§-le 102 l2 kaitsmisel, kuid tunnustamise korral 1 2-17-16579 rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankrotti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
lg4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Vastavalt esitatud avaldusele on võlgnik põhjendab oma maksejõuetust alljärgnevalt: 1999.a. registreeris ta ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE-ks) ja asus tegelema Haapsalus autoremondiga, millega tegutses rendipinnal aadressil XXXXXX. 2005.a. müüdi see tegutsemise koht pankrotivarana maha. Uus omanik asus rendihinda tõstma. Uue omanikuga oli temal rendipinna kasutamiseks suuline kokkulepe. Uus omaniku tegevuse ja nõudmiste tõttu jäi ta ilma võimalusest oma äritegevust jätkata. Lisaks muutunud majandusliku olukorra tõttu paljud senised kliendid ei tellinud enam temalt autoparandusteenust. See olukord tekitas temas stressi, mis kujunes püsivaks depressiooniks. Olukord kujunes edasi selliseks, et temal tekkisid makseraskused, ta ei olnud enam suuteline tasuma renti üüripinna eest ega täitma FIE-na oma kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees. Kuna ta ei olnud suuteline emotsionaalselt asuma tekkinud võlgasid vähendama siis kuhjusid võlad pidevalt kuni selle ajani mil ta pöördus 2017.a. suvel 2 2-17-16579 võlanõustaja vastuvõtule, kes aitas temal FIE tegevuse lõpetada. Oma kohustuste tasumisega ta kahjuks toime ei tulnud ja need asjaolud ongi aluseks pankrotiavalduse esitamisele kohtule. Avalduse kohaselt töötab võlgnik XX OÜ-s üldehitajana ning kasutab elamiseks tööandja poolset elamispinda. Ta elab perekonnast eraldi ja sissetulekuks on ainult miinimumpalk 470 eurot, millest tööandja peab veel kinni majutamisega seotud kulud. Võlgnik leiab, et on muutunud maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita ka pikema ajaperioodi jooksul. Avaldusele on lisatud
Nimekirja kohaselt on nõudeid võlgniku vastu kokku umbes summas 18742, 35 eurot. Võlgnik palub algatada tema suhtes eraisiku pankroti menetlus, kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik palub riigipoolset menetlusabi jättes menetluskulud riigi kanda. . AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT Ajutise halduri aruandes on märgitud võlgniku kohta järgmist:
Sama sätte lõike 2 kohaselt peab Võlgnik pankrotiavaldusele lisama seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Samuti märgitakse Võlgniku võlausaldajate nimed ja nende eluvõi asukohad ning nende nõuded, samuti andmed Võlgniku vara kohta. Antud juhul on Võlgnik pankrotiavalduses selgitanud oma maksejõuetust ning põhjendanud, et eelkõige on tema maksejõuetuse põhjustanud pikaaegne tööta olemine, mille tulemusel kasvasid kohustused MTA ees. XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Erinevate keeruliste sündmuste kokkulangemisel ei olnud Võlgnik suuteline pikemat aega end kokku võtma, mis aga omakorda süvendas Võlgniku keerulist majanduslikku olukorda. 3.1. Arvamus maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta Haldur ei ole päringute teostamisel ja suhtlemisel Võlgnikuga tuvastanud Võlgniku poolt rasket hooletust või tahtlust maksejõuetuse põhjustamisel. Ühtlasi ei ole haldur tuvastanud kuriteo tunnustele viitavat tegu Võlgniku maksejõuetuse tekkimisel. Pigem on Võlgniku maksejõuetus tekkinud muudest asjaoludest
lg 5 alusel.
lg 2 kohaselt on Võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võttes arvesse Võlgniku sissetulekuid, fakti, et tal on alaealine ülalpeetav laps ja tema vara võimalikku turuhinda, on Võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu.
3.2. Ajutise halduri tasust ning menetluse kuludest 4 2-17-16579 Vastavalt
lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt
lõikele 2 on ajutine haldur lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelpärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 3.3. Tagasivõitmise ja/või tagasinõude võimalused Vastavalt
lõikele 1 tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal, so pankrotiavaldus koos lisadega, puuduvad vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused. 3.4. Deposiit pankrotimenetluse kulude katteks
lg 2 p 1 kohaselt ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara, sh kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vastavalt
lõikele 1, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.
lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust pankrott välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandal isikul tuleks tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid pankrotimenetluse katteks. Juhul, kui ükski isik ei ole nõus pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti tasuma, on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotimenetlus
Arvestades eeltoodut ja juhindudes
lg 1 – 3, § 22 lg 2 kuni 5, § 27 lg 5 ja § 31 lg 1 ja 4: 1) teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot; 2) kuulutada välja V Ni (N, isikukood XXXXXXXXXX) pankrot, kuna võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ja nimetada V N pankrotihalduriks Terje Eipre (isikukood 46806182757) tingimusel, et võlgnik või võlausaldaja kannab eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot; 3) mõista välja ajutise halduri tasu 864 eurot (9 x 96), millele lisandub käibemaks summas 172,80 eurot, kogusummas 1036,80 eurot ning ajutise halduri kulud summas 47 eurot. Palun ajutise halduri tasu koos käibemaksuga summas 1036,80 eurot ja kulu summas 47 eurot välja maksta OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 AS SEB Pangas; 4) olen nõus jätkama pankrotihaldurina. Haldur palub pankrotivara puudumise tõttu väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kogusummas 476,40 eurot määrata riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele EE231010220204462227 (AS SEB Pank) 476,40 eurot, sest 5 2-17-16579 sellest 79,40 eurot tuleb tasuda käibemaksuna, kuna advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr: EE100768145). Kohtu taotlusel täpsustas ajutine haldur, et on nõus seoses võlgniku taotlusega kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kohese pankroti väljakuulutamisega ja jätkama pankrotihaldurina. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik.
lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi 39 102,80 eurot, varad sisuliselt puuduvad . Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse.
11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et V N on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Terje Eipre, kes on andnud selleks oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 02. veebruar 2018.a. kell 12.00 Haapsalu kohtumajas.
. lõike 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Lõike 2 kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku vahetult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut vandega kinnitama tema poolt vara ja võlgade kohta esitatud andmete õigsust. 6 2-17-16579
järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 1036,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ning ajutise halduri kulu summas 47, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 12² , 477, 478, 479. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.