Obsah (12)

§ 187§ 407§ 444§ 438§ 173§ 174§ 163§ 138§ 144§ 175§ 177§ 468

2-17-110822 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-17-110822 Tsiviilasi, hag

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Condor Finants OÜ esitas 25.05.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. R.a vastu 3 293, 68 euro võlgnevuse nõudes. 02.06.2017 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 15.09.2017 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 18.09.2017 kohtumäärusega jäeti hageja hagiavaldus käiguta ja anti tähtaeg 14 päeva hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esindaja sai kohtumääruse kätte 20.09.2017 ja esitas hagiavalduse 02.10.
2. Kohus esitas 03.10.2017 hagejale kohtunõude, milles kohustas hageja esindajat esitama volikiri milles on sätestatud toimingud, milleks Condor Inkasso OÜ volitab Marie Tsine. Hageja esindaja esitas nõutud volikirja 03.10.
3. Hagiavalduse aluseks on MOGO OÜ ja kostja vahel 25.08.2017 sõlmitud võlatunnistus, mille kohaselt kostja võlgneb võlausaldajale sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 2 346, 84 eurot. 19.04.2017 loovutas MOGO OÜ nõude hagejale. Kuivõrd kostja tasus võlatunnistuse alusel 700 eurot, siis nõuab hageja põhivõlgnevust summas 1 646, 84 eurot. Võlatunnistuse p 4 sätestab, et maksegraafikust tuleneva mistahes makse tasumisega hilinemisel on kostja kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,5 % päevas. Hageja arvestab viiviseid põhisumma jäägil 1 646, 84 eurolt ajavahemiku 26.04.2016 – 02.10.2017 eest 4 314, 72 eurot, mida hageja vähendab summani 1 646, 84 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 300 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot (ajakulu 2 tundi) ning viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Viru Maakohtu 03.10.2017 kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus saatis 03.10.2017 hagimaterjalid ja kohtumääruse kostja registrijärgse elukoha aadressile, kus dokumendid võttis vastu kostja ema, kelle elukoht on samal aadressil. 2/4 2-17-110822 12.12.2017 kinnitas kostja ema, et andis dokumendid 11.12.2017 kostjale üle ning kostja on teadlik kirjaliku vastuse esitamise tähtajast 14 päeva. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt.

Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 11.12.

1. Vastuse esitamise tähtajaks oli 27.12.
2. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 kohaselt osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. MOGO OÜ ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistuse p 4 kohaselt kohustus kostja maksegraafikust tuleneva mistahes makse tasumisega hilinemisel tasuma tähtaegselt tasumata summalt viivist 0, 5 % kalendripäevas (tl 42). See teeb 182, 5 % aastas (0,5%*365). Hageja arvestas perioodi 26.04.2016 – 02.10.2017 eest viivist kokku 4 314, 72 eurot, mida vähendas summani 1 646, 84 eurot. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis võlatunnistuse tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud võlatunnistusega, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Perioodil 26.04.2016 – 02.10.2017 oli seadusjärgne viivisemäär 0, 022 % päevas. Hageja arvestas viivist 0, 5 % päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 1 802, 63 eurot, sh põhiosa 1 646, 84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 0, 022 % päevas, so 155, 79 eurot perioodi 26.04.2017 – 02.10.2017 eest. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 3/4 2-17-110822 3. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 54, 73 % ulatuses (1 802, 63 / 3 293, 68), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 54, 73 % kostja kanda ja 45, 27 % hageja kanda.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 300 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 98, 81 eurot ja hagimenetluses tasutud 209, 19 eurot), kohtutäituri tasu 36 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot käibemaksuta (ajakulu 2 tundi) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 249, 57 eurot, sh tasutud riigilõiv 164, 19 (300*54,73%) eurot, kohtutäituri tasu 19, 70 (36*54,73%) eurot ja lepingulise esindaja tasu 65,68 (120*54,73%) eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (249, 57 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4/4