) § 632 lg-st 1, mille kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 tulenevalt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 8 sätestab, et kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kuna kostja on kinnitanud, et sai maakohtu otsuse kätte 12.01.2018, siis on apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 12.02.2018.
lg 2 sätestab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
lg 4 tulenevalt saab poolte kohtule avaldatud kokkuleppel apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleval juhul sellist kokkulepet kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole pooled leppinud kokku apellatsioonitähtaja pikendamises, siis tuleb kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonitähtaja puhul on võimalik ka selle ennistamine.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal
lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Riigikohus on selgitanud, et mõjuv põhjus
lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu 16.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 16).
lg 1 kohaselt esitatakse tähtaja ennistamise avaldus samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming.
lg 2 alusel tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Eeltoodust tulenevalt, kui kostja laseb apellatsioonitähtaja mööda, siis on tal võimalik esitada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus
Ringkonnakohus rõhutab, et tähtaja ennistamiseks on vajalik mõjuva põhjuse olemasolu. Kolleegium viitab, et õiguskirjanduse kohaselt ei ole üldjuhul mõjuvaks põhjuseks menetlusosalise või tema esindaja puhkus või komandeering, kui tal 2 oli mõistlik võimalus menetlustoimingut teha või kui ta võis menetlustoimingu tegemise vajadusega enne ärasõitu arvestada (nt menetlus käis) ega korraldanud menetlustoimingut nt esindaja kaudu (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 388).
lg 1 lause 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise peale ei ole seadusega lubatud määruskaebuse esitamine. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.