p 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 14 aastat vangistust, ja
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Heiki Reemannile liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 25.01.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
Käesolevaks ajaks on Heiki Reemann temale mõistetud karistusajast (15 aastat) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Heiki Reemann andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. 2 Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Heiki Reemanni vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Tegemist on ajutise elamispinnaga. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sotsiaaltöötaja xxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on elukoht sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Heiki Reemanni vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.
lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Heiki Reemann on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Seega kannab Heiki Reemann käesoleval ajal esmakordselt karistusena täitmisele pööratud vangistust. Heiki Reemann on süüdi mõistetud eluvastase süüteo, s.o mõrva eest, mis on toimepandud omakasu ajendil ning süütamise eest, mille Heiki Reemann pani toime mõrva varjamise eesmärgil. Kohtu hinnangul on Heiki Reemanni poolt toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. Heiki Reemann on süüdi mõistetud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel on inimene elu kaotanud. Lisaks arvestab kohus, et Heiki Reemann pani eluvastase süüteo toime oma vanaema suhtes, s.o lähedase inimese. Heiki Reemann on kannatanu suhtes kasutanud äärmist jõhkrust - lõikas kannatanul kõri läbi ja lõi noaga korduvalt kehasse. Kuriteo toimepanemise motiiviks oli omakasu, kuna pärast kannatanult elu võtmist võttis Heiki Reemann ära kannatanu pangakaardi, millega võttis sularahaautomaadist välja kokku 40 000 krooni sularaha. Lisaks peab kohus oluliseks sedagi, et mõrva varjamise eesmärgil süütas Heiki Reemann kannatanu korteris voodil oleva lina, lootuses süüdata kogu korter. Oma tegevusega põhjustas Heiki Reemann korteriomanikule olulise kahju ning seadis ohtu ka teiste korterelamu elanike elud ja tervise. Kuriteod pani Heiki Reemann toime tingituna narkosõltuvusest – 4 aastat enne vangistust tarvitas kanepit igapäevaselt. Kohus ei ole veendunud, et Heiki Reemann on käesolevaks ajaks täiel määral teadvustanud temal esinevat narkoprobleemi ja seega ei ole piisavalt maandatud võimaliku tagasilanguse riskid. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et üliraske kuriteo ja selle varjamise eesmärgil toimepandud kuriteo eest mõisteti Heiki Reemannile liitkaristuseks 15 aastat vangistust, millest Heiki Reemann on ära kandnud ligikaudu 9 aastat 1 kuu vangistust. Kohus, hinnates toimepandud kuritegude asjaolusid ja senini ärakantud karistusaega, on seisukohal, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega. Samuti ei ole Heiki Reemanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt esimesel võimalusel kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. 3.2 Vangistuse jooksul on Heiki Reemann läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening. Lisaks on Heiki Reemann läbinud töövihiku Viha ja kriitika süvaanalüüsi. Heiki Reemann on vangistuses omandanud keskhariduse. Alates 19.01.2015. a töötab Heiki Reemann AS-is EVT lukksepa ametikohal. Heiki Reemann osaleb toetava tegevusena loovteraapias. Heiki Reemannil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Eeltoodust lähtudes peab kohus Heiki Reemanni käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.3 Vabanemise korral on Heiki Reemannil võimalus elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmajutusüksuses asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Tegemist on ajutise elamispinnaga, kus igale majutusüksuse kliendile eraldatakse tuba. Elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping kuueks kuuks, mida vajadusel saab pikendada ühe aastani. Lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Pisteliselt teostataks alkoholi- ja narkootikumide tarvitamise kontrolli. Heiki Reemanni lähedasteks on tema vanemad, 3 kellega Heiki Reemann on vangistuse jooksul jätkanud suhtlemist. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Heiki Reemanni vanemad ei soovi, et poeg vabanemise korral nende juurde elama asuks. Kohus peab positiivseks sedagi, et vabanemise korral on Heiki Reemannil garanteeritud töökoht AS-is Jumax metallitöödel. Heiki Reemannil on vabanemisfondis 1410 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldab esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid. 4. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Heiki Reemanni puhul esineb positiivseid asjaolusid (varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed tingimused), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik). Sellest lähtuvalt tuleb Heiki Reemannil jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.