lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (
Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust. Hageja on jätnud kohtu kaaluda, kas tegemist on avaldatud väärtushinnangutega või kuuluvad avaldatud asjaolud siiski faktiväidete alla. Kohus asus seisukohale, et tegemist on faktiväidetega. Riigikohus on leidnud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta ning on väitnud, et
Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub (RKTKo nr 3-2-1-161-05). Väljendid „pole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib ", „on käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib", „roll arvatavate maksupetturite skeemis paistab olevat sisulisem“ ja „Ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks Kross pidanud lõpetama ärisuhted J-ga“ ei ole esitatud omaette, vaid seonduvalt hageja isikuga ja koos teiste kaudsete asjaoludega, millest mõistlikult võib järeldada fakte, mis käivad hageja kohta. Hageja on seisukohal, et kostja poolt 14.07.2014 artiklites pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“ on avaldatud kokkuvõtvalt kaks väidet: 1. Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant; ja 2. EerikNiiles Kross oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Kostja väitel ei ole artiklis sellist sõnastust esinenud ja see on vaid hageja vaba tõlgendus. Riigikohtu 6 seisukohast lähtuvalt võivad
lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (RKTKo nr 3-2-1-24-15). Kohtul tuleb tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Tõendamaks, et tema poolt esitatud kaks kaudset faktiväidet mõistlikult võttes järelduvad avaldatud artikli sisust, on hageja kohtule tõendina esitanud KK kirjaliku arvamuse (kd II tl 40-47). KK on eesti keele PhD, TLÜ rakenduslingvistika professor, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige, tekstialalüüsi ainete lektor alates 1992, õiguskeele ja - tõlgenduse ainete lektor alates 1995. Kostja vastuväidete kohaselt on nimetatud tõend asjakohatu, sest ekspert ei saa anda hinnangut Äripäeva mõistliku lugeja eest ning tegemist ei ole nõuetekohase ekspertiisiga. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, tegemist ei ole ekspertiisiga ja ekspertarvamusega, vaid TsMS §-s 272 lg 2 nimetatud dokumentaalse tõendiga so menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamusega. Keeleteadlasena kuulub KK tegelusvaldkonda ka tekstianalüüs, mistõttu ta kindlasti omab eriteadmisi, et tuvastada, mis teatud tekstist mõistlikult võttes järeldub. Kohtu arvates ajalehe Äripäev mõistliku lugeja arvamust ei ole võimalik ega vajalik eraldi välja selgitada. KK, analüüsis 14.07.2014 avaldatud Äripäeva artikleid „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“ jj ning seejuures vastas hageja küsimustele. Küsimus 1. Kas tekstilõikudest „Ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross pole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib.“; “Toimetuse arvates pole end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib.“; “Toimetuse arvates on end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross ise käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib.“ või artiklist tervikuna saab vabalt eesti keelt valdav mõistlik isik aru, et Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant? Vastus: Tekst ei luba küsitud lausetele anda ühest tõlgendust. Tõlgendusvõimalusi on kaks: 1.Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptsiooni subjekt ehk korruptant. 2.Eerik-Niiles Krossil ei ole sisemisi (moraalseid?) tõkkeid käituda nagu korruptsiooni subjekt ehk korruptant. Mõlema tõlgendusega implitseeritakse lugejale artikli teemaks võetud isiku ühiskondlikult taunitav omadus. Seejuures on implikatsioon artiklitervikus demagoogiline, sest kogu artikli piires ei ole teemaisikule omistatud ühtki ametipositsiooni, millega korruptsioonivihjet saaks seostada (kd II tl 40-44). Küsimus 2: Kas tekstilõikudest (Pealkiri: „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“; „Nüüd pisendab Kross oma osa läbirääkimistel. Tema väitel piirdus asi lihtsalt inimeste kokkuviimise ja esimese tutvustava e-kirja saatmisega. Samas toimetusele teadaolevalt osales Kross esiotsa aktiivsemalt, hiljem lihtsalt kirjasaajana läbirääkimiste juures. Kogu selle protsessi juures pidid ühtlasi tema vahe mõistus ja elukogemus märku andma, et ettevalmistamisel on tõenäoliselt pettus.“; „Kas ausa ettevõtja ja eetilise poliitiku või mõlemaga korraga oleks pidanud Kross igal juhul lõpetama ärisuhted J-ga, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Aga mitte andma oma panust skeemi laienemisse.”) või artiklitest tervikuna saab vabalt eesti keelt valdav mõistlik isik aru, et: Eerik-Niiles Kross on pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni? Vastus: Eerik-Niiles Kross on kujutatud mingi tekstis nimetatud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis ja tal on seos selle protsessiga (st kavandamisega) algusest lõpuni. 7 Kohus pidas oluliseks viidata vastuse ühele kommentaarile: „Olen eespool juba analüüsinud pealkirja (küsimus 1) ja sõnumi usaldusväärsuse võimendamist toimetusele viitamise abil. Antud juhul esitatakse sõnum toimetuse nimel kui fakt: toimetusele teadaolevalt tähendab, et lõigu väited on toimetusele kui sõnumi avaldajale teada, mis on tavapärane viis kinnitada sõnastatud sisu faktipõhisust: toimetus saab avaldatud sisu dokumentaalselt tõestada, kuid tõendeid allikakaitse tõttu ei avaldata. Küsimus 3: Kuidas mõjutavad küsimustes 1 ja 2 nimetatud väidete mõju lugejale alljärgnevad artiklid:
lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja peab tõendama, et väide hageja käitumisest korruptandina ja kütuseäri skeemi kavandajana selle algusest lõpuni on vastavuses tegelikkusega: millal, kus ja millega seoses hageja käitus korruptiivselt ning millise kütuseäri skeemi ta lõplikult kavandas. Kostja on seisukohal, et kui ka osaliselt on avaldatu kvalifitseeritav faktiväidetena, vastavad avaldatud andmed tõele ning tõese informatsiooni ja andmete avaldamine ei ole õigusvastane. Avaldatu tuleneb hageja enda tegelikkuses toimunud kirjavahetusest ja sellest tehtud järeldustest ning kostja viitab tõenditena 15.07.2014 tema poolt online-versioonis avaldatud kirjavahetusele (tl 24-27 I kd). Avaldaja on teatanud, et avaldab hageja ja JJ suhtlusest aseritega osa. Menetluse käigus kostja tõendeid mingi täiendava ja avaldamata osa kohta esitanud ei ole. Seetõttu saab kohus hinnata kostja väidete (Eerik-Niiles Krossi kütuseäri skeemi kavandajana selle algusest lõpuni) vastavust tegelikkusele vaid avaldatud kirjavahetuse põhjal. Kohus nõustus hageja seisukohtadega e-kirjavahetuse osas, millest tulenevalt nähtub, et hageja ei olnud tehingu algataja kuna ei pöördunud initsiaatorina kellegi poole. Tema poole pöördus 20.06.2012 TT. Hageja ei võtnud pakkumist vastu, vaid 22.06.2012 on hageja e-kirjas edastanud „täiendavad küsimused potentsiaalselt ostjalt“. Kostja väide nagu oleks hageja kasutanud erialast sõnavara, on asjakohatu, sest kirjast nähtub üheselt, et küsimused on koostanud kolmas isik. Järgmisel päeval teatab SB oma kirjas, et seda ei ole võimalik enam osta, kuid teeb teise pakkumise samale tootele. Vastusena sellele viib hageja kokku SB ja JJ, viidates viimasele kui inimesele, kes tegeleb õlitoodetega. Enda kohta hageja seda väidet ei kasutanud, tehtud ettepanekuid vastu ei võtnud ja tehingu tingimuste üle ei arutlenud. Äripäevas avaldatud kirjavahetusest nähtub, et hageja on omalt poolt edastanud vaid kaks e-kirja, kus ühes edastab potentsiaalse ostja küsimused ning teises teatab, et suunas küsimused edasi JJ-le, kes antud teemaga tegeleb. Ülejäänud kirjad on saadetud mitmele inimesele ning hageja on kontaktide vahendajana olnud e-kirjavahetuse „koopias“ ning pole ise aktiivselt kirjavahetust pidanud. Kohtu hinnangul nähtub ekirjavahetusest, et hageja ei kavandanud kütuseäri skeemi, vaid vahendas müüjale potentsiaalse ostja. Ainuke ettepanek, mille hageja tegi, oli suunatud müüja ja potentsiaalse ostja otsesuhtluse loomisele, mis ka teoks sai. Skeemi kavandaja on mõistliku inimese arusaama järgi keegi, kes skeemi planeerib ja seda enda kontrolli all hoiab. E-kirjavahetusest nähtub, et hageja tegevus sellele ei vastanud. Intervjuus Äripäevale on hageja ka ise kinnitanud, et tema roll piirdus vaid kontaktide vahetamisega. Äripäev osundas artiklites, et “toimetusele teadaolevalt osales hageja esiotsa aktiivsemalt, hiljem lihtsalt ühe kirjasaajana läbirääkimiste juures”. Kohus toetas hageja seisukohta, mille kohaselt potentsiaalse ostja esimese sissejuhatava küsimuse vahendamist ei saa pidada “esiotsa aktiivsemaks osalemiseks”, samuti ei ole kohane pidada lihtsalt kirjasaajana läbirääkimiste juures olemist kavandamiseks. Asjaolu, et hageja oleks tehingu teokssaamisel teeninud konsultatsioonitasu, ei muuda teda kavandajaks. Tasu oleks pidanud olema kontaktide vahendamise eest, millele ta ka ise viitas ühes sellega, et samase teenuse osutamisega, s.t kontaktide vahendamisega, on hagejale kuuluv äriühing varemgi tulu teeninud. 9 Kostja on selgitanud, et ajakirjanikul tekkis artiklite raames kahtlus, kas on võimalik „ausalt“ soetada kütust 27 dollarit alla turuhinna ning tuginedes artiklite koostamisel kogutud infole leidis, et hageja on käitunud liiga sarnaselt nendele, kelle vastu ta võitleb ehk liiga sarnaselt korruptandile. Ajakirjaniku artiklites väljendatud seisukoht kujunes Neste Eesti AS-i peadirektori IK-ga peetud kirjavahetuse pinnalt (tl 88 II kd). E-kirjas selgitas IK, et ei pea reaalseks olukorda, kus tarnitakse kütust 27 dollarit alla turuhinna ning väga stabiilseks IK nimetatud kanalit ei pidanud. Arvestades, et hageja kütuseäriga ei tegele ega olnud ka kaalutud äris osaline, ei pidanudki ta teadma, kas antud juhul on pakutav hind realistlik või mitte. Kostja väide nagu oleks 09.07.2012 e-kirja (tl 76 II
lg 4 järgi võib hageja nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral nende ümberlükkamist või paranduste avaldamist avaldamise eest vastutava isiku kulul. Kohus rahuldas hageja põhinõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Kohus leidis, et kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid 14.07.2014 ajalehe Äripäev artiklis pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“. Sama artikkel sama kuupäevaga ilmus ka Äripäev online’s. Hageja oma nõudes ebaõigete andmete kostja poolt ümberlükkamiseks või paranduste avaldamiseks on esitanud konkreetsed tingimused avaldatava mahu, paigutuse, värvi, kirja suuruse ning veebilehel püsimise ajavahemiku osas. Kostja on seisukohal, et ümberlükkamine viisil, mida hageja nõuab, ei ole põhjendatud ja ei austaks toimetusvabaduse põhimõtteid. Kostja leiab, et hagi rahuldamisel tuleks määrata, et parandus avaldatakse samas meediaväljaandes ning viitab seejuures Riigikohtu lahendile 3-2-1-5-07. Maakohus, tuginedes tegelikkuses Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-5-07 avaldatud seisukohale, leidis, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohustada kostjat oma kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ajalehe "Äripäev“ paberkandjal väljaandes, selle teisel leheküljel teade järgmise tekstiga: Äripäev avaldas Eerik-Niiles Krossi kohta valeandmeid (pealkiri). Äripäev avaldas 14.07.2014.a. artikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Eerik-Niiles Krossi kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: I Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant; II EerikNiiles Kross ei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Samuti kohustas kohus kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe päeva jooksul ajalehe “Äripäev” online-versiooni veebilehel www.aripaev.ee esiuudisena tekst: Äripäev avaldas Eerik-Niiles Krossi kohta valeandmeid (pealkiri). Äripäev avaldas 14.07.2014.a. artikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Eerik-Niiles Krossi kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: I Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant; II Eerik-Niiles Kross ei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Teated tuleb avaldada ilma kommentaaride, illustratsioonide vms lisamaterjalita. Kuna andmete ümberlükkamine peab toimuma ka samal viisil, kui 14.07.2014 ajalehes ilmunud artikkel „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“, tuleb kostjal arvestada kohtu arvates „viisiga“ hõlmatavaid tingimusi: paigutus, värv, kirja suurus ja tüüp ning paiknemine. Seoses hageja esimese alternatiivse nõude rahuldamisega ei käsitlenud kohus otsuses hageja teist alternatiivset nõuet. Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena
lg 1 p 4 järgi, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kostja on seisukohal, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane, kuna hageja on avaliku elu tegelane ja tipp-poliitik ning avaldatul oli mingigi faktiline baas. Kohus leidis, et kostja majanduslikust kaalutlusest lähtuv soov näha asjaolude vahel seost ei ole kostja ebatõese kujutamise õigustuseks ei ajakirjandusliku ega avaliku huvi seisukohalt. Riigikohus on asunud seisukohale, et faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (RKTKo nr 3-2-1-83-10). KK on artikli analüüsis kokkuvõtvalt lisanud, et ka Eesti Keele Instituudi väiksemahulise emotsioonidetektori järgi, mis ei arvesta irooniat ega tunne ära negatiivseid piltlikke sõnakasutusi on põhiartikli toon 11 sõnastikupõhise analüüsi järgi vastuoluline (seejuures on artikli alguse kolm lõiku ja fookusse jääv lõpulõik negatiivse tundetooniga), usaldusväärsema tõenäosuspõhise analüüsi järgi aga valdavalt negatiivne. Nii võib kindel olla, et artikli lugejat mõjutatakse artikli pealkirjas eenduva teemaisiku suhtes negatiivselt või vähemalt kirjeldatakse tugeva negatiivse värvinguga, mis tekitab neutraalsete ja positiivsete tekstiosadega vastuolu (tl 47 II kd). Eeltoodud tõend täiendavalt kinnitab, et kostja artikli eesmärk oli hagejast lugejale negatiivse kuvandi loomine. Kohus on eelnevalt andnud hinnangu, et objektiivne faktiline baas ei ole tõendamist leidnud, on vaid kostja soov näha teatud asjaolude vahel seost. Näiteks suuremad etteheited hagejale tulenevad tema lävimisest „kurjategija ja maksupettur“ JJ-ga. Kostja ei ole tõendanud, et mainitud isik oleks toime pannud kuritegusid või oleks tegelenud suuremahulise maksupettusega. Hageja nõustus, et avaliku elu tegelasena on ta ise seadnud ennast üldsuse erilise tähelepanu alla ning kannab seega kõrgendatud talumiskohustust seoses tema au teotamisega, kuid hageja ei pea kõrgendatult taluma ebaõigeid väiteid, mis ei ole ei otse ega kaudselt seotud tema poliitilise avaliku tegevusega. Isegi kõrgendatud talumiskohustuse korral põhjustab kõnealuste hinnangute andmine rohkem hingelisi üleelamisi kui ajutine meeleolulangus. Riigikohus on leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo nr 3-2-1-8310). Hagejat kujutati kui hämarate ärisidemete otsijat ning (maksu) pettuslike skeemide planeerijat. Kelmus, maksupettus ja maksude tasumisest kõrvalehoidumine ning nimetatud tegude katsed on Eesti Vabariigis kuriteona karistatavad teod. Seega kujutatakse hagejat kurjategijana. Samuti kujutatakse hagejat kui korruptanti, mis on äärmiselt solvav, sõltumata isiku aktiivsusest avalikus elus. Keskmine lugeja mõistab korruptsiooni eelkõige altkäemaksu või pistise võtmisena või muu avaliku usalduse vastase teona. Seega on kostja süüdistused hageja suhtes väga raske ja tõsise iseloomuga ning faktiväidete avaldamisega kaasneva rikkumise laad ja raskus märkimisväärsed. Hageja leidis, et kõiki asjaolusid arvesse võttes kaalub hageja õigus au ja hea nime kaitsele (sh õigus olla kujutatud üldsuse eest tõeselt ja kohaselt) ning privaatsusele üles võimaliku ajakirjandusliku ning avaliku huvi, mistõttu oli kostja poolt hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamine õigusvastane. Kohus nõustus hageja seisukohaga. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel arvestas kohus muuhulgas järgmiste asjaoludega: - Rikkumise raskus. Hageja selgitab, et on Eestis parlamendierakonna aseesimees ning aktiivne poliitik. Oli aastatel 1995-2000 julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo direktor ning 1988.aastal oli hageja üks kolmest sini-must-valge lipu väljatoojatest Tartu Muinsuskaitse päevade ajal. Hagejal on sügav austus oma Isamaa vastu ja ta on truu Eesti 12 - - - Vabariigile. Hageja kujutamine oma kodumaa vastaselt motiveeritud kurjategijana solvab hagejat sügavalt. Nimetatud hageja väited nende sisu arvestades on kohtu hinnangul usutavad. Kostja vastuväited ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Kostja avaldas Äripäevas ja Äripäev online’is ajavahemikul 11.07.2014 kuni 24.07.2014 so kahe nädala jooksul hagejaga puutumuses kõnealustel teemadel viis artiklit kujutades hagejat samadest asjaoludest johtuvalt negatiivselt. Kostja ei lõpetanud hageja kohta ebaõigete faktiväidete levitamist ka pärast hageja poolt omapoolsete selgituste andmist. Hageja kinnitas kõigi nimetatud faktiväidete ebaõigsust. Kostja ei põhjendanud hageja selgituste arvesse võtmata jätmist ning jätkuvalt tõlgendas asjaolusid teadlikult kallutatult. Kahe nädala pikkuse perioodi jooksul kostja kujutas hagejat negatiivselt järjepidevalt kinnistades sellega avalikkusele negatiivset kujutist hagejast. Seega kostja poolt hageja õiguste rikkumine oli märkimisväärselt intensiivne. Kostja varasem käitumine. Kostja tegevus kõnesoleva temaatika käsitlemisel on riivanud põhjendamatult rohkemate isikute au ja head nime kui hageja ja JJ. Kostja avaldas 11.07.2014 artikli nagu oleks vandeadvokaadid KK ja TM osalenud samuti maksupettuse skeemis. Tallinna Ringkonnakohus oma 17.12.2015 otsusega rahuldas KK ja TM hagi AS Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 64-68 II kd). Kohus leidis, et kostja on artiklite avaldamisel teadlikult kasutanud demagoogiat, püüdes kunstlikult luua skandaali ja sellise käitumise huvi on majanduslik. Preventiivne kahjuhüvitis ja kostja majandusnäitajad.
lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebaõigete andmete avaldamisega isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk muuhulgas mõjutada ka kahju tekitajat hoiduma samalaadsest tegevusest. Riigikohus on avaldanud, et mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni. See ei tähenda aga, et kohus peaks preventsioonifunktsiooni arvestades mõistma kahju tekitajalt välja viimase saadud kasu, vaid et kohus võib
lg-s 6 nimetatud deliktide puhul hüvitise väljamõistmisel arvestada täiendavate asjaoludega (RKTKo nr 3-2-1-18-13 p 29). Kostja 2013 majandusaasta aruande (tl 36-64 II kd) kohaselt oli kostja müügitulu 2013 11 712 804 eurot ning kasum 1 088 035 eurot. Arvestades eeltoodud kostja tegevust ning kohtupraktikat au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitiste suuruse osas on alust arvata, et nö tavapärane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei mõjuta kostja majanduslikku seisu selliselt, et kostja hoiduks seetõttu edasiselt samasest tegevusest. Kostja on seisukohal, et hageja viidatud andmeid ei saa arvestada, kuivõrd hageja poolt lisatud majandusaasta aruanded kajastavad lisaks ajalehe Äripäev avaldamisele ka seminaride ja konverentside korraldamise ning kirjastustegevuse tulusid. Kohus leidis, et Äripäev on ühtne kaubamärk kuhu on koondunud kolm tegevust, mis toetavad teineteist ning suurendavad eeldatavalt teiste valdkondade kasumit. Seetõttu ei ole võimalik jagada Äripäeva majanduslikke näitajaid viisil nagu kostja on püüdnud väita. Kohus, hinnanud eeltoodud asjaolusid ja arvestanud senist kohtupraktikat, kus isikuõiguse rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks on tavapäraselt olnud 10005000 eurot leidis, et antud juhul on õiglane määrata hagejale tekitatud ülekohtu ja preventiivse kahjuhüvitise suuruseks 10 000 eurot. 13 Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Tuginedes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-des 19-22 antud tõlgendusele ei määranud kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kohus märkis, et hageja võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Apellatsioonkaebus 15.09.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 11.08.2016 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja võtta tõendina asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ja tunnistada asja lahendamisel kohaldamisele kuuluv
lg 6 otsuse resolutsioonis põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata. Kostja hinnangul on maakohus eiranud Eesti kohtupraktikas aastate jooksul väljakujunenud ajakirjandusõiguse põhimõtteid ja seaduse tõlgendamise printsiipe sh on maakohus leidnud, et mõistliku lugeja põhimõtet ei ole vajalik kohaldada, laiendanud ebaproportsionaalselt kaudsete faktiväidete kontseptsiooni ning kohaldanud esimest korda Eesti kohtupraktikas karistuslikku kahju ning seda praktiliselt ilma põhjendusi toomata. Maakohus on omistanud kostjale väidete avaldamise, mida kostja tegelikkuses ei avaldanud, millega on kohus rikkunud lubamatult õiguskaitsevahendeid kohaldades materiaalõigust. Mõistliku isiku testist lähtudes ei saa lugeda, et avaldatud väidetes c, d ning artikli pealkirjas oleks avaldatud, et hageja on „skeemi kavandaja algusest lõpuni“, mistõttu maakohus on vääralt
ja § 1047 mõttes tõlgendanud materiaalõigust, lugedes nõude esitamise võimalikuks olukorras, kus kostja ei ole väidet avaldanud. Mõistliku isiku testist lähtuvalt on eelkõige avaldatud, et hageja on skeemi panustanud/abistanud/osalenud aktiivsemalt kui väitis. Mõistliku isiku testist lähtuvalt on avaldatud, et hageja käitumine on olnud sarnane korruptandi omale. Maakohus on vastuolus Riigikohtu praktikaga (RKTKo 3-2-1-161-15) väitnud, et kohtu arvates kostja ajalehe mõistliku lugeja arvamust ei ole võimalik ega vajalik välja selgitada. Selle asemel on nii selle hindamisel, kas väited on avaldatud kui ka selle hindamisel, kas tegemist on väärtushinnangu või faktiväitega (kuigi tegemist on õigusliku otsusega) kohus tuginenud hageja poolt kinni makstud ja küsimustega suunatud eesti keele PhD KK arvamusele. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme selles, et otsus on suures osas põhjendatud hageja poolt tellitud KK arvamusega, mida maakohus käsitas kui ekspertarvamust TsMS ptk 32 tähenduses. Lisaks asjaolule, et selline arvamus ei saa olla ekspertarvamuseks ei saa see olla antud vaidluses isegi dokumentaalse tõendina arvestatav, sest sellega ei ole võimalik tõendada asjaolusid, mille tõendamiseks on see esitatud. Nimelt
Maakohus on vääralt materiaalõigust kohaldades rahuldanud hageja nõudeid, kuivõrd avaldatud hinnangud on põhjendatud ja igal juhul puudub õigusvastasus:
Ka juhul kui vaidlusalused kostja poolt avaldatud väited tervikuna või osaliselt klassifitseeruksid faktiväideteks, oleks väidete avaldamine õiguspärane, sest need vastavad tõele. Kostja poolt esitatud tõenditest selle kohta, miks on avaldused a-d põhjendatud ja õiguspärased väärtushinnangud, piisab, et tõendada ka avalduste tõele vastavust. Maakohus on vääralt leidnud, et kuivõrd hagejat ei saa pidada MK ja JJ ärisuhte osaliseks, siis ei vasta tõele ka väide, et hageja oleks korruptant. Esiteks ei tulnuks kohtul hinnata, kas hageja oli korruptant vaid, kas tema tegevust saab lugeda selliseks, mida saab iseloomustada sõnadega „liiga sarnane“ nendega, keda kritiseerib. Maakohus on vääralt analüüsinud, kas kostja tõenditest ilmneb, et hageja on kütuseäri skeemi kavandaja. Nagu eelnevalt käsitletud, ei ole kostja midagi sellist avaldanudki ja vastust tulnuks otsida küsimusele, kas kostja on piisavalt tõendanud, et hageja on kütuseäri skeemi panustanud rohkem/aktiivsemalt kui ise väidab. Väidete tõelevastavust on tõendatud läbi põhjenduste ja põhistuste, millele on viidatud väärtushinnangute põhjendamise vastavates punktides alates sellest, miks oleks tõendatud viited sellele, et hageja roll oli laiem, kui vaid kontaktide looja ning, et hageja oleks pidanud olema teadlik kellega ja millist äri tegemas oli. Seega ei ole ühelgi juhul vale väide, et hageja osales sellise äriplaani teostamise plaanis, mistõttu ei saa neid ka ümber lükata. Kahju hüvitamise nõuet rahuldades on maakohus rikkunud materiaalõigust, ignoreerides, et kahju hüvitamise nõuet ei ole üldreeglina võimalik ümberlükkamise nõude kõrval kumulatiivselt rahuldada. Lisaks on maakohus tähelepanuta jätnud, et kriitikat taluma pidaval avaliku elu tegelasel tuleb ka põhistada mittevaralise kahju teket kooskõlas valitseva kohtupraktikaga. Lisaks on kohus ilma põhistuseta välja mõistnud preventiivse kahju hüvitise. Kostja leiab, et antud juhul ei ole õigustatud karistusliku kahju määramine ning veel vähem 15 sellises meelevaldses ulatuses. Kostja esitab
lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise ja Riigikohtule edastamise taotluse. Arvestades, et
lg 6 võimaldab kohtul välja mõista karistuslikku kahjuhüvitist mõjutamaks kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, millel aga puudub seaduslik eesmärk, ettenähtavus ja mis ei ole vajalik abinõu ja mis on seega põhiseadusevastane. Ka täitmise viisi ja koha osas on maakohus oluliselt ebaõigesti kohaldanud õigusnorme. Nimelt on maakohus rahuldanud teistsuguse ümberlükkamise teate viisi ja koha, kui seda oli algne avaldamise viis ja koht, rikkudes sellega olemasolevat „samal viisil ja kohas“ põhimõtet. Samuti on kohus otsustanud, et ümberlükkamise teadet ei tohiks kommenteerida vaatamata algse artikli kommenteerimise võimalusele. Lisaks on maakohus kohustanud teated avaldama ilma illustratsioonideta, kommentaarideta jms lisamaterjalita. See on aga mitte ainult väljumine „samal viisil“ põhimõtte raamidest, vaid on ka täitmiseks kõlbmatu, sest kohaseks täitmiseks võib olla ka tühja kostja lehe avaldamine. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning jätta
lg 6 põhiseadusega vastuolevaks kuulutamata ja jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja juurde võtmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 11.08.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja avaldas 14.07.2014 ajalehe Äripäev paberkandjal väljaandes ja ka online-versioonis artikli „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“, milles avaldati hageja kohta järgmised tekstilõigud: 1) „Ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross pole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib“; 2) „Toimetuse arvates on end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib. IRLi ühe juhtpoliitiku roll arvatavate maksupetturite skeemis paistab olevat sisulisem, kui Kross tunnistab.“; 3) „Nüüd pisendab Kross oma osa läbirääkimistel. Tema väitel viis ta lihtsalt inimesed kokku ja saatis esimese tutvustava e-kirja. Toimetusele teadaolevalt osales Kross esiotsa aktiivsemalt, hiljem ühe kirjasaajana läbirääkimistel. Kogu protsessi juures pidid tema vahe mõistus ja elukogemus kindlasti märku andma, et ettevalmistamisel oli tõenäoliselt pettus“; 4) „Ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks Kross pidanud lõpetama ärisuhted J-ga, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Selle asemel andis ta panuse skeemi laienemisse“. Hageja oli seisukohal, et viidatud artiklites on tema kohta avaldatud kaks ebaõiget faktiväidet: 1. Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant; ja 2. Eerik-Niiles Kross oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei nõustu kostja maakohtu järeldustega selles, et kostja on vaidlusalused väited avaldanud ja et tegemist on faktiväidetega, mille avaldamine oli õigusvastane. Vastuseks apellatsioonkaebuse sellekohastele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja poolt avaldatud artiklites hageja kohta kasutatud väljenditest võib mõistlikult järeldada hageja kohta käivaid fakte, mistõttu on nende puhul tegemist faktiväidetega, mitte väärtushinnangutega. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide 16 põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 31.05.2006 otsus nr 3-2-1-161-05, p 10; 13.04.2007 otsus nr 3-2-1-5-07, p 26; 10.10.2007 otsus nr 3-2-1-53-07, p 18).
lg-s 4 sätestatud andmete ümberlükkamine õiguskaitsevahendina on kohaldatav üksnes faktiväidete puhul, ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamise võimalust eelviidatud säte ette ei näe. Kuivõrd maakohus on vaidlustatud otsuses toodud motiividel õigesti järeldanud, et kostja poolt hageja kohta avaldatu puhul on tegemist faktiväidetega, ei saa pidada põhjendatuks kostja etteheidet maakohtu poolsest ebaõigest materiaalõiguse kohaldamisest, mis seisneb
Hagejal on õigus nõuda tema kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Põhjendamatu on ka kostja väide sellest, et kostja ei ole avaldanud väiteid, mille avaldamise maakohus on talle omistanud.
lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu 31.05.2006 otsus nr 3-2-1-161-05, p 12; 13.04.2007 otsus nr 3-2-1-5-07, p 27; 19.02.2008 otsus nr 3-2-1145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt, vaid oluline on, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust. Eelviidatud Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohale on vaidlustatud otsuses tuginenud ka maakohus. Tuvastamaks, kas hageja poolt esile toodud kaks kaudset faktiväidet mõistlikult võttes järelduvad avaldatud artikli sisust, hindas kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Seejuures tugines kohus hageja poolt kohtule tõendina esitatud keeleteadlase KK kirjalikule arvamusele (kd II tl 40-47), kelle poolt artiklitele läbiviidud analüüsi tulemusena jõudis kohus järeldusele, et faktiväited, mille ümberlükkamist hageja taotleb, järelduvad mõistlikult võttes artikli sisust. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vastuolus Riigikohtu praktikaga leidnud, et ajalehe Äripäev mõistliku lugeja arvamust ei ole võimalik ega vajalik eraldi välja selgitada. Kostja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusnorme, käsitades KK arvamust kui ekspertarvamust TsMS
lg-le 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Sarnaselt maakohtu menetluses leitule on kostja ka apellatsioonimenetluses seisukohal, et väidete avaldamine on põhjendatud ja avaldatu õiguspärane. Ringkonnakohus jagab selles osas maakohtu seisukohta ja leiab, et asjas esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud kostja poolt avaldatud väidete vastavus tegelikkusele. Arvestades asjaolu, et käesolevas asjas on hageja taotlenud kostja avaldatud kaudsete faktiväidete ümberlükkamist, millede osas on maakohus õigesti tuvastanud, et need kostja avaldatud artikli sisust mõistlikult võttes järelduvad, ei ole nende väidete õigusvastasuse hindamise seisukohast tähtsust apellatsioonkaebuse etteheidetel, et maakohtul ei tulnuks hinnata, kas tõele vastavad väited, et hageja on käitunud kui korruptant või kütuseäri skeemi kavandaja, kuna kostja ei ole neid väiteid avaldanud. Kuivõrd kostja avaldatust tulenevad kaudsed faktiväited, et hageja on käitunud kui korruptant ja et hageja oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni, on käesolevas vaidluses ka asjakohane hinnata, kas esitatud tõendid kinnitavad nende kaudsete faktiväidete tõelevastavust. 18 Eelnimetatud kaudsete faktiväidete avaldamiseks ei olnud kostjal asjas esitatud tõendite pinnalt piisavat faktilist baasi. Ringkonnakohus nõustub kostja kaudsete väidete tegelikkusele vastavuse osas tõenditele antud maakohtu hinnanguga täies ulatuses ega pea TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt vajalikuks maakohtu motiive korrata. Maakohtu järeldusi avaldatud faktiväidete õigusvastasuse osas ei väära ega muuda ebaproportsionaalseks ka kostja väide, et tegemist oli ühiskonnas olulise teemaga, millega arendati avalikku debatti ning et avalduste tegemine oli avalikes huvides. Avalik huvi ei saa kaaluda üles isiku õigust aule ja heale nimele ega õigustada tegelikkusele mittevastavate faktiväidete, sealhulgas kaudsete faktiväidete avaldamist isiku kohta. Seda ka juhul, kui isiku puhul on tegemist avaliku elu tegelasega. Ringkonnakohus leiab, et eraisikul ja avaliku elu tegelasel on võrdne õigus aule ja heale nimele nii era- kui ka avalikus elus. Seega ei saa ka avaliku elu tegelase suurem taluvuskohustus tema avaliku tegevuse kajastamise tõttu välistada tema õigust nõuda tema suhtes avaldatud ning tema au ja head nime kahjustavate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Lisaks tema kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele on hageja nõudnud tema isiklike õiguste rikkumise läbi talle tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist õiglase rahasummana. Mittevaralise kahju rahalise hüvitise maksmise kohustuse tekkimine eeldab, et faktiväide oli au teotav ja au teotavate andmete avaldamine oli õigusvastane (Riigikohtu 20.06.2012 otsus nr 3-2-1-169-11, p 12). Kuivõrd ringkonnakohus on eeltoodud põhjendustel jaganud maakohtu seisukohta, leides, et kostja avaldas artiklites hageja au teotavaid faktiväiteid, milliste avaldamine on õigusvastane, on täidetud vastav mittevaralise kahju hüvitamise eeldus. Apellatsioonkaebuses väidetud materiaalõiguse rikkumist kahju hüvitamise nõude lahendamisel maakohtule kolleegiumi hinnangul ette heita ei saa. Maakohut ei saa pidada materiaalõigust rikkunuks põhjusel, et kohus rahuldas lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Tegemist ei ole üksteist välistavate õiguskaitsevahenditega, st tema kohta ebaõigete andmete avaldamise korral on hagejal kannatanuna õigus nõuda lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamisele ka selliste andmete avaldamise läbi talle tekitatud kahju hüvitamist. Ka on antud asjas kohtu ette toodud asjaoludega kooskõlas maakohtu hinnang põhjendatud kahjuhüvitise suuruse osas. Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (Riigikohtu 22.10.2008 otsus nr 3-2-1-85-08, p 11). Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu 09.04.2008 otsus nr 3-2-1-19-08, p 13, 25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 20, 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13, p 26). Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-09, p 16). Kolleegiumi hinnangul on maakohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid, mis mõjutavad hüvitise määra õiglast kujunemist antud kohtuasjas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus antud asjas ka põhjendatult kohaldanud
lg-t 6, mis näeb ette, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Viidatud säte annab kohtule võimaluse arvestada isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise 19 kahju hüvitise määramisel lisaks sama paragrahvi viiendas lõikes sätestatule ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Teisisõnu võib kohus lg-s 6 nimetatud juhtudel võtta arvesse mittevaralise kahju hüvitise preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv kahjuhüvitis). Seda on maakohus praegusel juhul kolleegiumi hinnangul põhjendatult ka teinud. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et kostja varalist seisundit arvestades on alust arvata, et tavapärane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei mõjutaks kostjat edasiselt hoiduma samalaadsest tegevusest. Kolleegiumi hinnangul võimaldab
lg 6 igakordset põhiseaduspärast lahendust, on legitiimne ja kooskõlas põhiseadusega. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada apellatsioonkaebuses esitatud taotlust
Kostja poolt avaldatud ebaõigete kaudsete faktiväidete ümberlükkamise viisi ja koha osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul samuti õigusnorme rikkunud. Üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, kuid tegemist ei ole absoluutse reegliga, vaid erandjuhtudel saab pidada õigustatuks ka teisel viisil ja kohas andmete ümberlükkamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja õiguste rikkumise intensiivsust arvestades on põhjendatud ümberlükkava teate avaldamine ajalehe online-versiooni esiuudisena. Illustratsioonide, kommentaaride ja lisamaterjalide keelamine ebaõigete andmete ümberlükkamisel on samuti ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas rikkumise raskusega ja õigustatud ning tagab selle, et ümberlükkamisel saaks avaldatud üksnes vajalik ja oluline informatsioon, mis omakorda määrab selle, et ümberlükkamine omaks maksimaalset võimalikku mõju. Menetluskulud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.