et praegusel juhul ei esinenud konkreetse nõude osas täitemenetluse läbiviimiseks õiguslikku alust ja kohtutäituril tuleb

§ 48

lg 1 p 7 järgi lõpetada täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu täitedokumendita alustatud täitemenetlus (vrd Riigikohtu

1. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas 3-2-1-117-10, p 12). Täidetava nõude puudumise tõttu täitedokumendis, tuleb kohtutäituri otsus tühistada. Kuna kohtutäituril puudus alus täitemenetluse algatamiseks täitedokumendis nõude puudumise tõttu, siis ei ole kohtutäituril alust küsida võlgnikult ka kohtutäituri tasu. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul määruskaebuse teisele väitele vaja sisuliselt vastata.
2. Võlgniku kaebus ja määruskaebus on mõlemad edukad. Juhindudes TsMS § 662 lg-st 3 rahuldab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud taotlused tõendite vastuvõtmiseks.
3. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2, Riigikohtu
4. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22). 16.

§ 218lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4