1-12-9573/229

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-9573 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Indrek Kruuv´i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 04.12.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Indrek Kruuv, isikukood 38007304223xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Indrek Kruuv vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrused ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Indrek Kruuv´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Indrek Kruuv tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 21.03.2013 otsusega KarS § 113 järgi ja karistati KarS § 68 alusel vangistusega 11 aastat. 1 Karistuse kandmise algus 20.04.2012 ja lõpp 20.04.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 20.10.
3. Indrek Kruuv andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 217). Kinnipidamisasutusest I.Kruuv kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kuus korda vägivaldse kuriteo eest, mis on enamasti sooritatud grupis. Vangistuse jooksul on töötanud xxx, osalenud sotsiaalprogrammides xxx Isikul on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli on tööst keeldumise ja üks kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Vabanemisel läheb elama xxx. Antud eluase kuulub kinnipeetava tuttava S. S. elukaaslasele M. N.. Antud elamispinnale saab paigaldada elektroonilist valvet ja on olemas korteriomaniku nõusolek. Süüdimõistetul on xxx.klassi haridust. Samuti läbis xxx ja xxI õppemooduli. Kinnipeetav väidab, et õppis vabakuulajana xxx ja samuti xx), vangistuse tõttu jäid eksamid sooritamata. Isik on enamuse oma tööealisest elust viibinud vanglates, ametlik töökogemus puudub. S. S. (kriminaalkorras karistatud) sõnul saab ta I.Kruuvile ametlikult tööd pakkuda xxx. Pakutav töö oleks xxx õpilane ja katseajal oleks miinimumpalk. Õde A. V. on avaldanud, et saab kinnipeetavat materiaalselt aidata. I.Kruuvi päritoluperekonda kuuluvad õed Ä. S. (kriminaalkorras karistatud), A. V. (kriminaalkorras karistatud) ja M. L. ning vennad A. S.l (kriminaalkorras karistatud) ja M. K., ema ja isa on surnud. . S. ja A. V. sõnul suhtlevad kõik õed/vennad I.Kruuviga tihedalt telefoni teel, käidud on ka kokkusaamistel vanglas. Kord-korralt raskemaks muutuvad süstemaatiliselt toime pandud vägivallakuriteod viitavad muuhulgas isiku ükskõiksusele oma tegude ja nende tagajärgede suhtes. Isikul on tõsiseid alkoholiprobleeme. Kuriteod on toime pandud baarides, baaride lähedal või sealt tulles, seltskonnas, kus tarvitatakse alkoholi. Alkoholijoobes kaotab enesekontrolli. Kinnipeetav tunnistab probleemi ja väljendab motivatsiooni sellega tegelemiseks. I.Kruuv on varasemalt proovinud erinevaid narkootilisi aineid, ei ole süstemaatiliselt tarvitanud. Ühel korral karistatud KarS § 183 lg 1 alusel. I.Kruuv on emotsionaalselt ebastabiilne, enesekeskne, kõrge enesehinnanguga, madala pingetaluvusega, pingeolukorras võib olla ettearvamatu käitumisega. Varasemalt on saanud aastaid medikamentoosset ravi. Pärnu Haigla andmetel on isikul püsiv xxx I.Kruuvi on karistatud kuuel korral vägivaldsete kuritegude eest, mis viitab empaatiavõime puudumisele. Oma kuritegudes saab aru toimepandud kuriteo tagajärgedes, aga toob välja, et süüdlasi on rohkem kui ainult tema. Kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest on seni olnud paljasõnaline, pannud toime uusi kuritegusi, sõnade kohaselt mõistab hukka vägivalla ja oma kuritegeliku käitumise. Ohustatud on avalikkus ning isikud, kellega tekib konflikt. Oht seisneb ettearvamatuses, kontrollimatus vägivalla kasutamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem kui tugeva ärrituse korral reageerib vägivallaga. Ohtu suurendavad alkoholi tarbimine, psüühilised probleemid, impulsiivsus, tundekülmus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt Indrek Kruuv on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta xx. Antud elamispind kuulub S. S. elukaaslasele M. N.(kirjalik elektroonilise valve nõusolek). Tegemist on 2-toalise kõige mugavustega korteriga. Hetkel elamispinnal kedagi ei ela. Antud elamispind on korralik ja elamiskõlbulik ning antud 2 aadressile saab paigaldada elektroonilise valve seadme. Lähedastest on isikul õed ja vennad. S. S. (kriminaalkorras karistatud) sõnul saab tema I.Kruuvile ametliku tööd pakkuda xxx Töö puhul oleks tegemist xxx ja katseaja alguses makstakse miinimumpalka. Õde A. V. saab teda materiaalselt aidata. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa Indrek Kruuvi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Indrek Kruuvi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõisatetu Indrek Kruuv selgitas kohtuistungil, et ta taotleb enda vabsatamist ja on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdümõistetu taotles kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et vangla arvestaks isiku kirjalikus avalduses toodud seisukohadega ja nõustuks nendega või lükkaks neid ümber (kohus jättis taotluse rahuldamata protokollilise määrusega). Süüdimõistetu avaldas, et see, kuidas vangla arvutab ja arvestab isiku ohtlikkust ja neid protsente, on seadusevastane tegevus ja osutas infole, et igale asjaolule on omistatud mingi protsent, näiteks usu, parteikuuluvuse järgi, keeleoskustest lähtudes ja ne. Süüdimõistetu avaldas, et vangla arvamus on otsustava tähendusega, sest kõrgemalseisvad kohtud ( Riigikohus ja Ringkonnakohus) on teinud lahendeid, et kui vangla on vabastamisega nõus, pole alust jätta vabastamata. Seetõttu on süüdimõistetu arvates vangla seisukoht otsustava tähendusega Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Indrek Kruuv tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Indrek Kruuvil xxx haridust. Isik on läbinud xxx I õppemooduli. Isikul on lähedastest õed ja vennad. Isikul on peale vabanemist võimalus tööle asuda xxx (garantiikiri puudub). Kõik need asjaolud on positiivsed, eriti isiku omandatud erialad, mis kindlasti suurendavad tema edukust vabaduses tööturul konkureerimisel. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on neli kehtivat kriminaalkaristust. Teda on varasemalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest, nimelt oli karistatud KarS § 118 järgi – esimese astme isikuvastane kuritegu ( kohtuotsus, tlk 54). Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu teise inimese tapmise eest. 3 Kehtivaid väärteokaristusi on kaks –LS § 242 lg 1 ja KarS § 262 järgi. Võrreldes isiku kriminaalkaristustega esimese astme isikuvastaste kuritegude eest, ei ole väärteokaristused väga olulised isiku ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse hindamisel Kinnipeetav on vangistuses omandanud 11 klassi haridust, töötanud majandustöödel, osalenud sotsiaalprogrammides xxx treening, xxx nõustamisel, sõltlaste rühmas xx ja terviserühmas xx. Ka need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks Süüdimõistetul on 5 kehtiv distsiplinaarkaristust, millest 4 on seoses tööst keeldumise ja 1 kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Need faktis näitavad, et tegelikult ei ole isik veel endale teadvustanud, et vanglarežiimis tuleb reeglitele alluda. Rikkumised on olulised. Tööst keeldumine iseloomustab isikut negatiivselt ja näitab isiku suhtumist töösse, et see on ebameeldiv kohustus, mitte aga mõjukas faktor isiku käitumise suunamisel. Määratud distsiplinaarkaristused näitavad, et isikule vangistuse ajal määratud ja kohaldatud kasulikud tegevused ei ole veel eesmärke saavutanud – isiku käitumine ei ole paremuse poole muutunud. Indrek Kruuvil on isikut tõendav dokument kinnipidamisõiend nr
4. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele ja omanik on nõus isiku sinna elama asumisega. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning lähedaste toetus. Samuti on positiivselt tervitatav tööhõives osalemine ja sotsiaalsetes tegevustes tegutsemine. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Esmalt tuleb tähele panna, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (süüdimõistetul on 5 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav. Teiseks tuleb tähele panna, et isik on ka varasemalt korduvalt karistatud vägivaldsete kuritegude eest karistatud vangistusega. Kuriteod on jätkuvalt vägivaldsed, kuid muutunud ohtlikumaks. Kuritegude dünaamika, varasemalt KarS § 118, viimane kuritegu on tapmine, annab aluse arvata, et tegemist on isikuga, kellel on kalduvus olla vägivaldne, ja vägivalla aste on ohtlik – ohustatud on isikute elu. See aga iseloomustab süüdimõistetu käitumismustrit, st et ta ei ole enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Lisaks on oluline märkida, et Indrek Kruuvi lähedaste hulka kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud õed Ä. S., A. V., vend A. S. ja tuttav S. S.. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.04.2023, s.o 5 aasta 4 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku 4 tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste olemasolu ning tööhõives osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate vägivaldsete kuritegude toimepanemine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt karistatud korduvalt ka pikaajalise vangistusega, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kriminaalhooldusametniku andmetel on isik kriminaalhoolduse all olles pannud toime uue kuriteo. Seega kohtu hinnangul isiku käitumise muster on välja kujunenud. Isik on pikema 5 ajal jooksul olnud orienteerunud kuritegude toimepanemisele ja kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Kohus on arvamusel, et isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vägagi oluline ja nõustub selles osas vanglaga. Uue kuriteo toimepanemise risk tuleneb isiku varasemast käitumisest, millele on kohus osutanud ( korduvad karistused, pikaajalised vangistused, muuhulgas ka esimese astme kuriteo toimepanemise eest), samuti isiku käitumisest vanglas (korduvad olulised distsipliini rikkumised). Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Indrek Kruuvi temale Viru Maakohtu 21.03.2013 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6