1-09-11988/114

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht

1. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-09- 11988 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Olari Kilgile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks Süüdimõistetu OLARI KILK, isikukood 37211062743, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 17.02.2009 ja lõpp 17.02.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.01.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32, 4 RESOLUTSIOON Jätta OLARI KILK suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Olari Kilgile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Olari Kilgile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 12.03.2010 otsusega tunnistati Olari Kilk süüdi KarS § 141 lg 2 p 1,6 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 17.02.
2. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta ei ole sellega nõus, et talle määratakse lisakaristus. Tema karistusaeg lõppeb ja siis määratakse kontrollnõuded. Ta ei ole ühiskonnaohtlik. Teda on üks kord kriminaalkorras karistatud. Enne vangistust töötas ta metsatöölisena, vanglas õppis keevitajaks. Vabanedes asub tööle, elama hakkab sotsiaalkorteris. Sotsiaalkorter on xxxx vallas ja ta ei oska öelda, kaua ta saab seal elada. Samas vallas elavad tema sugulased, sh vennad, kes on lubanud teda aidata. Vendadel on pered ja neil on alaealised lapsed, kellega on vangistuses suhelnud. Prokurör oli seisukohal, et on küll täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kuid isiku puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht suur. Isik on suhelnud vangistuse ajal oma lähedastega. Isikul on toetav sotsiaalvõrgustik, vennapoja pere näol. Kilk kavatseb tööle minna ja ta ei jää tegevuseta. Prokurör ei näe asjaolusid, mis tingiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise. Vangla leiab ka, et käitumisjärgset käitumiskontrolli ei ole vaja kohaldada. Prokurör palub jätta taotlus rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
3. peatüki 1., 2.,
4. ja
5. jaos,
6. peatüki
7. jaos või
8. peatüki
9. ja
10. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Kinnipeetav vastab KarS § 871 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Viru Maakohtu 12.03.2010 otsusega tunnistati Olari Kilk süüdi KarS § 141 lg 2 p 1,6 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 17.02.2018, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. Olari Kilk on kriminaalkorras karistatud 1-l korral ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesolevat karistust kannab seksuaalse enesemääramise vastase süüteo eest kui see on toime pandud noorema kui 18-aastase isiku suhtes ja korduvalt. Kuriteo pani toime oma 10aastase tütre suhtes. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kõrgohtlik lastele. Ohtlikkuse tõenäosus on suurem kui puutub kokku alaealistega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Vabanemisjärgselt puudub Olari Kilgil kindel töökoht. Elukohaks on xxxx vallas olev sotsiaalkorter, mis asub endises xxxx koolimajas. Korteris on üks tuba ja köök, tuba ahjuküttega. Tualettruum ja vannituba asuvad samas majas. Vallavalitsuse abiga tagatakse toasisustus ja küttepuud. Vangla materjalidest nähtub, et Olari Kilgi suhted kolme vennaga on katkenud. Kinnipeetava vanemad on surnud. Samuti puuduvad suhted kolme lapse ning laste emaga. Kuna kuriteoohvriks langenud tütrega suhted puuduvad, on tõenäosus, et Olari Kilk võib toime panna uue kuriteo tema suhtes, väike. Avavanglas viibimise ajal on Olari Kilk taastanud suhted vennapojaga, kes on käinud lühiajalisel kokkusaamisel. xxxx vallavalitsuse andmetel lühiajalise väljasõidu ajal Olari Kilk on külastanud vennapoja peret. Valla esindaja on märkinud, et Olari Kilk võib kujutada ohtu oma vennapoja perele, kuna peres kasvab alaealine tütar. Samas on arvamuses märgitud, et vennapoeg võib osutada moraalset tuge Olari Kilgile. Eeltoodu alusel võib järeldada, et prognoos, et Olari Kilk hakkaks ohustama vennapoja alaealist last, väike. Vangla materjalidest nähtub, et Olari Kilk vangistuse ajal on aktiivselt tegelenud õppetöö ja töötamisega. Vangla materjalide kohaselt Olari Kilk õppis 01.09.2011 – 20.06.2012
11. klassis ja ajavahemikul 01.09.2012 – 20.06.2013
12. klassis ning omandas põhihariduse. Ajavahemikul 01.09.2013 – 25.06.2014 omandas ta keevitaja kutse. Töötanud keevitajana ei ole. Vanglas on olnud hõivatud majandustöödel 27.02.2015 – 31.07.2015, 01.01.201630.09.2016, 01.01.2017-24.04.2017, 07.06.2017-14.09.2017 ning alates 15.09.2017 töötas väljaspool vanglat. Veel võib isiku suhtes positiivsena välja tuua, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ``Õige Hetk``. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, mistõttu on kohtu hinnangul üldine käitumine vangistuse jooksul olnud positiivne, ametnikega läbisaamine on hea. Negatiivsena võib välja tuua, et Olari Kilgilt on probleemide lahendamise oskus kesine, vangla materjalides on märgitud, et ta ei mõista teiste inimeste seisukohti. Ta ei tunnista kuritegu ning ei mõista toimepandud kuriteo negatiivseid tagajärgi. Vangla hinnangul on kinnipeetava suhtumine korda ja seadustesse ükskõikne, kuna ei tunnista toimepandut kuritegu. Vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ``Õige Hetk``. Programmi kestel oli märgata teatavaid positiivseid arenguid, ning see andis ametnikule usku ja kinnitust, et kinnipeetavaga aktiivselt töötades on olemas võimalus muutustest. Ametnikega on valmis koostööks. Vangla 23.10.2017 andmetel on isikul tasumata nõudeid 11 075,18 eurot ning vabanemisfondis on 217,05 eurot. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole olnud probleeme alkoholiga ja ta ei tarvita narkootikume. Oluline on ka asjaolu, et Olari Kilki tutvusringkonda ei kuulu kriminaalse taustaga isikuid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Olari Kilki puhul ei ole siiski tõenäoline, et tulenevalt tema hoiakutest ja mõtlemisest, võib ta peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et Olari Kilki suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik