Obsah (10)

§ 178§ 444§ 448§ 637§ 405§ 187§ 436§ 438§ 173§ 163

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 23. jaanuar 2018 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-17-120178; OÜ AF Võlamenetlus hagi Andrus Mäerand vastu;

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot; 3.2

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 1 3.3

§ 444

lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.4

§ 444

lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses; 3.5

§ 448

lg 41 kohaselt

§ 444

lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka

§ 444lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt.

Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates;

§ 448

lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule

§ 448

lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud; 3.6 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-125-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud; 3.7

§ 637

lg 21 kohaselt

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.8

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hageja nõue Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel 20.06.2014 sõlmitud laenulepingust. Laenulepingu nr 440 (tl 10), mille alusel kostja laenas hagejalt 350 eurot. kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt Ferratum Estonia OÜ arvetele. Vastavalt maksegraafikule lisandub kauba hinnale täiendavalt intress, mis on 0,2833% päevas. Hageja on arvestanud intressi summas 580,65 eurot, millest kostja on tasunud lepingu lõpetamisel 187 eurot, nõude loovutamisel kinnitas Ferratum Estonia OÜ tasumata intressi summas 163 eurot. Ferratum Estonia OÜ on loovutanud 20.04.2017 hagejale (tl 9). Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud tasumata laenu põhiosa 350 eurot, intress 163 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja viiviseid 45,02 eurot hagi esitamise seisuga ja viivis põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni. Menetluskuluna on hageja välja toonud riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulud 675 eurot. Kostja vastus. Kostja esindaja oma vastuses võtab hagi õigeks. Kohtu põhjendused

§ 444

lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 2 Kohtu hinnangul tuleb hagi osaliselt rahuldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu
3. juuni
4. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Hagimaterjalidest nähtub, et Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel on 20.06.2014 sõlmitud laenuleping (tl 10). Kostjale on 350 eurot üle kantud 26.06.2014 (tl 11). Leping on üles öeldud 22.03.
5. Hinnakirja (tl 24) alusel on krediidi kasutuselevõtutasu 12,5% kliendi poolt käesoleva lepingu alusel kasutusele võetud summast, päevaintress 0,2833% kliendi kasutusse antud krediidi saldolt ja meeldetuletustasu – 10 eurot iga meeldetuletuskiri. VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt peab tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses olema märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud dokumentides puuduvad andmed maksete kogusumma ja krediidi kulukuse määra kohta. Tarbijale ei ole lepingu sõlmimisel krediidi brutosummat koos intressi ja muude kuludega teatavaks tehtud. Järelikult tuleb VÕS § 408 lg 4 kohaselt kohaldada intressi arvestamisel seadusjärgset intressimäära VÕS § 94 lg 1 alusel. Kostja sai hagejalt laenu 350 eurot ja kostja on tasunud intressi katteks 187 eurot. Vastavalt VÕS § 408 lg 5 kohaselt tuleb lepingus krediidi kulukuse määra kohta andmete puudumise korral lugeda lepingule kohalduvaks intressimääraks seadusjärgne intressimäär. Kuivõrd kostja pidanuks tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest ja kogu tema makstud tasud tuleb aga arvata selle sissenõudekulude ja võla katteks. Arvestades VÕS § 415 lg 2 sisalduva maksete arvestamise järjekorda, so esmalt arvestatud sissenõudekulude katteks 30 eurot (187-30=157) ja põhivõlgnevuse katteks 157 eurot. Andrus Mäerannalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 163 eurot, intress 0,54 eurot (26.06.201422.03.2017) ja viivis 10,97 eurot (23.03.2017 - 23.01.2018 tasumata põhisummalt 163 eurot) OÜ AF Võlamenetlus kasuks; välja mõista Andrus Mäerannalt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis protsendina põhinõudelt (163 eurot) alates 24.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 187 euro ja intressi 162,46 euro osas. 3 Vastavalt

§ 438lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on esitanud menetluskuludena riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 675 eurot. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõuete olemust ning menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud 150 euro ulatuses. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses 30% so 82,50 eurot.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada kuna kaebuse hind ei ületa 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 4