KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12. detsember 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2413 Hagi

) § 24 lg 4 näeb ette, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.

§ 24

lg 3 kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas.

§ 24

lg 3 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab asja hagimenetluses algusest peale. 8. Praeguses asjas on mõlemad pooled esitanud töövaidluskomisjonile avaldused. Tööandja on esitanud kohtule hagi enda avalduses sisaldunud nõudega töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks. Samuti palub tööandja töövaidluskomisjoni otsuste tühistamist. Kohus käsitleb

§ 24

lg-st 3 tulenevalt tööandja vastavat taotlust avaldusena vaadata töötaja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses hagina osas, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas.

§ 25

lg 1 teise lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, milles töövaidluskomisjon jättis osaliselt rahuldamata töötaja nõude. Kohus menetleb nõudeid osas, milles tööandja on esitanud hagi ja palunud töötaja avalduse hagina läbi vaadata. Seega, arvestades eeltoodud tööandja hagist osalist loobumist, menetleb kohus tööandja hagi töötaja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötaja hagi tööandja vastu töölepingu töötajapoolse erakorralise ülesütlemise hüvitise 470 euro (bruto) saamiseks.

1. Sisuliselt on eelnevast tulenevalt poolte vahel vaidlus eelkõige selle üle, kas töötaja töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Töötaja on öelnud töölepingu üles TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Ülesütlemise aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis on töötajal. Kohus märgib, et asjaolu, et tööandja ütles töölepingu koondamise tõttu üles olukorras, kus töötaja keeldus töötingimuste muutmisest, ei ole aluseks töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel üles ütlemiseks. Kui töötaja leidis, et tööandjal ei olnud alust töölepingut koondamise tõttu üles öelda, tulnuks tal töölepingu ülesütlemine vaidlustada TLS § 105 järgi kohtus või töövaidluskomisjonis. Seetõttu ei ole asjakohased tõendid ja väited koondamise alusetuse kohta.
2. Kohtu hinnangul ei ole töötaja tõendanud, et esineksid asjaolud, mis annaksid alust töölepingut erakorraliselt üles öelda. Töötaja tugineb tõenditena sisuliselt üksnes töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajate ütlustele ning kohtule esitatud enda pangakonto väljavõttele. Töövaidluskomisjonis tunnistajatena üle kuulatud H. P.i ja R. O. ütlused tegevjuhi poolt töötaja ebaväärika kohtlemise kohta on üldsõnalised. Tunnistajad on küll öelnud, et tegevjuht käitus ebaviisakalt ja ülbelt, kuid nende ütlustest ei nähtu, milles konkreetselt see käitumine seisnes. Ebaviisakus ja ülbus on tunnistajate subjektiivsed hinnangud, millest ei saa järeldada mingeid konkreetseid 3/4 tööandja objektiivseid kohustuste rikkumisi. Tunnistajana üle kuulatud tegevjuht J. A. ütlustest nähtub, et ta tõstis töötaja suhtes paaril korral häält. TLS § 28 lg 1 kohaselt on tööandjal kohustus käituda töötaja suhtes lojaalselt. See kohustus hõlmab endas küll seda, et tööandja peab suhtlema töötajatega nende väärikust austavalt, kuid sellest ei saa tuletada, et tegevjuhi poolt töötajaga suheldes hääle tõstmine oleks iseenesest oluline töölepingu rikkumine, mis annaks aluse tööleping erakorraliselt üles öelda. Töötaja väited tal saadaolevate tasude maksmata jätmise kohta ei ole samuti tõendamist leidnud. Töötaja pangakonto väljavõttest nähtub talle igakuiselt tasu maksmine. Samuti puhkusetasu maksmine. Töötaja ei ole selgelt välja toonud, milline summa ja millisel alusel tal saamata jäi. Puhkeruumi kasutamise osas ei nähtu tunnistajate ütlustest samuti selgelt, et töötajatel kadus võimalus puhkeruumi kasutada. Asjaolu, et tegevjuht seal kohati tööd tegi, ei välista töötajatepoolset kasutust, mida kinnitavad ka J. A. ütlused. Kohtu hinnangul ei saa tööandja kohustuste rikkumiseks pidada ka töökohal videovalve olemasolu, kuivõrd see oli töötajatele teada ning vaidlust ei ole, et videovalve oli üksnes klienditeeninduseks mõeldud alal, mitte puhkeruumis.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna töötaja ei ole tõendanud töölepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb tööandja hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 104 lg 1 alusel rahuldada. Kohus märgib, et TLS § 85 lg 4 kohaselt loetakse töötaja ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga, mistõttu ei ole alust kohtul töölepingut lõpetada. Kuivõrd ülesütlemine on tühine, ei ole töötajal õigust saada TLS § lg 4 alusel hüvitist, mistõttu töötaja hagi jääb rahuldamata.
4. Tööandja hagi rahuldamise ja töötaja hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleks menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta töötaja kanda. Samas on tööandja loobunud oma kahju hüvitamise nõudest, mille tõttu tuleks menetluskulud TsMS § 168 lg 4 järgi jätta tööandja kanda. Kohtu hinnangul on olukord, kus hagi rahuldatakse, kuid hageja on eelnevalt osaliselt nõudest loobunud sarnane hagi osalise rahuldamisega, mistõttu saab analoogia alusel kohaldada TsMS § 163 lg-t
5. Kohus jätab selle sätte alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et tööandja kahjuhüvitamise nõue, millest ta loobus ja töötaja rahaline nõue, mis jäi rahuldamata olid ligikaudu sama suurusega. Kuivõrd kõikide nõuete osas olid esitatud seisukohad samades menetlusdokumentides ei ole võimalik eristada erinevate nõuete menetlemisel tekkinud kulusid. Samuti kuna tööandja tuvastusnõue ja töötaja rahaline nõue olid seotud, ei ole põhjust neid menetluskulude jaotamisel eraldi käsitleda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 4/4