← Eesti

1-17-10267/13

1-17-10267 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a., Tallinn Kohtuasja number 1-17-10267 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsus Jevgeni Rjazantsevi (ik 37908030257) süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Jevgeni Rjazantsev Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Jevgeni Rjazantsevi apellatsioon Harju Maakohtu
  5. novembri
  6. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu 23.11.
  8. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Jevgeni Rjazantsev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastaks. KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 26.01.
  9. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks jäi 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 23.07.
  10. a karistuse kandmise aja hulka ning karistuse kandmise alguseks loetigi 23.07.
  11. a.
  12. Kohus mõistis süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud kokku summas 1697 eurot, s.h sundraha 1175 eurot, ekspertiisi 17E-AN0887 tegemise kulu 84 eurot, osaliselt ekspertiisi 17E-GE0777 tegemise kulu 342 eurot ja määratud kaitsja tasu 96 eurot, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ekspertiisiakti 17E-GE0777 tasu summas 342 eurot jättis kohus riigi kanda. Asitõenditena ära võetud narkootilise aine kohus konfiskeeris ja jättis pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõendina ära võetud minigripp kilekott ja fooliumvoldikud kohus konfiskeeris ja jättis kriminaalasja materjalide juurde.
  13. J. Rjazantsev mõisteti süüdi selles, et ta olles isikuks, kes on varem KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast alates ja eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga vähemalt 0,33 grammi, millest puhast fentanüüli vähemalt 0,025 grammi. Narkootilist ainet hoidis ta enda juures kuni 23.07.
  14. a kella 15:20-ni, mil ta märgates politseiametnikke tema poole liikumas, viskas Tallinnas Laagna tee 8 läheduses oleva teeraja kõrvale muru sisse maha minigripp kilekoti milles oli 12 fooliumvolikut fentanüüliga, mis leiti ja võeti politsei poolt ära sündmuskoha vaatluse käigus.
  15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Rjazantsev, kes vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Nimelt palub J. Rjazantsev võimaldada tal menetluskulude tasumisega alustada 1 aasta pärast kohtuotsuse jõustumist, kuna ta viibib vangistuses ja ei ole võimalik koheselt hakata manetluskulusid tasuma. Samuti palub ta jätta pool kaitsjatasust riigi kanda, kuna terve menetluse jooksul nägi ta kaitsjat vaid ühe korra 10 minutit. Samas moodustab kaitsjatasu 1 tund 48 eurot, kuid kaitsja on esitanud taotluse 96 euro peale, mis ei ole õiguspärane RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  16. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates
  17. märtsist
  18. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  19. aprilli
  20. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. 02.11.
  21. a abiprokuröri Marek Soomaa, süüdistatava J. Rjazantsevi ja kaitsja Leelo Viili vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et J. Rjazantsev peab hüvitama sundraha 1175 eurot, ekspertiisitasud kokku 426 eurot ja määratud kaitsja tasu 96 eurot (tl 59-60). Osaliselt jäävad DNA 2

(3)ekspertiisitasu, s.o summas 342 riigi kanda. Kokkuleppe kohaselt jäävad menetluskulud süüdistatava kanda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 23.11.
  1. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et J. Rjazantsev on kohtuistungil avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta on kokkuleppe sõlminud vabatahtlikult ning ta jääb kokkuleppe juurde. Täiendavaid taotlusi ei ole J. Rjazantsev seoses menetluskulude tasumisega kohtuistungil esitanud. Apelleeritud kohtuotsusega ongi J. Rjazantsevi kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Nimelt jättis kohus osaliselt menetluskulud ekspertiisikulude osas riigi kanda ning võimaldas väljamõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ette nähtud maksimaalse tähtajaga, mida seadus võimaldab. Apellatsioonis on J. Rjazantsev taotlenud menetluskulude tasumise alguse muutmist ja osaliselt riigi kanda jätmist. Nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise algusajaga ning osaliselt ekspertiisikulude riigi kanda jätmisega, mille maakohus kohtuotsusega kinnitas. Maksejõuetuse küsimust ei ole kohtuistungil tõstatatud. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  2. novembri
  3. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
  4. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
  5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava J. Rjazantsevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.