Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-17-9052 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2017, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-9052 Tsiviilasi O

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Hageja esitas 13.07.2017 kohtule hagiavalduse kostja vastu sõiduki tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.12.2015 laenulepingu nr 13-1215, mille punkti 1.1 kohaselt andis hageja kostjale laenu 2323 eurot. 21.12.2015.a sõlmisid hageja ja kostja ka tagatislepingu, mille pooled pealkirjastasid kui sõiduki laenulepingu nr 13-
2. Tagatislepinguga on pooled leppinud kokku laenu tagatises ja seda reguleerivates tingimustes. andis kostja laenu tagatiseks sõiduki Mercedes-Benz Atego, reg. nr xxxxxx, VIN-kood WDB9700231K
3. Pooled leppisid kokku, et laenukohustuse täitmise tagamiseks omandab hageja sõiduki ning et sõiduk jääb laenuperioodiks kostja otsesesse valdusesse (AÕS § 94). Ühtlasi leppisid pooled kokku, et kostja on kohustatud tagastama hagejale sõiduki ja andma hagejale üle sõiduki otsese valduse, kui kostja rikub laenulepingut. Hageja võib sõiduki realiseerida oma nõuete rahuldamiseks. Hageja on saanud sõiduki omanikuks ja otsene valdus on kostjal. Kostja on rikkunud laenulepingut ning pole lepingus sätestatud viisil laenu tagastanud. Kostja on tasunud hagejale kokku 1325,30 eurot. Võlgnevus 06.06.2017 seisuga 2579,36 eurot. Hageja on kostjale esitanud nõude sõiduki tagastamiseks, kuid kostja ei ole seda siiani teinud. Hageja esitas nõude tagatislepingust tulenevalt ning alternatiivselt vindikatsiooninõude. Kohus võttis hagi 12.06.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 18.07.2017. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt eeldatakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud alternatiivse vindikatsiooninõude alusel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja 2 2-17-9052 väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte Hagimaterjalide põhjal on tõendatud, et hageja on vaidlusaluse sõiduki omanik ning kostjal puudub laenulepingu rikkumise tõttu õiguslik alus sõiduki valdamiseks. Eeltoodu alusel kohustub kostja tagastama hagejale sõiduki Mercedes-Benz Atego, reg. nr xxxxxx, VIN-kood WDB9700231K388861 ning andma hagejale üle sõiduki valdus. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 250 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 430,80 eurot (km-ga).

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab õigusabikulud välja summas 430,80 eurot (km-ga). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 680,80 eurot, millest 250 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 430,80 eurot (km-ga, hageja ei ole käibemaksukohustuslane) hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3