Obsah (8)

§ 230§ 162§ 173§ 138§ 144§ 218§ 175§ 178

2-17-1849 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsembril 2017, Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-17-1849 Tsiviilasi Kort

§ 230

lg-le 1, mis asetab kostjale kohustuse tõendada asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Hageja märgib, et kütteteenus tagab korteriomandite sihipärase kasutamise ning selle tellimine ei sõltu üksiku korteriomaniku suvast või valikutest, kas korteriomanik teenuseid ühistult tellib või mitte. Hagejal on seadusega kindlaksmääratud eesmärk, milleks on KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Mõtteliste osade majandamine tähendab Riigikohtu arvates nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Isegi juhul, kui kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele nõudmistele tänaseni korterisisest küttesüsteemi ennistanud, ei mõjuta see kostja kohustust tasuda majandamiskulusid (küttekulusid). Riigikohtu seisukohtade järgi tuleb radiaatorite eemaldamisest hoolimata tasuda KOS § 13 lg 1, KÜS § 15¹ lg 1 ja korteriühistu põhikirja järgi kütteteenuse eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud kõigilt elamu korteriomanikelt nõusoleku küttesüsteemist eralduda, samuti et küttesüsteemist eraldumisel on kaasomanikud vabastanud kostja küttekulude tasumisest. Hageja põhikirjast ei nähtu vaidlusaluste kulutuste (küttekulud) osas kõrvalekaldeid majandamiskulude korteriomandite vahel jaotamise üldreeglist. Ka mistahes kokkulepetele, millega oleks kostja küttekulude kandmisest vabastatud, ei ole kostja tuginenud. Hagejale teadaolevalt vastavad kokkulepped puuduvad. KOS § 13 lg 1 teise lause järgi peab proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks olema kaasomanike kokkulepe. Hageja poolt majandatav xxxxxxx tn x elamu asub kaugküttevõrgus. Hageja lisab ehitisregistri koondväljavõtte, millest nähtuvalt on elamu soojusvarustuse liik kaugküte ning ehitisregistri andmete järgi on kaugküttega seotud ka kostja korter nr x. Kostjale on küttesüsteemist eraldumise osas pretensioone ja nõudeid esitanud nii hageja organid kui ka kohalik omavalitsus. Hageja leiab, et kostja on korteriomanikuna ja hageja liikmena seotud majandamiskulude sh küttekulude tasumise kohustusega sõltumata sellest, kas kostja korter on küttesüsteemist eraldatud või mitte. Tasu kütte eest on korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast (vt RKTKo 3-2-1-124-10, p 17). Hageja ei näe argumente, millest lähtuvalt tuleks kostjat teistest korteriühistu liikmetest erinevalt kohelda, s.o võimaldada kostjal küttekulusid mitte tasuda. 2 2-17-1849 Kostja väited justkui hageja ei vahenda kütteteenust, on eksitavad. Hageja esitab nõudeperioodil soojaettevõtte OÜ Pogi poolt hagejale tasumiseks esitatud arved, kuid need kuuluvad jagamisele hageja liikmete (korteriomanike) vahel. Küttekulude jaotamise kohta esitab hageja kulujaotustabelid. Elamu küttesüsteemiga seonduvalt selgitab hageja, et elamule xxxxxx x (valmis 1971) on projekteeritud ja ka ehitatud katlamaja, koos lisaruumidega. Tollel ajal köeti katelt söega, vahepealsetel aastatel õnnestus kütet saada lähedal asuvast transpordiettevõtte (Autobaas nr 10) katlamajast. 1998.a. seoses kütteõli kallinemisega lõpetas katlamaja elamule sooja andmise ning uute korrusmajade soojavarustuse tagamiseks ehitas linn xxxxxxx tänavale tsentraalse soojatrassi. 1998.a ühendati maja küttesüsteem linna katlamajaga. Tööd teostas katlamaja haldav AS Pogi. Kõik eelloetletud maja soojavarustuse allikad olid ühendatud maja küttesüsteemi. Ehitusregistri andmetel on maja xxxxxxx x tsentraalse soojavarustusega, mitte ahjudega-pliitidega köetav. Samuti oli kostja korter keskküttesüsteemiga ühendatud, mis nähtub kostja enda selgitustest ja tõenditest (kostja 01.09.1998 avaldus, milles palub korter maja küttesüsteemist välja lülitada). Kostja vastuväited Kostja tunnistab osaliselt tema vastu suunatud nõuet, just arvetes märgitud neid majanduskulusid, mis ei seondu keskküttega. Kostja leiab, et tal puudub kohustus tasuda küttekulusid, kuna tema korteris küte puudub. Kostja selgitab, et enne Korteriühistu x loomist haldas ja kasutas hoonet elamukooperatiiv „S", mille liige oli kostja alaealine poeg GI. 01.09.1998 esitas kostja oma poja seadusliku esindajana elamukooperatiivile avalduse, milles palus neile kuuluv korter maja küttesüsteemist välja lülitada. Kostja väidab, et avaldus rahuldati 05.09.1998, pärast seda eemaldati korterist radiaatorid. J S (hageja seaduslik esindaja) kontrollis isiklikult tehtud tööd üle ning leidis, et need on teostatud nõuetekohaselt ning elamukooperatiivil ei ole pretensioone. Hageja keeras isiklikult keldrist vee kinni, et kostja saaks vastavad toimingud teha. Hageja väide, et kostja on luba küsimata keskkütte radiaatorid välja võtnud, on vale. Kostja juhib tähelepanu hageja enda poolt esitatud tõenditele. Arvetel perioodi eest september 2014 kuni detsember 2014 ei ole kostjale kütet arvestatud, mis kostja hinnangul kinnitab, et kütteteenust ei osutata ega vahendata hageja poolt. Alates 2015 aastast on hageja hakanud kostjale kütte eest arveid esitama, olles teadlik, et selline tegevus ei ole seaduslik, sest vastavasisulist teenust ta tegelikult ei osuta ega vahenda. Lisaks märgib kostja, et hageja materjalide juures esitatud kahte nõndanimetatud meeldetuletust näeb ta esmakordselt. Kostja leiab veel, et JS on hakanud teda personaalselt kiusama ja ahistama. Muuhulgas märgib kostja, et olles xxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, võttis ta 2007 kostja nimel ilma vastavasisulise loata välja sotsiaaltoetuse (5000 EEK) ning keeldus seda kostjale andmast. 2015 kõrvaldas ta maja katuselt antenni ning korstna pikenduse, sulges katusele ligipääsu ka korstnapühkijale. 2015 novembris rikuti kostja ukse lukusüsteem silikooniga, mille kohta alustati väärteomenetlus. Mingi aeg hiljem tabas kostja isiku, kes rääkis, et tegutses korteriühistu juhatuse korraldusel. Samas teatab kostja oma 24.05.2017 vastuses kohtule, et on nõus tasuma nõude täies ulatuses, st kokku summas 904,18 eurot, mille ajatamiseks palub maksegraafikut 12 kuule. Seejärel tegi hageja ettepaneku lisada maksegraafikusse jooksev võlgnevus ning menetluskulud, millega kostja aga ei nõustunud. 10.10.2017 vastuses leiab kostja jätkuvalt, et pole nõus maksma hageja tehtud kulutusi, kuna võlgnevus on tekkinud hageja teadlikule kiusule kostja vastu sellest ajast, kui hagejale sai teatavaks kostja minek xxxxx tööle. Kostja pole neid teenuseid tellinud ega kasutanud. Kui hageja kostja sõnul keeras keldrist vee kinni, puudus terves majas keskküttesüsteem. Keskküttesüsteemi projekti pole hageja esitanud vaatamata mitmekordsele kostja küsimisele, mistõttu kostja järeldab, et uue keskkütte süsteemi projekti polegi majas olemas. 3 2-17-1849 Kostja lisab oma vastuväidetele majaehitusprojekti (II kd, tl 2), mille järgi on korterites olemas puukütte pliidid ning foto originaalpliidist korteris nr 1 (II kd, tl 3), mis on säilinud tänaseni. Kostja korteris on pliiti uuendatud. Kostja lisab veel maksekviitungeid alates 2003. aastast (II kd, tl 4-9), kus on näha, et hageja on teadlik keskkütte puudumisest kostja korteris ja on sellega arvestanud ning pole seda maksustanud. Kostja märgib, et hageja on teinud koosolekuid fiktiivselt ja ebausaldusväärselt. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et Korteriühistu x hagiavaldus Elle Ilvesmets’a vastu võlgnevuse nõudes on põhjendatud ning kuulub seetõttu rahuldamisele täies ulatuses alljärgnevatel põhjendustel. 1. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: • kostja Elle Ilvesmets on hageja Korteriühistu x liige; • hageja haldab ja majandab xxxxxxx x asuvat elamut ja selle juurde kuuluvat maatükki; • kostja korterist on radiaatorid eemaldatud; • hageja põhikirja § 4 lg 2 p-st 6 tulenevalt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja § 4 lg 2 p 7 järgi tasutakse:

1. a)küttekulusid vastavalt tarnija esitatud arvele korteriomandi 1m2 kohta; • võlg on arvestatud perioodi juuni 2014 kuni detsember 2016 eest. 2. Praeguses asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale kütteteenuse eest vastavalt hageja esitatud arvetele või mitte. 3. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale xxxx linnas xxxxxxx xxx asuv korteriomand (registriosa nr x), kostja on omanikuna sisse kantud alates 13.01.2011 (I kd tl 9). Selle korteriomandi reaalosaks on korter nr x üldpinnaga 49,30m2. Äriregistri andmetest nähtub, et korteriühistu kanti registrisse 19.10.1999. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. Korteriühistuseadus (KÜS) § 15¹ sätestab, et majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Hageja põhikirja § 4 lg 2 p 1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid. Põhikirja § 4 lg 2 p-st 6 tulenevalt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja § 4 lg 2 p 7 järgi tasutakse:
2. a)küttekulusid vastavalt tarnija esitatud arvele korteriomandi 1m2 kohta;
3. b)vee- ja kanalisatsioonikulu vastavalt elaniku esitatud näidule. 4 2-17-1849 Eeltoodu põhjal tuleneb viidatud sätetest kostja kui hageja liikme kohustus tasuda muuhulgas küttekulude eest vastavalt tarnija esitatud arvele korteriomandi 1m 2 kohta. Praegusel juhul vaidleb kostja aga küttekulude tasumisele vastu, kuna leiab, et tema korteris puudub keskküte. Hageja leiab seevastu, et kostja ei ole tõendanud enda vastuväidet kütte puudumisest. Kostja lisab oma vastuväitele 01.09.1998 elamukooperatiivile „S“ GI poolt esitatud avalduse (I kd, tl 70), milles palus korter maja küttesüsteemist välja lülitada ning väidab, et tema avaldus rahuldati. Lisaks märgib kostja, et hageja väide, et kostja on luba küsimata keskkütte radiaatorid välja võtnud, on vale, sest hageja isiklikult keeras keldrist vee kinni, et kostja saaks vastavad toimingud teha ning hiljem kiitis tehtud tööd heaks. Esitatud materjalide hulgas on küll viidatud 01.09.1998 avaldus, kuid selle rahuldamise ja tehtud tööde heaks kiitmise kohta puuduvad tõendid. Kostja on lisanud tõenditena veel majaehitusprojekti (II kd, tl 2), milles on punasega märgitud korteris nr x puuküttel pliidi asukoht, mida kostja pole muutnud ja foto maja ehitusprojektis olevast originaalpliidist korteris nr. 1 (II kd, tl 3), sama originaalpliit on olemas ka korteris nr 3. Kohus leiab, et ainuüksi puuküttel pliidi asukoht korteri plaanil ei tõenda veel kütte olemasolu puudumist ega seda, et kostjal ei ole kütte eest tasumise kohustust. Lisaks märgib kohus, et kostja 10.10.2017 vastuse lisast 2 (II kd, tl 3) nähtub, et kostja poolt viidatud foto on tehtud korteris nr 1, kuid kostjale kuulub korter nr x, mistõttu ei ole 10.10.2017 vastuse lisa 2 asjakohane. Kostja on lisanud veel oma vastuse juurde olemasolevad maksekviitungid 2003 alates, kus näha keskkütte puudumine. Tõepoolest viidatud maksekviitungitel ei ole kütte eest tasu arvestatud, kuid praeguses asjas käib vaidlus perioodil juuni 2014 kuni detsember 2016 esitatud arvete maksmise kohustuse mittetäitmise kohta, mistõttu ei oma kohtu hinnangul tähtsust antud asja lahendamisel, kas hageja on arvestanud kütte eest tasu alates 2003 kuni 2013 või mitte. Hageja sõnul ei ole teada, kas kostjal oli üldse õigustatud isiku nimel pädevust tahteavaldust esitada. Kohus selgitab, et lapsevanema esindusõigus tuleneb perekonnaseadusest. 4. Hageja tugineb oma nõude esitamisel Riigikohtu seisukohtadele, mille järgi tuleb radiaatorite eemaldamisest hoolimata tasuda KOS § 13 lg 1, KÜS § 15¹ lg 1 ja korteriühistu põhikirja järgi kütteteenuse eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele ning mida ei mõjuta kolleegiumi hinnangul ka see, millistel asjaoludel korterist radiaator eemaldati, radiaatorite eemaldamiseks ei olnud teiste korteriomanike nõusolekut, mis AÕS § 74 lg 1 järgi on korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi muutmiseks vajalik (RKTKo 3-2-1-166-13, p 10). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud kõigilt elamu korteriomanikelt nõusoleku küttesüsteemist eralduda. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkulepete kohaselt. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2 tulenevalt kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa ( RKTKo 3-2-1-116-11, p 27; RKTKm 3-2-1-117-14, p 12). Küttesüsteemist eraldumist on kolleegium pidanud ühise asja oluliseks muutmiseks ning küsimuseks, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem (vt RKTKo 3-2-1-50-11, p 10). Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et iseenesest kui kostja vastuväidetest kogumis võiks järeldada kostja korteris kütte puudumist, ei ole see aluseks, et selle eest ei pea korteriomanik maksma. Kuivõrd tuvastatud ei ole, et korteriomanike vahel oli kokkulepe selleks, et kostja oma korteriomandi üldisest küttesüsteemist eraldab, siis oli korteriomandi lahti ühendamine üldisest küttesüsteemist ebaseaduslik ja omavoliline. Riigikohus asus oma lahendi nr 3-2-1-61-14 p-s 23 seisukohale, et kostja ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustustest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostja oli muuhulgas korteri küttesüsteemist välja lülitanud. Seega ei ole eeltoodu põhjal kohtu hinnangul tuvastatud, et kostjal või tema õiguseelnejal oleks olnud kaasomanike nõusolek küttesüsteemist 5 2-17-1849 eraldumiseks. Siinkohal nõustub samuti kohus hagejaga, et nõusolekut ei asenda kostja õiguseelneja avaldus korteri küttesüsteemist eraldumiseks ega ka mitte selle väidetav rahuldamine. Vastupidi, hageja on esitanud tõendina vastuseks kostja 01.09.1998 avaldusele korteriühistu juhatuse liikmete kirja (I kd, tl 189-190), milles on juba 18.10.1998 selgitatud E.Ilvesmets`ale „et majades, kuhu on projekteeritud ühiskasutuses olev küttesüsteem, ühe korteri küttesüsteemist eraldamine ei ole võimalik. Ja kui seda ikkagi teha, taotleda teiste korteriomanike luba, tellida projekt, teisaldada küttesüsteemi torud jne. Lisaks maja kütmise tasumise eest, tuleb igal korteriomanikul tasuda mõttelise osade kütte eest ./../ Korteriühistu juhatus, arvestades eeltoodut, kohustub Teid taastama küttesüsteemi endise seisukorra enne soojussõlme remondi lõppu.“ Viidatud kirjas on viited ka elamuseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele. Lisaks on kostja küttesüsteemist eraldumise osas pretensioone ja nõudeid esitanud nii hageja organid kui ka kohalik omavalitsus, mille kohus loeb tõendatuks hageja tõenditega (18.10.1998 kiri; 02.12.1999 üldkoosoleku protokoll; xxxxx xxxxxxxxxxxxxx 02.10.2013 vastus teabenõudele; 19.04.2015 koosoleku protokoll (I kd, tl 89-98). Kohus on seisukohal, et eelnevaga on tuvastatud, et kostja korteriomand on küttesüsteemist lahti ühendatud omaniku enda poolt ja ilma, et selleks oleks olnud korteriomanike vahel kokkulepe. Samuti ei nähtu asja materjalidest ja puuduvad sellekohased tõendid, et kostja oleks tuginenud muudele kokkulepetele, millega oleks teda küttekulude kandmisest vabastatud kuivõrd KOS § 13 lg 1 järgi peab proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks olema kaasomanike kokkulepe. Kõrvalekallet majandamiskulude korteriomandite vahel jaotamise üldreeglist küttekulude osas ei nähtu ka hageja põhikirjast. Vastupidi, et sellist kokkulepet ei ole, selgub kostja enda 03.11.2017 selgitustest, milles kostja väidab, et „kõrvalkorteri omanik ei teadnudki kostja korteris keskkütte puudumisest“. Siinkohal nõustub kohus taas hagejaga, et kui selline kokkulepe oleks olnud, oleks kõrvalkorteri omanik ka sellest teadlik olnud ega oleks tulnud talle kostja korteris kütte puudumine üllatusena. Seega ei ole praegusel juhul oluline kostja tähelepanu juhtimine hageja tõenditele, et perioodil sept 2014 kuni dets 2014 arvetel ei ole kütte eest tasu arvestatud, mis aga ei kinnita kohtu hinnangul, et elamule kütteteenust sellel perioodil ei osutatud. 5. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostja väited justkui hageja ei vahenda kütteteenust, on eksitavad, mille tõenduseks esitab hageja nõudeperioodil soojaettevõtte OÜ Pogi poolt hagejale tasumiseks esitatud arved (I kd, tl 100-117). Viidatud kütteettevõtte arved kuuluvad jagamisele hageja liikmete (korteriomanike) vahel, mille jaotamise kohta esitab hageja kulujaotustabelid (I kd, tl 118157). Lisaks nähtub ehitisregistri koondväljavõttest, et elamu soojavarustuse liik on kaugküte ning ehitisregistri andmete järgi on kaugküttega seotud ka kostja korter nr x (I kd, tl 86-87). Eeltoodust järeldub, et hagejale osutati praeguses asjas vaidluse all oleval ajaperioodil kütteteenust, samuti nähtub hageja 24.01.2015 juhatuse otsusest (I kd, tl 99), et soojusenergia arvestamisel tuleb võtta aluseks eelmisel kuul tarbitud soojusenergia hulk vastavalt tarnija poolt esitatud arvetele jagatuna, sh xxxxxxx xxx korteriomandi, 1m2 kohta. Eeltoodust tulenevalt ei oma kohtu hinnangul tähtsust praeguse asja lahendamisel kostja viited, et hageja ei ole talle küttesüsteemi projekti esitanud või järeldus, et seda polegi. Kuna majale kütteteenust osutatakse, kostja on eemaldanud enda korterist radiaatorid ilma selleks vajamineva teiste korteriomanike nõusolekuta, tuleb kütteteenuse eest ka tasuda. Lisaks on hageja ka oma 27.11.2017 avalduses selgitanud elamu küttesüsteemiga seonduvat ning esitanud tõenditena Assotrans teate 22.05.1998 (II kd, tl 24), millelt nähtub, et Assotrans ettevõte lõpetas elamuga sooja varustamise ning töövõtulepingu hageja majandatavasse elamusse soojussõlme paigaldamisest (II kd, tl 25). Viidatud tõendid kinnitavad, et kõne all olevale elamule siiski osutati kütteteenust. 6. Hageja esitas tõenditena koguvõlgnevuse aluseks olevad arved ja ülevaate nõude kujunemisest (I kd, tl 10-18). Hageja selgitas, et kuivõrd märtsis 2017 tasus kostja hagejale 502.63 eurot (I kd, tl 159), 6 2-17-1849 vähendab hageja oma 26.04.2017 vastuses nõuet ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 904.18 (1406.81 - 502.63) eurot (I kd, tl 81). Esitatud tõendite alusel on võlgnevuse kujunemine jälgitav ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevuse katteks 904,18 eurot. 7. Kohus märgib lisaks, et kostja vastuväited osas, mis puudutavad tema kiusamist ja ahistamist JS poolt, ei ole praeguse asja lahendamisel asjakohased. Kostja esitas sellega seonduvalt vastuhagi, mille aga kohus jättis selles esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu menetlusse võtmata. Samuti ei ole asjakohased antud vaidluse lahendamisel kostja tõendamata vastuväited, et hageja on teinud koosolekuid fiktiivselt ja ebausaldusväärselt. 8. Samas ei saa ka märkimata jätta, et kostja on oma 24.05.2017 vastuses nõustunud kogu võlgnevuse tasumisega ning palunud selle ajatamiseks maksegraafikut, seega on ta möönnud võlgnevust nõutud summas, kuid sellele hageja poolt menetluskulude nõude ja jooksva võlgnevuse lisamisel enam mitte. Menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 18.08.2017 ja 27.11.2017 on hageja esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud ning riigilõiv.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Vastavalt

§ 144p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. Korteriühistut x esindas kohtus

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja.

Hageja esindaja 18.08.2017 ja 27.11.2017 menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja palunud kindlaks määrata ja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja esindaja tasu 990 eurot, kokku 1190 eurot. Hageja kinnitab, et kulud kokku 1190 eurot on kantud seoses selle tsiviilasjaga ning kõik summad on ilma käibemaksuta. Kostja vaidleb menetluskuludele vastu ja ei ole nõus maksma mitte ühtegi hageja kohtu- ega advokaadikulu, kuna kostja pole neid teenuseid kasutanud. Kuivõrd kostja on vastu vaielnud hageja lepingulise esindaja kuludele, kontrollib kohus esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja õigusabi kulude detailne koosseis on alljärgnev: - Nõudega seotud konsultatsioon kliendiga 0,5h; Hagi koostamiseks kliendi poolt esitatud materjalidega tutvumine 0,5h; Hagiavalduse koostamine 1,5h ; Kostja 31.03.2017 esitatud materjalidega tutvumine ja analüüs 0,75 h; Vastuse koostamine kostja hagivastusele (dokumendi kuupäev 26.04.2017), vastuse koostamiseks esitatud kliendi materjalidega tutvumine 4,75h; Konsultatsioon Kliendiga seoses kostjale esitatava kompromissettepanekuga (07.06.2017) 0,5h; Kompromissettepanekute koostamine Kostjale (vastav e-kiri edastatud kostjale 08.06.2017) 0,5h; 7 2-17-1849 - Pärnu Maakohtule taotluse koostamine (dokumendi kuupäev 14.06.2017) 0,25h; Kostja 03.11.2017 vastuse ja selle lisadega tutvumine ning kostja vastusele seisukoha koostamine – 1,75 tundi. Kokku 11 tundi tunnihinnaga 90 eurot (ilma käibemaksuta) summas 990 eurot. Kohtu hinnangul vastab hageja õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, nende lisade ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on osaliselt põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 tähenduses.

Kokku on hagejal kulunud õigusteenuse osutamisele 11 tundi. Hagiavalduse koostamisega seonduvalt, sh konsultatsioon ja materjalidega tutvumine, kokku 2,5 tundi, kuid arvestades esmase hagiavalduse mahtu ja sisu, millest valdav osa seaduste ümbertrükk, vähendab kohus hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu 0,5 tunni võrra. Konsultatsioonile ja materjalidega tutvumisele kulunud ajakulu hindab kohus põhjendatuks märgitud ulatuses so kummagi rea osas 0,5 tunni ulatuses. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hagiavalduse koostamisega seonduva ajakulu kokku 2 tunni ulatuses. Kostja 31.03.2017 vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele kulus hagejal kokku 5,5 tundi. Kostja 26.04.2017 vastuses on sisulist osa ca 3 lk ning 2 lk-l on kirjeldatud esitatud arvetel märgitud summad, küttekulude jagamine ja tabelid. Hinnates viidatud dokumendi sisu, mahtu, samuti lisade arvu, on kohus seisukohal, et kostja esitatud materjalidega tutvumiseks (vastus ca 2 lk), nende suhtes seisukoha kujundamiseks ja vormistamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 3 tundi. Ülejäänud hageja poolt märgitud tegevuste ajakulu (07.06.2017 ja 08.06.2017 kompromissiga seonduv, 14.06.2017 taotlus ja 27.11.2017 kostja vastusele seisukoha koostamine) hindab kohus põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ulatuses so kokku 3 tunni ulatuses. Seega hindab kohus põhjendatuks hageja Korteriühistu x esindaja ajakulu 8 tunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot (ilma käibemaksuta) summas 720 eurot, lisaks kulutused riigilõivule 200 eurot, seega kokku 920 eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb käesolevas asjas kostjal kanda hageja menetluskulud. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (920 €) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 8