← Eesti

1-13-11697/56

Obsah (6)§ 76§ 75§ 78§ 209§ 65§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-11697 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg

§ 76

lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2. 3. 4. 5. 6.  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel määrata Markko Herenatale katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist;  mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Määrata Markko Herenata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Markko Herenata suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Markko Herenata karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne

(15)päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 31.03.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11697 tunnistati Markko Herenata (varasemalt Helandi) süüdi

§ 209lg 2 p 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Markko Herenatale Tartu Maakohtu 17.09.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8680

§ 424

järgi mõistetud karistus, s.o 2 kuud vangistust ning, lugedes mõistetud karistustest kergema kaetuks raskema karistusega, mõisteti kohtuotsuste kogumis Markko Herenatale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Markko Herenatale Valga Maakohtu 18.04.

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-40/2002 mõistetud karistuse 17.09.
  2. a seisuga ärakandmata osa, s.o 4 aasta 4 kuu ja 18 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Markko Herenatale 5 aastat 10 kuud 18 päeva vangistust alates 17.09.
  3. a. Kohtuotsus jõustus 08.04.
  4. a. Tartu Vangla esitas 27.11.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Markko Herenata vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kuuel korral (sh 2 arhiveeritud karistust), teine reaalne vangistus. Varasemad karistused on varguse, ärandamiste, röövimise, vara tahtliku hävitamise, tahtliku tapmise ja joobes juhtimise eest. Käesolevat karistust kannab kelmuse toime panemise eest. Soodusteguriks mõjutatavus, majandusliku kasu saamine ja alkohol. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Perioodil 26.10.2012-27.06.2013, õppis keevitaja erialal Tartu Kutsehariduskeskuses, ei lõpetanud õppekava esialgu täies mahus, 08.05.2014 alustas keevitaja kutse omandamist uuesti ja lõpetas 25.06.
  5. Perioodil 25.01.2013 kuni 30.01.2014 osales vangla majandusabitöödel. Perioodil 31.01.2014 - 15.02.2017 töötas AS Eesti Vanglatööstuses abitöölisena metallitööstuses (töösuhe lõppes seoses avavanglasse paigutamisega). Perioodil 25.08.2014 kuni 06.11.2014 osales sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Läbiviija kommentaar: koostöö programmiläbiviijaga oli hea, töölehed korralikult tehtud. Põhjalikult sai analüüsida lähisuhteid ja isiklikke eesmärke. Kuriteod on toime pandud grupis ning seega on kergesti mõjutatav. Perioodil 14.04.2014 kuni 18.06.2014 osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Läbiviija kommentaar: kinnipeetav läbis programmi 100%-liselt, oli motiveeritud ja näitas üles valmisolekut rakendada programmis käsitletud teemasid oma elus. Alates 17.03.2017 töötab soodustuse korras väljaspool vanglat P. OÜ-s metallitöölisena. Iseloomustava garantiikirja kohaselt täidab kinnipeetav tööülesandeid kohusetundlikult. Omab mitmesuguseid oskusi ja vajadusel rakendab neid oma igapäevatöös. Töösse suhtub positiivselt, on töökas, andekas ja õppimisvõimeline. P. OÜ on valmis kinnipeetava vanglast vabanemisel tööle võtma. Alates 16.02.2017 paikneb kinnipeetav Tartu Vangla avavanglas, kus ta on liikunud järelevalveta seoses töötamisega, kiriku jumalateenistustel osalemisega, kaupluse külastamisega, täiendkursusel osalemisega (tõstukijuhi lühikoolitus), lühiajalistel väljasõitudel käimisega ning täitnud seeläbi avavanglas koostatud individuaalset täitmiskava. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb röövimises, vara tahtlikus hävitamises, tapmises, joobes juhtimises. Oht on tõenäoline, kui isik on alkoholijoobes, majanduslikes raskustes või näeb võimalust saada kiiret majanduslikku kasu. Sattudes teda mõjutavate isikute seltskonda võib oht olla nii otsene kui kaudne. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul on 25%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul on 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Markko Herenata sõber A. U. sõnul võimaldab ta M. Herenatal elada kahetoalises korteris aadressil XXX, Tartu, mille kasutamise eest hakkab M.Herenata tasuma üüri. A. U. sõnul tunneb ta M.Herenatat umbes 10aastat ning Markko on varemgi tema juures elanud tekitamata talle probleeme. A. U. ise töötab välismaal. OÜ P. juhataja M. K. sõnul võimaldab ta Markko Herenatale töökoha. Samuti võimaldab Markkol Tartust Tõrva sõita registreerimiskohustust täitma 1x 2 nädala jooksul. 27.09.17 kell 12:40 toimunud telefonivestluse ajal tundus ettekande koostajale, et Markko Herenata ema V. M. on alkoholi tarvitanud, mida ta ka ise lõpuks tunnistab. Hummuli Vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Eve Laari sõnul on perega tegeletud seoses pereisa A. H. tervisliku seisundiga (hüvitatud tema ravikulud sealhulgas ka haiglas) ning pere majandusliku toimetulematusega. Pere ainuke stabiilne sissetulek seisneb V. M. pensionis. Perekond tarvitab alkoholi. Markko Herenata lähivõrgustikku kuuluvad ema V. M, isa A. H. ning poolõde M. M. Ema on pensionär; isa on töötu, kes vahel, kui tervis võimaldab, teeb kergemaid juhutöid. Kogutud andmete põhjal tarvitavad mõlemad vanemad alkoholi. Vanemate sõnul on neil suhted poeg Markko Herenataga head, kiites poega selle eest, et kui tal on vanglast võimaldatud neid külastada, on ta toonud neile toiduaineid. Kodus viibides on ta aidanud vanemaid majapidamistöödel, näiteks küttepuude tegemisel. Enda poolõe M. on Markko Herenata suhelnud enamasti telefoni teel nii, nagu on seda teinud ka V. M, kes selgitab, et tal endal ei ole tütrega kõige parem läbisaamine. Ei ole välistatud, et põhjuseks on V. M. alkoholilembus. Markko Herenata haridustee: alustas õpinguid 1kl Hummuli Põhikoolis; probleemide tõttu suunati õppima Kaagjärve; sealt edasi Kuigatsi Eriinternaatkooli ning sealt edasi Kammeri Kooli. VANGIS’e andmetel kutseharidus keevitaja erialal. Rahvastikuregistri põhjal on isikul kutsekeskharidus. Positiivse asjaoluna võib nimetada seda, et Markko Herenata on läbinud erinevatel ajaperioodidel erinevaid sotsiaalprogramme: EQUIP

(2006); Sotsiaalsete oskuste treening(detsember 2008-veebruar 2009); Õige hetk ehk OTO
(2011); Eluviisitreening
(2014). Alates 08.12.2015 kannab Markko perekonnanime Herenata. Enne seda oli perekonnanimi Helandi. Rahvastikuregistri põhjal omab Markko Herenata sissekirjutust XXX (varem nimetati seda aadressi XXX), kuhu kinnipeetav soovib võimaliku ennetähtaegse vabastamise korral elama asuda, elab tema isa A. H, kelle omandisse ka korter kuulub ning kinnipeetava ema V. M. Kahetoalises + köök mugavusteta korteris on juba aastaid tagasi elekter välja lülitatud maksevõlgnevuse tõttu. Kokkuleppel naaberkorteri omanikuga kasutatakse tema korteri elektrit ning tasutakse selle eest naabrile. Väidetavalt olevat sellest teavitatud ka piirkonna elektrikut. V. M. sõnul on kasutusel VIASAT kaabeltelevisioon, mille eest maksab otsekorralduse teel. V. M. sõnul laekub talle pension, mis on pere ainuke stabiilne sissetulek. Lisaks tegeleb ta hooajal marjade –seente korjamisega/turustamisega. Ettekande koostaja tähelepanek, mis tugineb ka varasemale ajale, millal kinnipeetav viibis viimati kriminaalhooldusel alates 15.11.11 (ennetähtaegne vabastamine) kuni tema vangistamiseni 17.09.12: Markko Herenata on küll avaldanud soovi asuda elama vanemate juurde, kuid jääb kahtlus, kas ta seal ka tegelikult soovib elada. Viimasel kriminaalhooldusperioodil otsis Markko Herenata esimesel võimalusel endale teise elukoha põhjendades seda ka mujal töötamisega. Vanemate alkoholilembus ning kasinad elamistingimused (elementaarsed asjad on siiski olemas, samuti kinnipeetaval on võimalus omaette olla ning vaatamata kõigele on korter puhas/koristatud) võivad olla üheks põhjuseks, miks Markko Herenata tahaks tegelikult mujal elada. Garantiikirja olemasolu tagab isikule võimaluse töötada OÜ P. ning sõber A. U. lubadus elada korteris XXX viitavad sellele, et enamasti viibib Markko Herenata siiski Tartus. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Alkoholi poole ei kisu üldse. On olnud korduvalt kodus isa ja ema juures ja ei ole tahtnud üldse alkoholi tarvitada. Tarbinud ei ole juba pikalt ning on läbinud vanglas ka erinevaid programme. Töötab peaaegu aasta väljaspool vanglat, vahepeal oli ka avavanglas. 03.01. kui läks kodukülastusele ja ei teavitanud vanglat, et koju sõidab autoga ja käis ka juuksuris, mis on rikkumine, pandi ta tagasi kinnisesse vanglasse asjaolude selgumiseni. Töösuhe on hetkel peatatud, kuid teda oodatakse tagasi. XXX kuulub sõber A. U, kes on kinnipeetava pikaajaline sõber. Väga korralik ja väga hea inimene, kes on ka kinnipeetavat vanglas külastanud. Lähedastest jääks suhtlema ema ja isaga, kellega läbi saadakse väga hästi. Viimati, miks autoga koju läks, oli, et ostis emale suure teleka. Hagisid on kavas edasi maksta ja palk on väga hea. Kuriteokaaslastega ei suhtle. Kuritegevusega ei jätka, on juba 40-aastane ja enamuse elust vanglas veetnud. Palub kohtul anda talle võimalus. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Markko Herenata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Markko Herenata tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja isik kannab teist reaalset vangistust. Viimasele karistusele on juurde liidetud ka 02.10.2000.a Valga Maakohtu karistus KrK § 101 p 1, 5, 7; § 141 lg 2 p 1, 3 ja § 144 lg 1 järgi mõistetud karistus. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt paikneb süüdimõistetu alates 16.02.2017.a Tartu Vangla avavanglas. Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta kindlat elu- ja töökohta. Isik töötab soodustuse korras väljaspool vanglat ning isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik, varasem elukäik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Isiku elukäigust nähtub, et ta pole teinud varasematest karistustest positiivseid järeldusi ja sooritas uue kuriteo katseajal, siis pole usutav isiku praegune soov alustada õiguskuulekat elu. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Markko Herenata tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Markko Herenata vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Markko Herenata vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Markko Herenata kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Markko Herenata karistusaega hakati arvestama alates 17.09.2012. Kohtuistungi toimumise ajaks on Markko Herenata ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 5 aasta 4 kuu, so. üle 2/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile XXX. Korter kuulub kinnipeetava sõbrale A. U, kes on nõus isiku sinna elama asumisega. Kinnipeetava ütluste kohaselt on sõber väga korralik ja heatahtlik inimene ning teda ka senimaani palju aidanud. Samuti on sõber kinnipeetavat vangistuse jooksul külastanud. Kuriteokaaslastega kinnipeetav suhelda ei soovi. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Elukohas ei ole tegureid, mis võiks kinnipeetavat mõjutada uuesti kuritegusid sooritama ning võib loota, et kinnipeetav saab sõbralt ka lisatuge edaspidi seadusekuulekalt toimimisel. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

  1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
  2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul kaaluvad käeoleval hetkel kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud üles negatiivsed asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, olnud vangistuse jooksul tööga hõivatud ning omandanud keevitaja kutse. Peaaegu aasta aega viibis kinnipeetav avavanglas ning alles 03.01.2018 paigutati ta tagasi kinnisesse osasse asjaolude selgitamiseks kodukülastusel kokkulepitud marsruudilt kõrvalekaldumise tõttu. Samas nähtub isiku selgitustest, et kõrvalekaldumine toimus eesmärgiga vanemaid aidata ning tegemist ei olnud kuritegelike ettevõtmistega vabaduses olles. Iseloomustustest sotsiaalprogrammides osalemise kohta nähtub, et kinnipeetav on motiveeritud, hoolikas ja püüdlik. Ka töökohustuste täitmisesse suhtub isik kohusetundlikult. Kohus on seisukohal, et Markko Herenata käitumine vanglas kinnitab tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Samuti on äärmiselt positiivne, et kinnipeetaval on võimalik vabanemise korral jätkata töötamist OÜ-s P. Garanteeritud töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski ning aitab kinnipeetaval jätkata haginõuete tasumist. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Markko Herenata katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna kohus on piisavalt veendunud, et isik suudab vabadust hinnata ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi kinnipeetav on tõepoolest varasemalt korduvalt karistatud, nähtub kohtule esitatud materjalidest ning isiku ütlustest, et pikaajaline vangistus on täitnud oma eesmärki ning isikus on toimunud positiivsed muutused. Asjaolu, et isikut on varasemalt karistatud, et ole võimalik teha olematuks ning antud juhul kaalubki selle negatiivse asjaolu üles kinnipeetava käitumine 5-aasta pikkuse vangistuse jooksul, mis on olnud positiivne. Süüdlasel on pikast karistusest jäänud kanda veidi enam kui 6 kuud. Kohus on seisukohal, et arvestades järele jäänud vangistuse pikkust ning ära kantud vangistuse pikkust ja tema käitumist vangistuse jooksul, on otstarbekas M.Herenata ennetähtaegselt vabastada ning allutada rangete tingimustega kriminaalhooldusele. Kohus leiab, et nii kriminaalhooldaja kontroll kui ka toetus võivad pigem toetada M.Herenata resotsaliseerimist kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.