Obsah (8)

§ 126§ 180§ 175§ 423§ 319§ 306§ 38§ 179

1-17-4213 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.07.2017 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-4213 (kohtueelses menetluses 16230100946)

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

1. Rahuldada Xxxx(ik xxxx) hagi osaliselt. Välja mõista VÕS § 128 lg 1 ja lg 5; § 1045 lg 1 p 2 ja VÕS § 1050 alusel Vladimir Martõnenkolt Xxxxkasuks 500.00 eurot, milline summa tuleb kanda Xxxxarvelduskontole nr XXXX AS SEB Pank. Ülejäänud osas jätta tsiviilhagi rahuldamata kui tõendamata hagi.
2. Vladimir Martõnenkolt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.

7.

§ 423

ja § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700046345 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-4213“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 22.08.2017. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 22.08.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
3. Süüdistuse sisu Vladimir Martõnenkot süüdistatakse selles, et tema tungis 23.02.2016 kella 08.45 paiku Tallinna linnas Pallasti 38 ja Pallasti 41 asuvate majade juures tänaval, s.o. avalikus kohas KorS § 54 mõttes, kallale Xxxx, lüües viimast rusikaga vasaku oimu piirkonda ning korduvalt rusikatega näkku, misjärel paiskas Xxxxviimasest kinni haarates maha tänavale ja kägistas maas pikali olevat Xxxxkõrist. Enda õigusvastase tegevusega tekitas Vladimir Martõnenko Xxxx marrastused vasaku oimu, vasaku suunurga ja alalõua piirkonnas, paistetuse vasaku käe keskmisel sõrmel ning marrastuse vasaku käe küünarnukil ja põhjustas oma tegevusega R. Tammele füüsilist valu. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus Vladimir Martõnenko KorS § 55 lõike 1 punktis 1 sätestatud keeldu avalikus kohas teist isikut lüüa, kakelda ning käituda vägivaldselt. Seega pani Vladimir Martõnenko toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.1 Vladimir Martõnenko kaitsja on seisukohal, et süüdistatava käitumises ei esine KarS § 263 lg 1 p 1 sätestatud süüteokoosseisule omaseid tunnuseid ning esitatud süüdistus on täies ulatuses alusetu ning põhjendamatu. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest ei nähtu, et oleksid täidetud KarS § 263 lg 1 p 1 koosseisulised tunnused. Vladimir Martõnenko tegevuse võimaliku kvalifitseerimise kohta KarS § 121 lg 1 järgi märkis kaitsja järgnevat. Asjas kogutud tõenditele ja kogu konfliktile on antud ebaõige hinnang, tegemist ei olnud kaitsealuse ründega Xxxxvastu, vaid kahe slaavi rahvusest emotsionaalse 2 meesterahva omavahelise kaklusega, millest osavõtmiseks andsid mõlemad osapooled oma nõusoleku konkludentselt. 1.2 Vladimir Martõnenko ennast süüdi ei tunnista. 1.3 Kohtuvaidluste ajal palus prokurör süüdistuse ümber kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi.
4. Kohtu seisukoht Kohus võtab seisukoha küsimuses, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüstatakse ja kas teo on toime pannud süüdistatav (2.1), seejärel kohus kontrollib kas tegu on õigesti kvalifitseeritud (2.2), lahendab karistuse küsimuse

§ 306kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendatavad ülejäänud küsimused (5 ja 6).

Kohtu hinnangul on tõendamist leidnus, et V. Martõnenko pani süüdistuses näidatud ajal ja kohas toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Süüdistusest KarS § 263 lg 1 p 1 järgi prokurör loobus ja leidis, et tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. V. Martõneneko süü on tõendamist leidnud kannatanu Xxxx ütlustega (tl 14 -17), kes kinnitab, et 22.02.2016 tekkis tal Vladimir Martõnenko abikaasaga Xxxx liiklussituatsioon, mille tulemusel toimus kannatanu ja süüdistatava abikaasa vahel jutuajamine (tl 14p-15, 16p). Järgmise päeva hommikul, s.o 23.02.2016 kella 8.45 ajal sõitis Xxxxkoos naise ja lapsega lasteaiast Prisma suunas. Tahavaatepeeglist kannatanu nägi, et keegi vilgutab tuledega. Kannatanu peatas sõiduki ning väljus autost. Omavahel vaieldi eelmise päeva liiklussituatsiooni üle. Kui kannatanu sai aru, et Vladimir Martõnenko ei kuulanud tema selgitusi, siis keeras ta ümber, et lahkuda. Kohe kui kannatanu oli ümber keeranud lõi Vladimir Martõnenko teda korduvalt pea piirkonda – esimene löök tabas vasaku oimu piirkonda ja ülejäänud 5-6 lööki näo piirkonda. Kannatanu kattis näo kätega, et löökide eest ennast kaitsta. 23.02.2016 toimunud ründe osas kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja Xxxxütlustega (tl 17p19p). Nii kannatanu kui ka tema abikaasa Xxxxütlustest nähtub, et ründe ajal oli kannatanu passiivne. Ta ei rünnanud süüdistatavat vaid kaitses ennast käsi näo ette pannes. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi anamneesi kohaselt Xxxxsai tänaval peksa. Anamneesis kajastatakse mh patsiendi kaebused

1. Vladimir Martõnenko tekitas Xxxx tervisekahjustused. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt kannatanul tuvastati järgmised kehavigastused: vasakul küünarnuki juures 1,0 cm läbimõõduga marrastus, vasaku kõrvalesta tagaküljel verevalum, vasaku oimu piirkonnas ja selle juures marrastus, alalõua esiküljel nahk punetav, alalõua paremal poolel marrastus, vasaku suunurga juures marrastus, vasaku käe keskmise sõrme keskmine sõrmeliiges paistes ja verevalumis (tl 28). Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi kohaselt diagnoositi Ruslan Tammel 23.02.2016 pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus (põhidiagnoos) ning pindmine randme- ja käevigastus, randme ja käe muud pindmised vigastused (kaasuv haigus) (tl 27). Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes, need on üldiselt omavahel kooskõlas ja kooskõlas ka vigastustega, millised Xxxxfikseeriti peale juhtunut (tl 27) ja millised kajastuvad ka kannatanust tehtud fotodel (tl 28-33) isiku läbivaatuse protokollis. 1 Sotsiaalministri 18.09.2008 määrus nr 56 § 40 p 1 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ 3 Tunnistaja Xxxxnägi pealt konflikti kannatanu ja xxxx vahel (tl 17 – 17 p). Tema hinnangul oli kannatanu ebaviisakas ja agressiivne (vehkis kätega). Kuriteosündmuse kohta tunnistaja teavet ei ole andnud. V. Martõnenko ütlused selle kohta, et kannatanu tõukas teda esimesena rindu, on paljasõnalised ja eluliselt mitte usutavad. Initsiatiiv nii-öelda suhete klaarimiseks tuli süüdistatavalt. Kannatanul viibisid sõidukis peale tema ka laps ja abikaasa, keda ta kindlasti soovis ebameeldivustest säästa. Tunnistaja xxxx ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed. Tema sõnul oli sõiduki kiirus 40 km/h. Kui ta nägi V. Martõnenkot, siis too oli tema poole seljaga, teine isik näoga. Seda, kuidas kannatanu tõukas V. Martõnenkot, nägi ta enda ütluste kohaselt tahavaatepeeglist. Mõne hetke pärast arvas, et pigem parempoolsest küljepeeglist ja sel hetkel nägi ta kannatanu selga ja V. Martõnernko nägu. On äärmiselt ebausutav, et sellises situatsioonis sai tunnistaja näha, et kannatanu tõukas V. Martõnenkot. Üldse on ebausutav, et enda poolt juhitavast sõidukist, mis liigub kiirusega 40 km/h on võimalik täpselt hinnata ja aru saada, mida täpselt teevad kaks meest teeserval, kuna on ilmne, et tunnistaja pidi jälgima ka liiklust. Hommikusel ajal on liiklus tihe. Vaatamata sellele, et tunnistaja enda hinnangul nägi provotseerivat ja agressiivset kannatanut, leidis tunnistaja siiski, et tal puudub vajadus oma sõiduk peatada ja V. Martõnenkole appi minna. Tunnistaja ütles, et ta teab V. Martõnenkot kui rahulikku inimest ja seda, et ta suudab enda eest seista. Selline väide ei ole samuti kohtu arvates eluliselt usutav. Iga normaalne inimene, kes arvab oma hea tuttava olevat situatsioonis, kus teda rünnatakse, peataks vähemasti sõiduki, kui ei sekkuks konflikti, kutsuks ehk abi. Tunnistaja ei teinud kumbagi. V. Martõnenko väitis, et kannatanu ründas teda. Seoses sellega V. Martõnenko ei ole pöördunud avaldusega politsei poole. Samuti ei ole ta pöördunud arsti poole seoses vigastustega (tl 22p23p). Kui tema oli end kannatanule tutvustanud, siis kannatanu võttis jope kohe seljast ära, mida tema tõlgendas kannatanu soovina kakelda. V. Martõnenko sõnul kannatanu tõukas teda ja siis kohe ka lõi (tl 22 p). Tema pidi siis enda sõnul ennast kaitsma ja algas kaklus. Kuna oli libe, siis kukkusid nad pikali. V. Martõnenko sõnul haaras ta kannatanult ümbert kinni, et viimane rahuneks. V. Martõnenko ütles kohtus, et lõi kannatanut pea piirkonda käega neli kuni viis korda. Kui V. Martõnenko kuulis, et autos laps nutab, tõusis ta püsti ja mõistis, et konflikti jätkata ei saa. Mõne hetke pärast kannatanu uuesti ründas V. Martõnenkot ja nad kukkusid uuesti pikali. Kohus leiab, et süüdistatav ütlused ei ole usaldusväärsed selles osas, et kannatanu oli füüsilise konflikti algataja. V. Martõnenko oli see isik, kes kangekaelselt otsis kannatanuga kontakti, et asja klaarida. Tema sõitis kannatanule järele, sundis teda sõiduki tulede vilgutamisega peatuma. Asjaolu, et kannatu võttis üleriided sõidukist väljudes seljast, ei ole kohtu hinnangul õige tõlgendada kannatanu soovina kakelda vms. Kohtu küsimusele, miks ta ei teinud vastavat avaldust kannatanu suhtes vastas süüdistatav: “Ma ei pea ennast kannatuks selles olukorras“. Videosalvestuselt nähtub, et Vladimir Martõnenko oli ärritunud ning väljendas ennast filmija (kannatanu) suhtes ebasündsate väljenditega ning liikus kannatanu suunas. Kannatanu sellel hetkel taganes (tl 33-35). Nähtu viitab pigem süüdistatava kui kannatanu agressiivsele meelolule. Tunnistaja Xxxxon Vladimir Martõnenko juuksur. 23.02.2016 hommikul kell 10.00-11.00 ajal tuli Vladimir tunnistaja juurde juuksurisalongi. Tunnistaja sõnul olid kannatanul marrastused kõrva taga ja verevalum silma ümber ja kõrva taga. V. Martõnenko ütles tunnistajale, et toimus kaklus (tl 20p). Kohtu hinnangul on ilmne, et mingid vigastused olid ka süüdistataval. Neid 4 vigastusi ei ole aga fikseeritud, süüdistatav arsti poole ei pöördunud ja vigastused võisid olla saadud nii kukkumisest kui ka kannatanu enesekaitse käigus. Asjas kogutud tõenditega ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et kannatanu oleks esimesena või üldse löönud V. Martõnenkot. V. Martõnenko vigastusi kinnitab tunnistajana üle kuulatud xxxx, kes nägi Martõnenkot üks kuni kaks tundi hiljem. Arsti ega politsei poole Martõnenko ei pöördunud, kuna ei pidanud seda mehelikuks käitumiseks. Vladimir Martõnenko ütlused selle kohta, et kannatanu tõukas teda ja millele järgnes koheselt löök, ei riimu tunnistajana üle kuulatud xxxx ütlustega. xxxx nägi väidetavalt, kuidas kannatanu tõukas V. Martõnenkot, kuid koheselt sellele järgnenud lööki ta ei näinud. Nii tunnistaja kui ka Martõnenko ütlused on seega vastuolus ning ei riimu kannatanu ja tunnistaja Xxxxütlustega. Kokkuvõttes loeb kohus usaldusväärseteks kannatanu ja tunnistaja xxxx ütlused, kuna need on kooskõlas nii omavahel kui ka teiste kogutud tõenditega. 2.2 Prokurör leidis, et süüdistuse õige kvalifikatsioon on KarS § 121 lg
2. Kohus nõustub prokuröriga. Vladimir Martõnenko kaitsja esitas oma seisukoha teo kvalifitseerimise osas KarS § 121 järgi kaitseaktis. KarS § 121 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Vladimir Martõnenko kasutas Xxxx suhtes füüsilist vägivalda ning põhjustas talle tervisekahjustuse. Vladimir Martõnenko pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Ta lõi kannatanut pea piirkonda ning seega pidas vähemalt võimalikuks ja möönis kannatanule tervisekahjustuse tekitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb V. Martõnenko tegevus kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Vladimir Martõnenko on süüvõimeline ning KarS
3. ptk
4. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kuivõrd prokurör loobus kohtuvaidluste ajal süüdistusest KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning palus süüdistuse ümber kvalifitseerita KarS § 121 lg 1 järgi, tuleb isik KarS § 263 lg 1 p 1 järgi õigeks mõista ning KarS § 121 lg 1 järgi süüdi mõista.
5. Karistus KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab Vladimir Martõnenko süüd lugeda väikeseks. Tegemist on ühe episoodiga ning kehalise väärkohtlemisega ei kaasnenud tõsiseid tervisekahjustusi. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Vladimir Martõnenko kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Kuigi ta ei tunnistanud kuriteo toimepanemist, väljendas ta kohtus kahetsust, et selline konflikt kannatanu ja tema vahel üldse aset leidis. Võttes arvesse isiku süü suurust ja seda, et varem ei ole isikut kriminaalkorras karistatud, peab kohus võimalikuks karistada isikut rahalise karistusega. 5 Teatise kohaselt on Vladimir Martõnenko
6. aasta keskmine päeva sissetulek 33.63 eurot (tl 49). KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Vladimir Martõnenkol puuduvad varasemad kriminaalkaristused, esineb karistust kergendav asjaolu. Seega täidab rahaline karistus miinimummäärale lähedasel määral karistuslikku eesmärki arvestades eri- ja üldpreventsiooni.
7. Tsiviilhagi

§ 38

lg 1 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi. Tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba. Kannatanu Xxxx esitas Vladimir Martõnenko vastu nõude varalise kahju summas 2000 euro hüvitamiseks ning mittevaralise kahju summas 1000 euro hüvitamiseks. Varalise kahju aluseks on kannatanu hinnangul asjaolu, et ta ei saanud tervisekahjustuste tõttu minna varem planeeritud töölähetusse. Mittevaralise kahju aluseks on asjaolu, et kannatanu peksmine toimus avalikus kohas, tema lapse juuresolekul, kes nuttis seetõttu lakkamatult ning peksmine ise oli väga alandav ja šokeeriv. 4.1 Varalise kahju nõue Varalise kahju tõendamiseks on Xxxx esitanud tööandja tõendi millest nähtub palga suurus alates aprillist 2015 kuni märtsini

1. Kohtu hinnangul nimetatu ei tõenda töötasu kaotamist 2000 euro ulatuses. Kohus selgitas istungil kannatanule, et ta peab oma nõuet tõendama. Lisatõendeid kannatanu ei esitanud. TsMS § 230 lg 1 ls 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole Xxxx varalise kahju nõue tõendatud ning kohus jätab selle rahuldamata. 4.2 Mittevaralise kahju nõue VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-80-13 p 15 märkinud mittevaralise kahju osas järgmist: Hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab esitatud asjaoludel olla esmalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. See võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt (lepinguväliselt) tekitatud kahju hüvitamist, st esitada delikti üldkoosseisul põhineva nõude. Selle nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostjate käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabanevad kostjad VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui nad tõendavad, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Vladimir Martõnenko käitumine ja selle õigusvastasus ning hageja tervisekahjustused on tõendatud. 6 Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (3-2-1-173-12 p 18). Seega, kui Vladimir Martõnenko ei oleks löönud Xxxx rusikaga vastu nägu ei oleks kannatanu tervisekahjustusi saanud. Seega esineb Vladimir Martõnenko teo ja Xxxx tervisekahjustuse vahel otsene põhjuslik seos ning mittevaralise kahju nõue on põhjendatud. Riigikohus märgib otsuses 3-2-1-18-13 p 22: Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtu hinnangul on eelkäsitletuga tõendamist leidnud mittevaralise kahju nõude hüvitamise aluseks olevate asjaolude esinemine. VÕS § 127 lg 6 ls 1 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus märgib lahendi 3-2-1-18-13 p 20 ja 21 järgmist: Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest lähtudes, arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 26). VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Xxxxon mittevaralise kahju nõuet kohtuistungil veenvalt põhjendanud. Võttes arvesse Xxxx põhjustatud tervisekahjustuse ulatust ning süüdistatav poolt tema meheliku väärikuse solvamist ja alandamist (kehaline väärkohtlemine kannatanu naise nähes), Vladimir Martõnenko käitumist (ta ei vabandanud kannatanu ees) ning ühiskonna üldise heaolu taset on kohtu hinnangul mittevaralise kahju nõue põhjendatud 500.00 euro ulatuses. 7 Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Xxxxtsiviilhagi osaliselt ja mõistab Vladimir Martõnenkolt välja Xxxxkasuks mittevaralise kahju hüvitise summas 500.00 eurot.
6. Asitõendid

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat: - 1 CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

6. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast2. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. Vladimir Martõnenkolt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.

§ 423

ja § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 2 RKKK 3-1-1-83-10 p 28 8