) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Olles tutvunud Euroopa tarbijakrediidi standardiinfo teabelehega ja selle tingimustega, esitas kostja avalduse laenulepingu sõlmimiseks Credit Invest OÜ-ga. 12.06.2015.a on Xxxx sõlminud laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastati kostjale laenusumma 300 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas intressi määr 108 aastas, laenu tasumise lõppkuupäevaks määrati 09.01.2015.a, millele lisandus intress summas 27 eurot ning viivis tasumata maksetelt 0,30% päevas. Kostja sai raha kätte, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata saadud laenu, hoolimata edastatud arvest 58621, mille kohaselt kuulus kostja poolt tasumisele 327 eurot, seega loovutati olemasolev nõue 04.02.205.a kostja vastu Krediidikaitse Grupp OÜ-le. 04.10.2016.a seisuga on loovutatud lepingust 2100285488 tekkinud nõue hagejale, so TCM Estonia OÜ. Eeltoodut arvesse võttes on hageja põhivõlgnevus hageja ees 300 eurot. Hageja on kostjalt arvestanud ka viivist perioodi eest 10.01.2015.a – 15.05.2017.a viivisemääraga 0,066% päevas tasumata põhivõlalt kogusummas 169,49 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 300 eurot ja viivise summas 169,49 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2 Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 300 eurot, millest 125 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv ning 270 eurot moodustab õigusabi. Kohus on seisukohal, et hageja nõue mõista kostjalt välja riigilõiv summas 125 eurot, ei ole põhjendatud. Hageja on 08.06.2017.a esitanud kohtule taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks, kuivõrd hageja tasus käesolevas menetluses riigilõivu summas 125 eurot, kuid oli kohustatud tasuma vaid 100 eurot. Kohus rahuldas 13.06.2017.a määrusega hageja taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks ning tagastas hagejale riigilõivu summas 25 eurot. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 270 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 370 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.