Obsah (5)

§ 407§ 468§ 142§ 178§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-102269 Ts

§ 407lg 1 alusel osaliselt. 2. Välja mõista XXXXOÜ-lt Xxxx

OÜ kasuks põhivõlgnevus 4 560 eurot ja 31.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 64,81 eurot, kokku 4 624,81 eurot.

1. Jätta rahuldamata hageja viivisenõue 823,49 euro ulatuses.
2. Jätta menetluskulud XXXXOÜ kanda 84,89% ulatuses ja 15,11% ulatuses XxxxOÜ kanda.
3. Välja mõista XXXXOÜ-lt XxxxOÜ kasuks menetluskulud, s.o menetluses tasutud riigilõivust 360,78 eurot.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

7. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank-is.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja nõudeks on poolte vahel 16.11.2016 tellimuskirja alusel veoteenuse osutamisest tekkinud võlgnevus (põhivõlgnevus 4 560 eurot ja viivised 888,30 eurot). Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Lisaks põhinõudele on hageja esitanud ka viivisenõude summas 888,30 eurot (seisuga 31.01.2017), mille kohta on 31.01.2017 väljastatud arve nr

1. Viivise summa on kujunenud arvetel 1230, 1240 ja 1298 kajastatud summade tasumata jätmisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisearvestuses on hageja lähtunud viivisemäärast 0,3% päevas, mis on märgitud arvetel. Kohus selgitab, et arve esitaja ei saa arvega viivisemäära ühepoolselt otsustada, vaid viivisemäära kohta peab olema poolte kokkulepe. Hagi asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid viivise määras kokku leppinud. Seetõttu lähtub kohus hageja õigusest nõuda viivist seadusjärgsest määras. Viivise arvestus on esitatud seisuga 31.01.
2. Hageja on kostjale esitanud järgmised arved, millelt ta on viivist arvestanud: 1) 16.11.2016 arve 1230 summas 3 260 eurot (tasumise tähtaeg 23.11.2016), kostja oli viivituses 24.11.2016-31.01.2017, kokku 69 päeva; 2) 21.11 2016 arve 1240 summas 1 080 eurot (tasumise tähtaeg 01.12.2016), kostja oli viivituses 02.12.2016-31.12.2017, kokku 61 päeva; 3) 31.12.2016 arve nr 1298 summas 220 eurot (tasumise tähtaeg 01.02.2017), kostja oli viivituses 02.02.2017-31.12.2017, kokku 24 päeva. Võttes arvesse seadusjärgse viivise määra (8%) võlgnetaval perioodil, kujuneb sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 64,81 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4 560 eurot ja 31.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 64,81 eurot. Hagi jääb rahuldamata viivisenõude 823,49 eurot ulatuses. 2 Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus

§ 163

lg-s 1 sätestatust ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 84,89% ulatuses, jäävad menetluskulud samas ulatuses kostja kanda ja 15,11% (rahuldamata osas) hageja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot, millest 360,78 eurot (84,89) jääb kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3