S § 344 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära (päevamääraga 10 eurot), s.o 600 (kuussada) eurot. Süüdi tunnistada Mari Sikk KarS § 345 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (päevamääraga 10 eurot), s.o 1000 (üks tuhat) eurot. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (päevamääraga 10 eurot), s.o 1000 (üks tuhat) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Mari Sikk ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 22.01.2018.a. Lk 1 / 4 1-17-10310 2.
, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Mari Sikk´ilt riigituludesse menetluskulud: - osa sundrahast, s.o 235 €; - ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 16E-DM0041, 16E-IA0032) kulust 1/3, s.o 588 €; - tasu riigi õigusabi eest 72 €, kokku 895 €.
lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale tekkinud sõidukulu 92,16 € ja ekspertiisikuludest 1174 € riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mari Sikki süüdistatakse selles, et tema x Pärnumaal, kasutades arvutit muutis Eesti Energia AS arveid järgmiselt: - 20.12.2014 muutis Eesti Energia AS 30.11.2014 arve nr 172999230677 PDF kujul faili sellega, et konventeeris faili Microsoft World 2010 keskkonda ja muutis arvel andmeid: perioodi eest laekunud arve koostamise, 07.12.2014, hetkeks 0,00 eurot 686,52 euroks, kuulub tasumisele 1118,02 eurot 431,50 euroks; - 20.01.2015 muutis Eesti Energia AS 31.12.2014 arve nr 172996181098 PDF kujul faili sellega, et konventeeris faili Microsoft World 2010 keskkonda ja muutis arvel andmeid: kuulus tasumisele eelmise perioodi lõpul 1118,02 eurot 431,50 euroks, perioodi eest laekunud arve koostamise, 07.01.2015, hetkeks 0,00 eurot 431,50 euroks, kuulub tasumisele 1667,26 eurot 549,24 euroks, eemaldades arvelt andmed viivise kohta. Lk 2 / 4 1-17-10310 Dokumentide võltsimisega sai Mari Sikk õiguse saada x Vallavalitsuselt toimetulekutoetust eluruumi alaliste kulude katmiseks. Seega Mari Sikk dokumentide võltsimisega, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Mari Sikki KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi, mis seisnes selles, et tema, xxxx , olles seega kohaliku omavalitsuse toimetulekutoetuse saaja, samuti olles Eesti Energia AS tarbimiskoha x , Pärnumaa klient, ei kasutanud talle varem välja makstud toimetulekutoetust sihtotstarbeliselt enda tarbitud elektrienergia eest Eesti Energia AS-le maksmiseks, jäädes alates 2014 novembrist võlgu. Mari Sikk varjas tekkinud võlga x Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku eest sellega, et tema esitas x Vallavalitsusele, asukohaga x, Pärnu maakond elektrooniliselt e-posti kaudu toimetulekutoetuse taotlemisel eluruumi alaliste kulude kohta enda poolt võltsitud Eesti Energia AS arved järgmiselt: -20.12.2014 kell 23:35 esitas 30.11.2014 Eesti Energia AS arve nr 172999230677, millel on muudetud andmed: perioodi eest laekunud arve koostamise, 07.12.2014, hetkeks 0,00 eurot 686,52 euroks, kuulub tasumisele 1118,02 eurot 431,50 euroks; -20.01.2015 kell 14:58 esitas 31.12.2014 Eesti Energia AS arve nr 172996181098, millel on muudetud andmed: kuulus tasumisele eelmise perioodi lõpul 1118,02 eurot 431,50 euroks, perioodi eest laekunud arve koostamise, 07.01.2015, hetkeks 0,00 eurot 431,50 euroks, kuulub tasumisele 1667,26 eurot 549,24 euroks, arvelt eemaldatud andmed viivise kohta. Toimetulekutoetuse taotluse ja selle juurde esitatud võltsitud arvetega kinnitas Mari Sikk, et tal puudub võlgnevus ja x Vallavalitsuse korraldusega maksti 23.12.2014 toetust kokku 598,34 eurot, mille hulka kuulub 325,14 eurot elektriarve tasumiseks ja 29.01.2015 kokku 554,34 eurot, sh 325,14 eurot elektriarve tasumiseks. Seega Mari Sikk võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Mari Sikk süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 60 päevamäära (päevamääraga 10,00 eurot) summas 600 eurot ning KarS § 345 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära (päevamääraga 10,00 eurot) summas 1000 eurot. KarS § 63 lg 2, 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamääraga 10,00 eurot) summas 1000 eurot, milline jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Mari Sikk ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Lk 3 / 4 1-17-10310 Asitõendid. CD-R-plaat (pakend 1), mis on pakendatud ümbrikusse ja asub kriminaalasja materjalide juures, jätta
Menetluskulud. Vastavalt
Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, kuid mida kohus vähendab osaliselt, s.o 515 € võrra;
lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud (dokumendiekspertiis ja infotehnoloogiaekspertiis) kokku 1762 € ning
lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 164,16 €, kokku 2161,16 €.
lg 3 alusel jätab kohus määratud kaitsjale tekkinud sõidukulu 92,16 € ja ekspertiisikuludest 1174 € riigi kanda.
lg 3 alusel võimaldab kohus Mari Sikk´il tasuda menetluskulud 895 € ositi 12 kuu jooksul alates 10.02.2018.a kuni 10.12.2018.a 74,58 € iga kuu 10-ndaks kuupäevaks ning kuupäevaks 10.01.2019.a 74,62 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik Lk 4 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.