1-16-1049/24

Kriminaalasi nr 1-16-1049 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1049 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Ene Uljanova (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu Roman Gavrontšuki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu ROMAN GAVRONTŠUK Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxx (asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: 38401315220; garanteeritud töökoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello Kohtuistungi toimumise aeg 21.11.
3. a (kaugkohtuistung) RESOLUTSIOON
4. Jätta Roman Gavrontšuk temale Harju Maakohtu 15.02.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1049 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.
6. Välja mõista Roman Gavrontšukilt riigituludesse riigi õigusabi kulud 108 (ükssada kaheksa) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal).Viitenumber menetluskulude tasumisel on
7. Selgitusse tuleb märkida „1-16-1049, menetluskulu, Roman Gavrontšuk“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 15.02.
8. a otsusega tunnistati Roman Gavrontšuk süüdi KarS § 200 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Roman Gavrontšukile mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.02.
9. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Roman Gavrontšukile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.11.
10. a ja lõppeb 11.10.
11. a. Vangla toetab Roman Gavrontšuki vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elamistingimused MTÜ-s Lootuse Küla on väga head. Elatakse kaugküttega elumajades kahekuni neljakohalistes tubades. Elanikud on kindlustatud kõige vajalikuga. Elukoha üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxxxxegevjuht xxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Roman Gavrontšuki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Roman Gavrontšuki ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Roman Gavrontšuk selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Roman Gavrontšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Roman Gavrontšuki ja tema kaitsja, leiab, et Roman Gavrontšuki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
13. Roman Gavrontšuk kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. 2 KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Roman Gavrontšuk temale mõistetud karistusajast (2 aastat 8 kuud) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Roman Gavrontšuk andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.
14. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Roman Gavrontšuki vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu maakond. Elukoha üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxx tegevjuht xxxxxxxxxxxxxxxxxxn andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Roman Gavrontšuki vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.
15. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Roman Gavrontšukil on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on Roman Gavrontšuki karistatud peamiselt varavastaste kuritegude (sh kelmuse) toimepanemise eest, aga samuti avaliku korra ja usalduse vastaste süütegude toimepanemise eest. Neljal korral on Roman Gavrontšukile kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelneva karistuse kandmiselt (Viru Maakohtu 28.02.
16. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 alusel mõistetud 2 aastat vangistust) vabanes Roman Gavrontšuk 13.06.
17. a tingimisi enne tähtaega. Uue varavastase kuriteo, s.o röövimise, pani Roman Gavrontšuk toime ligikaudu 5 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist katseajal (katseaja lõpp 11.09.
18. a, uus kuritegu 31.10.2015.a). Lisaks nähtub nii Viru Maakohtu 28.02.
19. a otsusest (kriminaalasi nr 1-1112226), kui ka Viru Maakohtu 05.02.
20. a otsusest (kriminaalasi nr 1-09-1662), et Roman Gavrontšuk on ka varasemalt katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Seega ei ole Roman Gavrontšuki käitumist mõjutanud kinnipidamiskohas karistuse kandmine, aga ka vanusega kaasnev teatav elukogemus. Seetõttu on alust arvata, et Roman Gavrontšuki jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Eelnimetatud asjaolud omakorda ei anna alust arvata, et Roman Gavrontšuki suhtes oleks käesoleval ajal ärakantud karistus täitnud eesmärki. 3.2 Kohus peab positiivseks, et Roman Gavrontšuk on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega ja osalenud rehabiliteerivates tegevustes.
21. a oktoobri lõpu seisuga on Roman Gavrontšukil aktiivne rehabilitatsioon läbitud. Roman Gavrontšuk on käesoleva vangistuse 3 jooksul läbinud Tagasilanguse ennetamise tugigrupi ja sotsiaalprogrammi Jõud muutuda. Roman Gavrontšuk on osalenud vangla tööhõives. Kohus peab positiivseks, et Roman Gavrontšuk on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest ning ta on astunud selleks ka konkreetseid sammeosalenud vangla rehabiliteerivates tegevustes ja vabanemise korral on valmis jätkama rehabilitatsiooni läbimist xxxxxxxxxxxxxxxxx. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et Roman Gavrontšuk on pikaajaline narkootikumide tarvitaja (probleemid alates
22. aastast), kellel on väljakujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Kohus peab oluliseks sedagi, et Roman Gavrontšuk on ka varasemalt proovinud narkootikumide tarvitamisest loobuda (varasema vangistuse jooksul, s.o
23. a -
24. a läbinud aktiivse rehabilitatsiooni), kuid on uuesti tarvitamist alustanud. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine Roman Gavrontšukilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Kohus ei ole veendunud, et Roman Gavrontšuk oleks käesoleval ajal suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vanglas läbitud rehabiliteerivatele tegevustele. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele ei saa Roman Gavrontšuki käitumist karistuse kandmise ajal pidada siiski positiivseks. Roman Gavrontšukil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust - määratud 05.04, 05.05 ja 06.06.
25. a vastavalt talle mittekuuluvate esemete hoidmise, kohusetundliku töötamise nõude eiramise ja jalutuskäigul eseme maha viskamise eest. Roman Gavrontšukile 11.04.
26. a määratud distsiplinaarkaristus vanglaametniku korralduse mittetäitmise eest on Tartu Halduskohtu 11.10.
27. a otsusega (haldusasi nr 3-17-1235) tühistatud. Roman Gavrontšuki kohtule antud selgitustest nähtuvalt on talle määratud arvukalt distsiplinaarkaristusi seetõttu, et tema läbisaamine vangla kontaktisikuga ei ole hea. Roman Gavrontšuk on sellesisulise pöördumise teinud ka vanglakomisjoni esimehele. Vanglakomisjoni esimees Eeva Levina on möönnud pöördumisele vastamises (16.10.
28. a nr 14/17), et Roman Gavrontšuki ja tema kontaktisiku omavaheline suhtlus oli häiritud ja seda eelkõige TEV menetluses koostatud kinnipeetava iseloomustuse tõttu, kuid käesolevaks ajaks on suhtlus taastunud ja koostöö sujub. Lisaks on vanglakomisjoni esimees oma vastuses põhjendatult osundanud, et vanglakomisjoni pädevusse ei kuulu vangla koostatud haldusaktide õiguspärasuse kontroll. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Roman Gavrontšuk seda teinud ei ole. 3.3 Vabanemise korral on Roman Gavrontšukil kindel elukoht aadressil Laitse küla, Kernu vald Harju maakond, kus asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxajutuskoht. Kohtu hinnangul on positiivne, et Roman Gavrontšuk soovib vabanemise korral jätkata sõltuvusrehabilitatsiooni läbimist statsionaarses 10-12 kuud kestvas võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogrammis. Samas peab kohus oluliseks, et Tartu Maakohtu 17.08.
29. a määrusega (kriminaalasi nr 1-09-1662) kohustati Roman Gavrontšuki pärast elektroonilise järelevalve lõppemist osalema MTÜ Lootuse Küla 10kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Roman Gavrontšuk osales nimetatud programmis. Vaatamata sellele tekkis Roman Gavrontšukil tagasilangus ja ta alustas uuesti narkootikumide tarvitamist. Seega ei võimaldanud Roman Gavrontšukil ka ajutine elukeskkonnavahetus koos aktiivse rehabilitatsiooniga vabaneda varasemast tutvusringkonnast. Roman Gavrontšuk on kohtule selgitanud, et tagasilangusteni on teda viinud eelkõige tutvusringkond. Vabanemise korral on Roman Gavrontšukil esialgu võimalus töötada xxxxxxxxxxxxxxxxx. Pärast elektroonilise järelevalve kohaldamise lõppemist oleks Roman Gavrontšukil võimalus tööle asuda xxxxxxxxxxxxxxxs (ehitusettevõte) sisetöödele. Seega on Roman Gavrontšukil võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske, kuna Roman Gavrontšuk on kuriteod toime 4 pannud tingituna narkosõltuvusest ja materiaalse kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel on Roman Gavrontšukil rahalisi nõudeid ligikaudu 20 165 euro ulatuses ja vabanemisfondis üksnes 83,11 eurot. Lisaks on Roman Gavrontšukil ülalpidamist vajav alaealine laps.
30. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Roman Gavrontšuki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Roman Gavrontšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ja Roman Gavrontšuki isik. Kriminaalmenetluse kulud Roman Gavrontšuki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello Advokaadibüroost LMP. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 108 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 108 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 108 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista Roman Gavrontšukilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5