Obsah (6)

§ 142§ 407§ 367§ 468§ 162§ 174

2-17-114938 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2017.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-114

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Luminor Bankö, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb Coop Finants AS (endine ETK Finants AS) ja kostja vahel 10.10.2012 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr x, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid ja 18.18.2015 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust nr x, millega Coop Finants AS väljastas laenu kokku summas 379 eurot. Kostja kohustus laenusumma, intressid ja haldustasu tagastama Coop Finants AS -le vastavalt laenulepingu p-le

1. Kostja ei ole korrektselt oma kohustusi täitnud. Coop Finants AS saatis kostjale teatise Säästukaart Pluss sulgemise ja lepingu erakorralise ülesütlemise kohta 17.05.
2. Kostjal on tasumata põhisumma Säästukaart Pluss eest 713,07 eurot ja laen summas 351,89 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata krediidisumma 1064,96 eurot, intress 37,77 eurot ja viivis summas 127,36 eurot. Coop Finants AS on loovutanud kostja vastase nõude põhisummas 1064,96 eurot, lisaks kõrvalnõuded, OÜ-le AF Võlamenetlus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on mittetasumisega VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Kuna kostja seda kohustust 2 2-17-114938 vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hagejal on õigus küsida ka võla sissenõudmiskulusid peale lepingu üleütlemist lepingu üldtingimuste p 6.3 alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut. Hageja nõue põhivõla ja võla sissenõudmiskulude saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 127,36 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.

§ 367

kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Säästukaart Plussi tingimuste p-de 4.1 ja 4.3 kohaselt kohustub klient tasuma intressi, intressimäär laenulepingu eest on 11,90% aastas ja Säästukaart Pluss eest on 19,9% aastas. Lepingu ülesütlemise teatise kohaselt (lisatud hagiavaldusele) oli kostjal tasumata intress summas 37,77 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb maksekäsu avalduse ja hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust kokku 200 eurot ja kulust õigusabile summas 950 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, ei saa olla kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ulatuses rohkem kui 400 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3