RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 1178281 7. veebruar 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Loa andmine
) § 1 lg 2 ps 3 sätestatud erikooli paigutamise eelduseks olevad teod. 2.2 Alaealiste komisjoni otsustest nähtuvalt on A-le tehtud hoiatus ja teda on suunatud üldkasulikule tööle, kuriteoennetuse sotsiaalprogrammi ning psühholoogi juurde. Kohus nõustus komisjoni taotlusega ja leidis, et kuna A-le varem kohaldatud mõjutusvahendid ei ole tulemusi andnud, on erikooli paigutamine tema kasvatusliku järelevalve huvides.
- Harju Maakohtu määruse peale esitas seadusliku esindajana määruskaebuse A ema B, kelle hinnangul ei ole erikooli paigutamine põhjendatud ega vajalik. Poeg on oma käitumist muutnud ja täidab koolikohustust: tema hinded on alates
- septembrist 2017 paranenud, ta ei ole enam öösiti väljas ja käib psühholoogi juures. A-l on toetav perekond, kes saab teda aidata.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäi maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 4.1 Ringkonnakohtu arvates on A erikooli paigutamine põhjendatud: ta on korduvalt pannud toime õigusrikkumisi ja talle varem kohaldatud teised mõjutusvahendid ei ole tulemusi andnud. Alaealine jätkas õigusrikkumiste toimepanemist ega täitnud koolikohustust. 4.2 A ema on alaealiste komisjoni istungil tõdenud, et ta ei suuda lapse käitumist kontrollida. Tõendeid selle kohta, et A käitumine on uuel õppeaastal paranenud, ringkonnakohtule esitatud ei ole. Seega ei ole ringkonnakohus veendunud, et A käitumine on paranenud ja et ema suudab poja üle järelevalvet tagada. MENETLUS RIIGIKOHTUS
- Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning alaealiste komisjoni taotluse rahuldamata jätmist või asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. 5.1 Määruskaebuse esitaja hinnangul ei tohi erikooli saatmine olla karistus toimepandud tegude eest. A on erikooli suunatud üksnes alaealiste komisjoni taotluses esitatud teabe põhjal. Viimane alaealiste komisjoni istung toimus
- juulil 2017, kus arutati
- a novembris ja detsembris aset leidnud rikkumisi. Viimase õigusrikkumise pani A toime
- aprillil
- Kuigi asja arutamise ajaks oli uus õppeaasta juba vähemalt kuu aega kestnud, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks hinnata seda, kuidas käitub ja õpib A uuel õppeaastal. Ringkonnakohus pidanuks andma B-le võimaluse esitada täiendavaid tõendeid lapse käitumise paranemise kohta. 5.2 Erikooli suunamisel tuleb kohtul kaaluda mõjutusvahendi kohaldamise poolt- ja vastuargumente. Ringkonnakohus on põhjendamatult lükanud kõrvale alaealise ema väited selle kohta, et erikooli suunamise vajadus on ära langenud, kuna laps on enda käitumist otsustavalt 2
(5)2 1-17-8281 muutnud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, kuidas on A uuel õppeaastal koolikohustust täitnud ja kas ta on toime pannud uusi õigusrikkumisi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Maa- ja ringkonnakohtus asja lahendamise ajal reguleerisid lapse alaealiste komisjoni taotlusel erikooli paigutamiseks loa andmist KrMS §d 404–407.
§ 6
lg 2 järgi oli alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine oli toime pannud
§ 1
lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei andnud tulemust, ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimus alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Mõjutusvahendi eesmärk oli kaasabi osutamine alaealise õigusrikkuja resotsialiseerumisele ja alaealise järgnevate võimalike õigusrikkumiste ennetamine (
§ 7lg 1).
Alaealiste komisjon pidi mõjutusvahendi valikul lähtuma õigusrikkuja isikust, toimepandud õigusrikkumise raskusastmest ning tema suhtes varem kohaldatud mõjutusvahendite tulemuslikkusest (
§ 7lg 2).
Järelikult tuli alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamisel tuvastada, et 1) alaealine oli toime pannud
§ 1
lõikes 2 sätestatud teo; 2) selle teo eest oli kohaldatud muid mõjutusvahendeid, mis ei andnud tulemusi; 3) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine oli alaealise kasvatusliku järelevalve huvides; 4) erikooli suunamine aitas kaasa alaealise õigusrikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õigusrikkumiste ennetamisele; 5) toimepandud õigusrikkumise raskusaste õigustas erikooli suunamist. 7. Praegusel juhul ei ole kohtud ammendavalt kõiki eelnimetatud küsimusi analüüsinud. Vaidlustatud ei ole seda, et A pani toime
§ 1lõikes 2 sätestatud teod.
Talle on enne erikooli paigutamise taotluse esitamist kohaldatud leebemaid mõjutusvahendeid. Määruskaebuses on aga õigesti viidatud sellele, et kohtud ei hinnanud seda, kas ja milliseid tulemusi leebemad mõjutusvahendid, eeskätt
- a augustis väidetavalt jätkunud psühholoogiline nõustamine, kohtumenetluse ajaks andsid.
- Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selleski, et ringkonnakohus ei ole erikooli suunamisel arvestanud määruse tegemise ajaks muutunud asjaolusid, mis võisid ringkonnakohtu otsustust mõjutada. Alaealise erikooli suunamisel tuli aga mõjutusvahendi kohaldamise vajadust hinnata kohtumääruse tegemise aja seisuga. Nii tuli silmas pidada ka asjaolusid, mis võisid viidata sellele, et erikooli suunamise alused võisid määruse tegemise hetkeks olla ära langenud (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a määrus nr 1167102, p 14). Järelikult pidi ringkonnakohus kontrollima, kas erikooli suunamise vajadus võis olla ära langenud seetõttu, et alaealine oli väidetavalt enda käitumist parandanud, asunud koolikohustust täitma ja õigusrikkumiste toimepanemisest loobunud.
- Seega rikkusid maa- ja ringkonnakohus A kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamisel kohtulahendi põhjendamise kohustust. See on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis tingib maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamise.
- Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et KrMS § 45 lg 2 p 1 järgi on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik mh siis, kui isik pani õigusvastase teo toime alaealisena. Seadusandja luges KrMS
- ptk-s reguleeritud alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud mõjutusvahendi kohaldamise kriminaalmenetluse osaks, mistõttu pidi maakohus õigusvastased teod alaealisena toime pannud A-le määrama kaitsja. Maakohtus esindas A huve üksnes tema ema. 3
(5)3 1-17-8281 Ringkonnakohus määras aga A-le esindaja ekslikult KrMS § 390 lg 4 alusel. Nii tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrused KrMS § 339 lg 1 p 3, § 362 p 2 ja § 390 lg 1 alusel tühistada ka seetõttu, et A-l ei olnud maakohtus kaitsjat.
- Sedastatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine tingib üldjuhul kohtuasja saatmise uueks kohtulikuks arutamiseks. Arvestada tuleb aga seda, et alates
- jaanuarist 2018 on alaealiste õigusrikkumistele reageerimise korda oluliselt muudetud. Praeguse kohtuasja kontekstis on asjasse puutuvad muudatused järgmised. 11.1 Alaealiste mõjutusvahendite seadus tunnistati kehtetuks (sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 2, RT I, 25.10.2017, 1). KrMS § 201 lgs 2 sätestati, et kui prokuratuur leiab, et isikut, kes pani kuriteo toime vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastasena, saab mõjutada karistust või KarS §s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata, võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada, isikut hoiatada ning vajaduse korral kohaldada tema nõusolekul kohustusi. KrMS § 201 lg 2 pde 1–6 kohaselt on alaealisele tema nõusolekul kohaldatavad kohustused 10–60 tundi üldkasulikku tööd, kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine või heastamine, sotsiaalprogramm, sõltuvus- või muu ravi, lepitusteenus või muu asjakohane kohustus. Seadus ei näe aga enam ette võimalust pöörduda kõnealuste meetmete kohaldamiseks alaealiste komisjoni poole. 11.2 Kui prokurör peab vajalikuks kuriteo toime pannud vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastase isiku karistamist või tema suhtes KarS §s 87 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamist, siis tulenevalt KrMS § 201 lgst 2 ja §st 308 kriminaalmenetlust ei lõpetata. Seda jätkatakse tavalises korras ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse. Jõudes kriminaalasja sisulisel arutamisel järeldusele, et alaealist saab mõjutada teda karistamata, kohaldab kohus KarS §s 87 ettenähtud mõjutusvahendeid. Üheks kohtus alaealisele kohaldatavaks mõjutusvahendiks on kinnisesse lasteasutusse paigutamine, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid (KarS § 87 lg 1 p 9). 11.3 KrMS
- peatükk reguleerib nüüd üksnes loa andmist alaealise ennetähtaegseks vabastamiseks kinnisest lasteasutusest. Menetluskorda alaealise suhtes mõjutusvahendite kohaldamiseks selles enam ette ei nähta.
- Kui saata käesolev kohtuasi uueks arutamiseks maakohtule, kus said alguse eespool käsitletud menetlusõiguse olulised rikkumised, siis kooskõlas KrMS § 3 lgs 2 sätestatud põhimõttega peaks kohus hakkama kriminaalasja lahendama tervikuna ja sisuliselt. See tähendab, et kohus peaks tuvastama õigusvastase teo ja süü ning otsustama, kas kohaldada alaealisele karistust või KarS §s 87 nimetatud mõjutusvahendeid. Samas on asja sisuline lahendamine kohtus välistatud põhjusel, et A suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse
- märtsil
- KrMS § 3 lgs 2 sätestatud põhimõttega on vastuolus arusaam, et üldjuhul on mõistlik ja loogiline lahendada ühte kohtuasja erinevates kriminaalmenetluse staadiumides (sh erinevates kohtuastmetes) samade menetlusreeglite kohaselt. Kõnealust vastuolu on võimalik kõrvaldada ja sageli ongi see kõrvaldatud uue menetlusseaduse rakendussätete kehtestamisega. Ka alates
- jaanuarist 2018 kehtivatele alaealiste õigusrikkumistele reageerimise korra muudatustele oleks seadusandja saanud lisada rakendussätted, mis võimaldanuks käesolevat kohtuasja lahendada lõpuni varem kehtinud regulatsiooni alusel. Seadusandja kõnealustele menetlusseaduse muudatustele rakendussätteid kehtestanud ei ole.
- Senisest kohtupraktikast on tuletatav seisukoht, et teatud juhtudel võidakse süüdistatava huvides jätta lähtumata KrMS § 3 lgs 2 sätestatud põhimõttest ka rakendussätete puudumisel ja eelistada sellegipoolest ühe kohtuasja erinevates kriminaalmenetluse staadiumides (sh erinevates kohtuastmetes) samade menetlusreeglite kohaselt lahendamise põhimõtet (vt mutatis mutandis 4
(5)4 1-17-8281 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- märtsi
- a otsus nr 3112413, p 14.2). Kolleegiumi hinnangul praegusel juhul kõnealusel viisil toimimiseks aga alus puudub.
- Rakendussätte kehtestamata jätmise tõttu ei ole kohtul seega protsessuaalset pädevust alaealiste komisjoni taotluse läbivaatamiseks. Sel põhjusel ei saa Riigikohus alaealiste komisjoni taotlust maakohtule uueks arutamiseks saata. Juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 361 lg 1 pst 7, tühistab kolleegium Harju Maakohtu
- septembri
- a ja Tallinna Ringkonnakohtu
- oktoobri
- a määruse ning jätab alaealiste komisjoni taotluse läbi vaatamata. Kui A käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega, saab tema elukohajärgne kohalik omavalitsus esitada kohtule avalduse alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (sotsiaalhoolekande seaduse § 1302 lgd 1 ja 2).
- N. Lausmaa esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 168 euro suuruses summas, sh käibemaks 28 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja Riigikohtule esitatud määruskaebuse koostamiseks kolm ja pool tundi. Justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 7 lg 1 järgi on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 120 euro. Riigikohtu hinnangul on kaitsja toimingud selle summa ulatuses olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1 ja § 21 lgst 3 ning viidatud justiitsministri määruse § 1 lgst 10 ja § 7 lgst 1, rahuldab kolleegium kaitsja taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. See menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Saale Laos, Hannes Kiris, Eerik Kergandberg (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)5