Obsah (8)

§ 64§ 432§ 142§ 430§ 661§ 173§ 168§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15821 Tsiviilasi B L hagi L L vastu igakuise elatise väl

§ 64

lg 2 sätetel kokku leppinud käesoleva kokkuleppe kinnitamise määrusele edasikaebamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. 1.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus 1 väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses. 1.
2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaal-õiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t jõustunud kohtumäärus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Kompromissi kinnitav kohtumäärus on sundtäidetav täitemenetluses. Hageja esindaja ja kostja on teadlikud, et hagejal on õigus taotleda välja mõistetud elatise suurenemist, kui suurenevad lapse vajadused või muutuvad vanemate varalised võimalused ülalpidamiskohustust täita.

1. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud

§ 142

lg 1 alusel kautsjoni summas 200,00 eurot, mis vastavalt kompromisslepingule jääb kostja enda kanda. Muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1. Hagiavaldus 23.10.
2. a esitas hageja B L (alaealine laps) seadusliku esindaja L Ö (alaealise lapse ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja L L (alaealise lapse isa) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt taotleb hageja kostjalt igakuise elatise väljamõistmist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 23.10.
3. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga ning on ema ülalpidamisel.
4. Kompromissleping 14.01.
5. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu: Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses on tsiviilasjana nr 2-17-15821 B L hagi L L vastu alates hagi esitamisest igakuise elatise ja enne hagi esitamist aasta aja eest tagasiulatuva elatise nõuetes. Käesolevaga teatavad hageja seaduslik esindaja ja kostja kohtule, et on sõlminud kokkuleppe tsiviilasja lahendamiseks kompromissiga alljärgnevatel tingimustel:
6. L L (*) kohustub maksma B L’le (*) tema ülalpidamiseks elatist summas 250,00 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast palga alammäärast, alates 03.detsembrist 2017.a. 2 kuni B L täisealiseks saamiseni *.
7. aasta detsembrikuu eest maksab kostja elatist arvestades detsembris 2017 kehtinud miinimumelatist.
8. L L kohustub maksma igakuise elatise L Ö (*) pangakontole nr * *, kalendrikuu
9. kuupäevaks. L L kohustub tasuma elatise 03.12.2017-31.12.2017 eest summas 220,00 € L Ö pangaarvele tähtajaks 28.02.2018.a.
10. Pooled lepivad kokku, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte eneste kanda.
11. Pooled paluvad käesolev taotlus lahendada istungit pidamata, kirjalikus menetluses.
12. Pooled on

§ 64

lg 2 sätetel kokku leppinud käesoleva kokkuleppe kinnitamise määrusele edasikaebamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses.
2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaal-õiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtumäärus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Kompromissi kinnitav kohtumäärus on sundtäidetav täitemenetluses. Hageja esindaja ja kostja on teadlikud, et hagejal on õigus taotleda välja mõistetud elatise suurenemist, kui suurenevad lapse vajadused või muutuvad vanemate varalised võimalused ülalpidamiskohustust täita.

1. Pooled paluvad käesolev kompromiss kinnitada ja tsiviilasja nr 2-17-15821 menetlus lõpetada.
2. KOHTU SEISUKOHT 3.
3. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.2. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.3.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada kolmele päevale.

3.4. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3 3.5.

§ 430

lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.6.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud kaja esitamisel

§ 142lg 1 alusel kautsjoni summas 200,00 eurot.

õ

§ 138

lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kautsjon kohtukulu.

Seega jääb nimetatud kulu vastavalt kompromisslepingule kostja enda kanda. Muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4