) § 157 lg 1 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
lg 1 p 5 järgi on osanike pädevuses majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine.
lg 5 kohaselt peab kasumi jaotamise otsus vastama
Hageja ei ole välja toonud, et kostja osanikud oleksid seadusest tulenevatele nõuetele vastava kasumi jaotamise otsuse vastu võtnud. Hageja väljatoodud otsuseid kinnisasjade müügiks, tütarühingu asutamiseks ja selle aktsiakapitali suurendamiseks ei saa pidada kasumi jaotamise 2 otsuseks.
lg 4 kohaselt saab osanikul olla nõudeõigus üksnes seaduse nõuetele vastava otsuse alusel dividendide väljamaksmiseks. Maakohus märkis, et üldjuhul ei ole võimalik kehtivalt osaühingu osanike otsuste tegemine teemadel, millest mõni osanik ei saa teadlik olla. Hageja väidete tõele vastavuse korral võib kostjal olla nõuded hageja nimetatud enamusosanike vastu
lg 1 alusel ebaseadusliku väljamakse tagastamiseks või kostjale kahjulikke tehinguid teinud juhatuse liikmete ja osanike vastu kahju hüvitamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
Olukorras, kus enamusosanike poolt mistahes moel äriühingust vara väljaviimine on tuvastatav dividendide varjatud väljamaksmisena, peab väikeosanikul olema võimalus nõuda dividendide maksmist ka endale. Asjaolu, kas kostja käitumine ja tegevus on käsitatavad dividendide varjatud väljamaksmisena, saab tuvastada üksnes kohtumenetluse käigus ning pärast hageja taotletud tõendite kogumist. Hageja leidis, et
lg 4 on PS §-dega 11, 12, 13, 15 ja 32 vastuolus ulatuses, milles see keelab väikeosanikul nõuda endale dividendide väljamaksmist, kui neid on makstud enamusosanikele muude dividendide väljamaksmist varjavate otsuste alusel. Vajadusel palub hageja algata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Hageja ei nõustu maakohtu tõlgendusega ka põhjusel, et kui ilmneb, et kostja osanikud on vastu võtnud kasumi jaotamise otsuse, kuid see ei vasta mingis osas
§-s 335 sätestatud nõuetele, kaoks väikeosanikul maakohtu tõlgenduse kohaselt igasugune võimalus nõuda dividendide endale väljamaksmist. Maksu- ja Tolliamet saaks selliseid väljamakseid dividendidena käsitada ja väljamaksed maksustada, kuid väikeosanikul puuduksid igasugused nõuded. Selline väikeosanike õiguste piiramine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
Hageja ei tugine hagi alusena sellisele osanike otsusele. Põhjendatud ei ole hageja avaldus tunnistada
Kasumi jaotamise või jaotamata jätmise otsustamine osanike häälteenamusega ning dividendi nõudeõiguse tekkimine vastava osanike otsuse alusel ei ole vastuolus põhiseadusega. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui enamusosanikud hoiduvad kasumi jaotamisest pahatahtlikult ja suunavad kasumi enda käsutusse, võib vähemusosanikul olla nõue kahju hüvitamiseks. Sellisel juhul oleks hüvitatav ka vähemusosaniku saamata jäänud tulu ehk dividend. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et hageja ei ole ise äriühingu osanik. 9. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.