← Eesti

2-16-15386/57

Obsah (8)§ 377§ 381§ 363§ 371§ 235§ 378§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 21615386 Määruse kuupäev Tartu, 7. veebruar 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Kohtuasi OÜ ISOEST

) § 378 lgt

  1. Kostja arvelduskontodel oleva raha arestimisel kogu nõude ulatuses puudunuks praeguses asjas mõistlik vajadus kohaldada täiendavaid hagi tagamise abinõusid. Lisaks oleks likvideerimismenetluse peatamine kui rahalise nõude tagamise meede kostjat liigselt koormav ka seetõttu, et see ei aita kaasa võimaliku kohtuotsuse täitmisele, pigem võib sellel olla vastupidine efekt. Likvideerimismenetlust ei saa lõpule viia, ilma et hoiustataks summad, mille üle on võlausaldajatega veel vaidlus pooleli (ÄS § 214 lg 3). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha asjas uus määrus, millega jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus rikkunud oluliselt

§ 377

lgt 1 ning jätnud ebaõigesti tuvastamata, et tagamata jätmise korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud. Hagi tagamise avaldusest nähtub tagamise vajaduse põhistus, mis muudab usutavaks hageja jaoks positiivse kohtulahendi täitmise võimatuse. Kinnisvara ja muu registrisse kantava vara puudumine ongi otsustavaks teguriks, mille alusel tuleb hagi tagamise avaldus rahuldada. Maakohus põhjendas nii hagi tagamise vajalikkust kui ka hagi tagamise abinõude valikut vajalikul määral. Maakohus ei ületanud diskretsiooni piire kohtumääruse tegemisel. Kostja ei ole endiselt ümber lükanud väidet, et talle ei kuulu kinnisvara ega muud vara. Pangakontode arestimine ei ole kostjale põhjendamatult koormav. Hageja nõude suurus on otsustava tähtsusega tegur, millest sõltub abinõu ulatus ja valik. Kostja likvideerimismenetluse alustamine käesoleva kohtumenetluse ajal ei olnud heauskne tegevus. Mitme hagi tagamise abinõu kohaldamine korraga ei ole seadusega keelatud. 8. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3

(6)3 2-16-15386 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt ning ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 691 p 5, § 695 ja § 701 lg 3 järgi tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse hagi tagamiseks kostja pangakontode arestimise osas. Riigikohus teeb uue määruse, millega jätab jõusse maakohtu määruse osas, milles maakohus arestis kostjale kuuluvad arvelduskontod. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu rahalise nõude ning palunud hagi tagamise korras esiteks arestida kostjale kuuluvad arvelduskontod 90 941 euro 36 sendi, st haginõude ulatuses hageja kasuks ning teiseks peatada kostja likvideerimismenetlus kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse täielikult. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustunud, jättis hageja avalduse rahuldamata ning hagi tagamata.
  2. Praegusel juhul ei vaielda selle üle, et hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lgle 1 ning hagiavaldus vastab

§ 363lg 1 pdes 1–3 sätestatud nõuetele (Riigikohtu 3.

veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3218316, p 13). Samuti on hagi lubatav (eelkõige

§ 371

lg 1, § 423 lg 1, § 428), puudub alus asuda seisukohale, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu, ning hageja nõue on

§ 381lg 2 mõttes põhistatud (Riigikohtu 3.

veebruari

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3218316, pd 14 ja 16).
  2. Küll aga leidis ringkonnakohus, et hageja ei ole

§ 377

lg 1, § 381 lg 2 ja § 235 kohaselt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu hageja avaldusest põhistust, mis muudaks usutavaks avalduse väited hageja jaoks positiivse kohtulahendi täitmise võimatusest (ringkonnakohtu määruse p 16). Hageja tugines hagi tagamise avalduses sellele, et kostja on alustanud likvideerimismenetlust ning kostjale ei kuulu kinnisasju ega registritesse kantavaid vallasasju. 13.

§ 381

lg 2 kohaselt nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada.

§ 377

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise avalduse lahendamisel peab kohus tulenevalt

§ 381

lgst 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud

§ 235mõttes.

Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3211407, p 11;
  3. veebruari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3218316, p 16;
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 21618531/27, p 9). See tähendab, et praegusel juhul tuli hagejal hagi tagamiseks muuta avalduses usutavaks, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kostjalt 90 941 euro 36 sendi sissenõudmist või teha selle võimatuks.
  7. Hagi tagamisel kui diskretsiooniotsuse tegemisel hindab kohus kõigi asjaoludega arvestades, kas tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (Riigikohtu
  8. märtsi
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3211010, p 11). Sealjuures saab kohus arvesse võtta nt hageja nõude suurust, kostja majanduslikku seisundit, sealhulgas kostjale kuuluvat likviidset vara, põhivara väärtust ning viletsaid majandustulemusi (nt kahjumi deklareerimine) (Riigikohtu
  10. mai
  11. a määrus tsiviilasjas nr 3213011, p 11). 4

(6)4 2-16-15386 Ringkonnakohus leidis, et likvideerimismenetlus ei ole iseenesest selline asjaolu, mis annaks alust arvata, et kostja soovib oma kohustuste täitmisest kõrvale hoida või et kohtuotsuse täitmine oleks muul viisil raskendatud (ringkonnakohtu määruse p 17). Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagi tagamise aluseks ka asjaolu, et kostjal puudub kinnisvara või muu registrisse kantav vara (ringkonnakohtu määruse p 18). Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus hagi tagamise vajalikkust hinnates arvestanud kõikide asjaoludega kogumis. Likvideerimismenetluse alustamine ei pruugi iseenesest tähendada, et isik on halvas majanduslikus olukorras. Samas tähendab likvideerimine siiski äriühingu vara jagamist ning lõppastmes ühingu äriregistrist kustutamist, mis tähendab äriühingu õigusvõime lõppemist (ÄS § 2 lg 3). Seega seisneb kohtuotsuse täitmise võimatuse oht eelkõige selles, et kohtuotsuse jõustumise ajaks on äriühingu vara juba laiali jagatud, ühing äriregistrist kustutatud ning täitemenetlus muutunud võimatuks. Lisaks tuleb arvestada sellega, et registrisse kantava vara puudumise tõttu puuduvad hagejal ka muud võimalused tagada 90 941 euro 36 sendi suuruse nõude täitmist. Sellises olukorras on maakohus põhjendatult hagi tagamise avalduse rahuldanud. Selliselt on võimalik hõlbustada kohtuotsuse täitmist, mis on hagi tagamise eesmärgiks (Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 32116715, p 7).
  3. Kolleegium selgitab, et hageja huve ei taga piisavalt ka kostja ja ringkonnakohtu viidatud ÄS § 214 lg
  4. ÄS § 214 lg 3 järgi kui nõue on vaieldav, ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist. Samas puuduvad likvideeritava ühingu võlausaldajal võimalused vara jagamist takistada. Kuigi ÄS § 218 lg 1 kohaselt võivad likvideerijad esitada avalduse osaühingu äriregistrist kustutamiseks üksnes tingimusel, et osaühing ei ole Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses ning vastasel juhul on võlausaldajal õigus nõuda ÄS § 218 lg 3 järgi täiendavat likvideerimist, ei ole võlausaldajal võimalik rahuldada oma nõuet vara arvel, mis on juba laiali jagatud. Sellisel juhul võib võlausaldajal olla küll nõue likvideerija vastu ÄS § 220 alusel ning välistatud ei ole ka nõue osanike vastu ÄS § 188 alusel, kuid see ei muuda siiski asjaolu, et hagi tagamata jätmine praeguses asjas võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Eelnevast tulenevalt on hagi tagamine põhjendatud vaatamata sellele, et kostja esitatud bilansi järgi ületab kostja vara väärtus (sh pangkontol olev summa) hageja nõude. Likvideerimismenetluses ei ole tagatud hageja nõudele vastava summa säilimine likvideeritava äriühingu varas ning kohtuotsuse täitmine võib olla hiljem raskendatud.
  5. Küll aga nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et maakohus rikkus hagi tagamisel

§ 378lgt 4.

Hagi tagamiseks arestis maakohus

§ 378

lg 1 p 2 alusel kostja pangakontod ning peatas

§ 378lg 1 p 10 alusel kostja likvideerimismenetluse.

Ringkonnakohtu hinnangul puudus kontode arestimise järel vajadus täiendavate hagi tagamise abinõude kohaldamiseks, st likvideerimismenetluse peatamiseks (ringkonnakohtu määruse p 20). Kolleegiumi arvates on ringkonnakohtu seisukoht põhjendatud. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda (

§ 378

lg 4 teine lause) ja seda, kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (

§ 378lg 4 esimene lause) (Riigikohtu 10.

jaanuari

  1. a määrus tsiviilasjas nr 32113310, p 19), st seda, et poolte huve kaaludes ei oleks hagi tagamine kostjat ebamõistlikult koormav (vt ka Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 32117014, p 11). Maakohus pidas esiteks vajalikuks hagi tagamise korras arestida kostja pangakontod. Kolleegium on selgitanud, et suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist 5

(6)5 2-16-15386 vähem piiravaid tagamise vahendeid ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele (Riigikohtu
  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3213011, p 11). Praegusel juhul on tegemist aga likvideeritava juriidilise isikuga, st isiku majandustegevus lõpetatakse. Seetõttu võib pangakonto arestimist hageja nõude ulatuses pidada iseenesest

§ 378lgga 4 kooskõlas olevaks.

Pangakonto arestimise järel oli aga hageja nõue täies ulatuses tagatud. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, miks pidas maakohus vajalikuks veel täiendavalt likvideerimismenetlus peatada. Kolleegiumi arvates ei olnud likvideerimismenetluse peatamine hagi tagamiseks vajalik ega seega ka proportsionaalne abinõu. Ringkonnakohtu määrus on likvideerimismenetluse peatamise tühistamise osas põhjendatud. 17. Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada. Henn Jõks 6

(6)Peeter Jerofejev Villu Kõve 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.