← Eesti

2-16-13934/27

Obsah (5)§ 168§ 179§ 335§ 157§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-13934 Tsiviilasi Viljar

) § 157 lg 1 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

§ 168

lg 1 p 5 järgi on osanike pädevuses majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kasumi jaotamise otsus vastama

§ 335nõuetele.

Hageja ei ole välja toonud, et kostja osanikud oleksid seadusest tulenevatele nõuetele vastava kasumi jaotamise otsuse vastu võtnud. Hageja väljatoodud otsuseid kinnisasjade müügiks, tütarühingu asutamiseks ja selle aktsiakapitali suurendamiseks ei saa pidada kasumi jaotamise 2 otsuseks.

§ 157

lg 4 kohaselt saab osanikul olla nõudeõigus üksnes seaduse nõuetele vastava otsuse alusel dividendide väljamaksmiseks. Maakohus märkis, et üldjuhul ei ole võimalik kehtivalt osaühingu osanike otsuste tegemine teemadel, millest mõni osanik ei saa teadlik olla. Hageja väidete tõele vastavuse korral võib kostjal olla nõuded hageja nimetatud enamusosanike vastu

§ 158

lg 1 alusel ebaseadusliku väljamakse tagastamiseks või kostjale kahjulikke tehinguid teinud juhatuse liikmete ja osanike vastu kahju hüvitamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  2. augusti 2017 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebuses märgitud põhjenduste kohaselt on maakohus ennatlikult asunud seisukohale, et hagejal puuduvad nõuded kostja vastu. Maakohus ei ole hageja esitatud tõendeid üldse hinnanud ning hagi asjaolude pinnalt ei saa üheselt väita, et hagejal nõuded puuduvad. Hageja on varem palunud käesoleva menetluse peatada kuni kostja suhtes otsustatakse erikontrolli läbiviimine (tsiviilasi nr 2-16-16341), mille käigus selgub, milliseid otsuseid on kostja vastu võtnud. Samuti on hageja esitanud taotluse kõigi kostja otsuste väljanõudmiseks alates
  3. aastast. Hageja on seisukohal, et kinnisasjade müügi, tütarühingu asutamise ja selle aktsiakapitali suurendamise otsuseid võib nende sisust lähtuvalt tõlgendada kasumi jaotamise otsusena. Seejuures võib otsustes olla kajastatud andmed, millega oleks täidetud

§ 335nõuded.

Olukorras, kus enamusosanike poolt mistahes moel äriühingust vara väljaviimine on tuvastatav dividendide varjatud väljamaksmisena, peab väikeosanikul olema võimalus nõuda dividendide maksmist ka endale. Asjaolu, kas kostja käitumine ja tegevus on käsitatavad dividendide varjatud väljamaksmisena, saab tuvastada üksnes kohtumenetluse käigus ning pärast hageja taotletud tõendite kogumist. Hageja leidis, et

§ 157

lg 4 on PS §-dega 11, 12, 13, 15 ja 32 vastuolus ulatuses, milles see keelab väikeosanikul nõuda endale dividendide väljamaksmist, kui neid on makstud enamusosanikele muude dividendide väljamaksmist varjavate otsuste alusel. Vajadusel palub hageja algata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Hageja ei nõustu maakohtu tõlgendusega ka põhjusel, et kui ilmneb, et kostja osanikud on vastu võtnud kasumi jaotamise otsuse, kuid see ei vasta mingis osas

§-s 335 sätestatud nõuetele, kaoks väikeosanikul maakohtu tõlgenduse kohaselt igasugune võimalus nõuda dividendide endale väljamaksmist. Maksu- ja Tolliamet saaks selliseid väljamakseid dividendidena käsitada ja väljamaksed maksustada, kuid väikeosanikul puuduksid igasugused nõuded. Selline väikeosanike õiguste piiramine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

  1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja TsMS §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3 Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostja vastu sundtäitmise täiteasjas nr 186/2016/961 lubamatuks tunnistamiseks ning täitedokumendiks nimetatud täiteasjas on Tartu Maakohtu
  3. aprilli 2015 otsus. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine täiteasjas on lubamatu, kuna kostja sundtäidetav nõue on tasaarvestusega lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 423 lg 2 p-le 1 tuginedes põhjendatult jätnud hagi läbi vaatamata. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet, mida ta saaks kostja nõudega tasaarvestada. Seaduse järgi võib osaühing dividendi maksta ainult kasumi arvel ja osanike otsusega kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Seega on dividendi nõudeõiguse tekkimise aluseks osanike otsus maksta dividendi (

§ 157lg 4).

Hageja ei tugine hagi alusena sellisele osanike otsusele. Põhjendatud ei ole hageja avaldus tunnistada

§ 157lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kasumi jaotamise või jaotamata jätmise otsustamine osanike häälteenamusega ning dividendi nõudeõiguse tekkimine vastava osanike otsuse alusel ei ole vastuolus põhiseadusega. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui enamusosanikud hoiduvad kasumi jaotamisest pahatahtlikult ja suunavad kasumi enda käsutusse, võib vähemusosanikul olla nõue kahju hüvitamiseks. Sellisel juhul oleks hüvitatav ka vähemusosaniku saamata jäänud tulu ehk dividend. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et hageja ei ole ise äriühingu osanik. 9. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.