) § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku kohustused (18 873,05 eurot) ületavad võlgniku vara (0 eurot). Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise halduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise halduri aruandega ning lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 1 kohaselt, juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 201 p 22 kohaselt, osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt
lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel halduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik võlgnik ja likvideerida võlgniku likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. Äriseadustiku § 58 lg 1 ja 4 kohaselt on pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist 4
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kohus tuvastas, et võlgniku igasuguse raamatupidamisdokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustele ning ei ole antud menetluse raames võimalik üheselt kindlalt väita, kas võlgniku juhatuse liikmete tegevuses on kuriteokooseisu ehk et kas juhatuse liikmete tegevus(etus) on põhjustanud äriühingu pankroti. Kohtu hinnangul võivad võlgniku tegevuses ilmneda KarS § 381-1 nimetatud süüteo tunnused (raamatupidamise kohustuse rikkumine). Arvestades ajutise halduri aruandes kajastatut, peab kohus vajalikuks
lg 1 kohaselt ajutist haldurit kohustada esitama prokuratuurile kuriteoteade.
lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus vabastab Kristi Relvik võlgniku ajutise halduri kohustustest pärast võlgniku äriregistrist kustutamist.
lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt
lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Ajutise halduri tasu ja kulud Lähtuvalt
lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 19 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund. Ajutise halduri tasu on 1 520 eurot, millele lisandub käibemaks 304 eurot, kokku 1 824 eurot. 5
lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Et võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot pangakontole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ülejäänud osa 1 123 eurot, millele lisandub käibemaks 224,60 eurot, kokku 1 347,60 eurot ning kulutuste hüvitis 56,12 eurot tuleb välja mõista võlgnikult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.