RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 216118651 Otsuse kuupäev Tartu, 7. veebruar 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Kohtua

) § 101 lgs 1 sätestatud määra. Ema peab lisaks endale ülal veel kahte last ning lähiajal sünnib kolmas laps. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kui ühe lapse ülalpidamiseks kuus kulub ühel vanemal alates

1. aastast 215 eurot, siis ühe päeva vajadus lapsele on 7 eurot 16 senti. Aja eest, mis laps viibib ema perekonnas (9 päeva ööbimisega), on elatise suurus 150 eurot 56 senti (215 – 64,44 (9 x 7,16)), millest pool jääb ema kanda, s.o 75 eurot 28 senti. Elatis tuleb välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest
2. septembril
3. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest ei ole põhjendatud. Elatise tagasiulatuv väljamõistmine paneks kostja ja tema ülalpidamisel oleva kahe alaealise lapse tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Hageja ei nõudnud vaidlusalusel perioodil kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist.
4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja rahuldada tagasiulatuva elatise nõudest perioodi
5. oktoobrist 2015 kuni
6. septembrini 2016 eest 1299 euro 47 sendi suuruse osa. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
8. augusti 2017 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja igakuine elatis alates
9. septembrist
10. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega mõistis kostjalt välja igakuise elatise alates
11. augustist 2016 ja jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata perioodi eest
12. oktoobrist 2015 kuni
13. augustini
14. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti mõistnud igakuise elatise välja alates
15. septembrist
16. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse
17. augustil 2016 ning hageja nõuab igakuist elatist alates sellest kuupäevast. Seega tuleb igakuine elatis mõista välja alates
18. augustist
19. Põhjendamatud on hageja etteheited selle kohta, et maakohus ei ole hinnanud lapse tegelikke vajadusi. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kuna hageja nõudis elatise väljamõistmist

§ 101

lgs 1 sätestatud miinimummääras ega toonud hagiavalduses välja ülalpidamiskulude suurust, ei pidanud maakohus hindama lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suurust ning on põhjendatult lähtunud eeldusest, et hageja ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Seetõttu ei saa ringkonnakohus arvesse võtta ka apellatsioonimenetluses esitatud hageja väiteid ülalpidamiskulude suuruse kohta. 3

§ 101lgs 1 sätestatud miinimumelatise väljamõistmiseks.

Maakohus vähendas väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus nõustus maakohtu väljamõistetud elatise suurusega. Kolleegium leiab, et maa- ega ringkonnakohus ei ole oma otsuses esitanud mõjuvat põhjust

§ 102lg 2 mõttes, et vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Kuivõrd ringkonnakohtul on võimalik rikkumine kõrvaldada, siis tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 10.

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lgs 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lgs 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lgtes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32111812, p 15; 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3212115, p 14; 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3211716, p 11). Elatise väljamõistmisel alla

§ 101lgs 1 sätestatud alammäära tuleb 5

§ 102lgs 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu 16.

jaanuari

1. a otsus tsiviilasjas nr 32116012, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 32112415, p 15).
4. Kohtud on elatise vähendamist alla miinimummäära põhjendanud sellega, et isa on majanduslikult tugevamal positsioonil kui ema, st kostja. Maakohtu hinnangul ei võimalda ema oluliselt kehvem majanduslik olukord anda lapse isaga võrdväärset ülalpidamist ning see on mõjuvaks põhjuseks vähendada elatist alla

§ 101lgs 1 sätestatud määra (maakohtu otsuse p 18).

Ringkonnakohus nõustus maakohtu hinnanguga (ringkonnakohtu otsuse p 29). 12.

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3211716, p 11;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 32112415, p 15;
5. jaanuari
6. a otsus asjas nr 32116012, p 17). Muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 32117416, p 13;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3213517, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3213517, p 28.1).
7. Eelnevast järeldub, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Kolleegiumi arvates ei ole kohtud läbi viinud elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks vajalikku lapse ja vanema huvide kaalumist. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.
8. Iseenesest on kohtud õigesti viidanud, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 32112415, p 13;
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 32112014, p 14;
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3217813, p 15;
7. jaanuari
8. a otsus tsiviilasjas nr 32116513, p 15). Küll aga tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise.
9. Eelnevast tulenevalt on kohtud asja lahendamisel jätnud välja selgitamata olulised asjaolud, rikkudes selliselt ka eelmenetluse ülesandeid elatisnõude lahendamisel. Eelkõige on kohtud jätnud täielikult tähelepanuta, et praegusel juhul on tegemist elatise määramisega erivajadustega lapsele. Sealjuures juhib kolleegium tähelepanu sellele, et kohus ei ole perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (vt ka nt Riigikohtu
10. juuni
11. a otsus tsiviilasjas nr 3215615, p 12;
12. juuni
13. a otsus tsiviilasjas nr 3213517, p 24). 6

§ 102

lg 2 järgi annab alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

1. Kohtud on muuhulgas tuginenud sellele, et kostjal on lisaks hagejale veel teine laps ning lähiajal sünnib kolmas laps. Teiste laste olemasolu annab aga alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3211716, p 11). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu
4. aprilli
5. a otsus tsiviilasjas nr 3211716, p 12). Kui kostja tugineb asja uuel läbivaatamisel sellele, et miinimumelatise väljamõistmisel satuvad tema lapsed ebavõrdsesse olukorda, tuleb kostjal esitada vastavad tõendid ning kohtul kostja väiteid ja esitatud tõendeid hinnata.
6. Hageja arvates on kohtud ebaõigesti tuvastanud kostja majandusliku olukorra, kuivõrd ei ole arvestanud kostjale kuuluva korteri ja tema praeguse pere majandusliku seisundiga. Ringkonnakohus leidis, et hageja väited ei anna alust jaotada ülalpidamiskulusid vanemate vahel maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus ei pidanud tõendatuks väiteid kostja suurema sissetuleku kohta, kuid väidetava korteri ning kostja elustandardi tõendatuse kohta ringkonnakohus seisukohta ei võtnud (ringkonnakohtu otsuse p 29). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hageja väiteid hinnata ning lugeda vastavad asjaolud tuvastatuks või asuda seisukohale, et need on tõendamata. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu
7. oktoobri
8. a otsus tsiviilasjas nr 32111812, p 15;
9. jaanuari
10. a otsus tsiviilasjas nr 32116012, p 17). Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (Riigikohtu
11. aprilli
12. a otsus tsiviilasjas nr 3211716, p 14). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Vanemate varaline seisund tuleb tuvastada võimalikult täpselt (vt Riigikohtu
13. oktoobri
14. a otsus tsiviilasjas nr 32111812, p 14;
15. juuni
16. a otsus tsiviilasjas nr 3213517, pd 21.3–21.4). Seetõttu ei piisa kohustatud vanema vara kohta esitatud väidete ja tõendite hindamisel vaid üldsõnalisest seisukohast, et need asjaolud ei muudaks ülalpidamiskulutuste jaotust vanemate vahel. Eriti olukorras, kus lapsel on eelduslikult tavalisest suuremad vajadused ning vanema sissetulek ületab nõutud elatist mitmekordselt (vt otsuse p 16). 7