Obsah (6)

§ 199§ 74§ 83§ 75§ 56§ 85

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 13. detsember 2017, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-9233 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi

§ 199

lg 2 p 4 – § 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluses) süüdistatav Vadim Lebedev ik 36702042264, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, XXX, elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 16.05.2016 otsusega nr 1-16-2868

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud (3 päeva kantud)

§ 74

alusel tingimisi 2-aastase katseajaga, kahtlustatavana kinni peetud 01.10.2017.a, viibib vahi all Kristina Kivi RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu
2. oktoobri 2017 otsus
3. oktoobri 2017 määrusega tehtud muudatuse osas, millega kohus otsustas Vadim Lebedevi õlakoti konfiskeerimise

§ 83lg 1 alusel ja selle hävitamise.

Tagastada õlakott Vadim Lebedevile. Muus osas jätta Harju Maakohtu

1. oktoobri 2017 otsus muutmata.
2. Apellatsioon rahuldada osaliselt. 1 Edasikaebe kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Vadim Lebedevile esitati süüdistus

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi.

Süüdistuse kohaselt püüdis varem varguse eest karistatud V. Lebedev 01.10.2017 kella 20.00 paiku varastada Tallinnas XXX asuvast XXX kauplusest varastada toiduaineid ja alkohoolseid jooke maksumusega kokku 419,40 eurot. Ta peitis kaubad oma õlakotis olnud fooliumkotti. Seejärel möödus ta kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas V. Lebedevi kinni.

1. Harju Maakohus kuulutas
2. oktoobril 2017 kohtuotsuse resolutiivosa. Kohus tunnistas V. Lebedevi § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus V. Lebedevi vangistust 4 kuuni. 4-kuulist vangistust suurendas kohus aga V. Lebedevile Viru Maakohtu 16.05.2016 otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa 5 kuu 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 9 kuud 27 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 ja 275 lg 1 alusel määras kohus, et V. Lebedev tuleb võtta vahetult pärast otsuse kuulutamist kohtus vahi alla. Karistuse kandmise alguseks luges kohus
3. oktoobri
4. KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel mõistis kohus V. Lebedevilt riigi kasuks välja sundraha 353 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
6. oktoobril 2017 tegi maakohus määruse, millega täiendas
7. oktoobril 2017 tehtud kohtuotsuse resolutiivosa järgmise lausega: „Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: CD-plaat kaupluse turvakaamerate videosalvestusega (asub kriminaaltoimiku juures, tl 56) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; fooliumkott ja õlakott (asuvad hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6 Tallinn, tl 41) –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel“. Määruse põhjendustes on kohus märkinud, et 3. oktoobri 2017 otsus ei sisalda otsustust asitõendite kohta. Kohus leidis, et tegemist on veaga, mille parandamine on võimalik KrMS § 306 lg 5 alusel: asitõendite küsimuse lahendamine ei mõjuta otsuse sisu. Prokurör taotles kohtuistungil, et CD-plaat jäetaks kriminaaltoimiku juurde. Fooliumkott hävitataks ning õlakott tagastataks V. Lebedevile. Kohus leidis, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaat kaupluse videosalvestusega jätta kriminaaltoimiku juurde. Fooliumkoti ja õlakoti pidas kohus aga vajalikuks tahtliku süüteo toimepanemise vahenditena

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada.

2

2. oktoobril 2017 tegi kohus põhistatud kohtuotsuse, mille resolutiivosa langes kokku
3. oktoobril 2017 kuulutatud otsuse resolutiivosaga. Maakohus leidis, et V. Lebedevi ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. V. Lebedevil puudub töökoht, mille arvelt rahalist karistust tasuda. Samuti kinnitab tema võimetust rahalist karistust tasuda tema poolt toimepandud kuritegude iseloom. Rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud ka tulenevalt asjaolust, et V. Lebedevi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu 16.05.2016 otsusega V. Lebedevilt välja mõistetud kahjuhüvitis on täies ulatuses tasumata. Kohus arvestas karistuse mõistmisel, et tegu jäi katse staadiumisse ja kahju ei tekkinud, sest kaup oli rikkumata ja see tagastati kauplusele. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust pidas kohus võimalikuks mõista karistuseks sanktsiooni alammäära lähedane vangistus., samuti asjaolu, et isik on tunnistanud süüd ja avaldanud kahetsust toimepandu üle. Maakohus pidas kohaseks karistuseks 6-kuulist vangistust, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuuni. Maakohus leidis, et V. Lebedevi tuleb karistada reaalse vangistusega, sest ta pani kuriteo toime katseajal. Vadim Lebedev täitis küll

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kuid mitu korda (08.06.2017 ja 10.08.2017) ei ilmunud registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Samuti ei ole ta 02.10.2017 seisuga kannatanule kahju hüvitanud. Varastatud kauba maksumus 419,4 eurot viitab sellele, et varastamine on kujunenud V. Lebedevi elustiiliks. Vargus oli hoolikalt kavandatud ning jäi katse staadiumisse vaid turvatöötajate sekkumise tõttu. Kuna V. Lebedev pani kuriteo toime katseajal, suurendas maakohus mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra. Kuigi põhistatud kohtuotsuse resolutiivossa ei olnud lisatud asitõendite kohta tehtud otsustust, on asitõendite suhtes võetavaid meetmeid käsitletud otsuse põhiosas. Kohtuotsuse põhiosas on viidatud

1. oktoobri 2017 määrusele ning esitatud põhjendused, miks peab kohus põhjendatuks fooliumkoti ja V. Lebedevi õlakoti konfiskeerimist. Kohus märkis, et õlakotti ja fooliumkotti kasutas Lebedev varguse toimepanemiseks, mõlemad kotid olid vajalikud varastatud esemete varjamiseks. Kohus leidis: „Õlakoti süüdlasele tagastamine tähendaks ettepanekut veelkord proovida, kas vargus õnnestub: kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine ongi selleks vajalik, et ära võtta vahendid, millega pannakse või soovitakse kuritegusid toime panna.“
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Lebedev, kes taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist ja vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist (vajadusel koos elektroonilise valve kohaldamisega). Samuti taotleb V. Lebedev õlakoti talle tagastamist. Süüdistatav märgib apellatsioonis, et ta töötas mitteametlikult ja tal on tehtud töö eest saada 2100 eurot. Selle raha eest tahtis ta maksta ära kahjuhüvitise, mis talt mõisteti välja Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-16-
3. Lisaks väidab V. Lebedev, et tal oleks võimalik asuda ametlikult tööle. Veel märgib V. Lebedev, et ta aitas oma ema, kellel on kaks alaealist last. V. Lebedev märgib, et ta käis õigeaegselt kriminaalhooldaja juures. Kahel ei saanud ta õigel ajal kriminaalhooldaja juurde ilmuda, kuid siis helistas kriminaalhooldajale ja teavitas teda, et ei saa tulla. 3 V. Lebedev kinnitab, et tal ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumidega. Ta palub võimalust näidata, et on täieõiguslik ühiskonna liige. V. Lebedev palub, et tema õlakotti ei hävitataks, vaid see tagastataks talle. See kott kingiti talle sünnipäevaks. Samuti soovib V. Lebedev tagasi kotis olnud asju: kääre, küünetange, inhalaatorit. V. Lebedev märgib, et neid asju ei ole talle teadmata põhjusel protokollis nimetatud. Kotil ja selles olnud asjadel ei ole seost toimepandud kuriteoga. Asjad, mida ta tahtis varastada, pani ta õlakotis olnud termokotti, mille sees oli foolium. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Apellatsiooni argumendid ei anna alust tühistada maakohtu otsust V. Lebedevile mõistetud karistuse osas. Küll tuleb maakohtu otsus tühistada V. Lebedevi õlakoti konfiskeerimise osas.
5. Ringkonnakohus ei näe alust V. Lebedevile mõistetud karistuse kergendamiseks. Maakohus on mõistnud V. Lebedevile

§ 199

lg 2 sanktsiooni alammäära lähedase vangistuse ning leebema karistuse mõistmiseks ringkonnakohus alust ei näe. 7.1 Apellatsioonis nimetatud 9 kuu 27 päeva pikkune vangistus on liitkaristus, mis on tingitud sellest, et V. Lebedev pani kuriteo toime katseajal.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 kohaselt suurendatakse sellisel juhul uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega on maakohtu mõistetud liitkaristus korrektne. Selle liitkaristuse mõistmisel ei oma tähtsust see, kas V. Lebedev muus osas kontrollnõudeid ja kohustusi täitis. 7.2 Peamine argument, millega V. Lebedev mõistetud karistust vaidlustab, on see, et tal on (mitteametlikult) tehtud töö eest saada tasu 2100 eurot, mis jääb kätte saamata, kui ta on vanglas. Lisaks on tal võimalik asuda ametlikult tööle. Samuti väidab ta, et peab aitama oma ema. Ringkonnakohtu hinnangul ei haaku need argumendid ühegi asjaoluga, mida tuleb

§ 56lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvesse võtta.

Seetõttu ei saa need argumendid mõjutada mõistetud karistuse pikkust. 7.3 Tööd ja selle eest saadavat tasu puudutavate V. Lebedevi väidete puhul tegemist argumentidega, mida tuleb arvestada seoses V. Lebedevi taotlusega jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata – see, kas V. Lebedevil on olemas sissetulek, mõjutab hinnangut uute kuritegude toimepanemise ohule. Kuna V. Lebedev pani uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vangistusega, toime katseajal, on vastavalt

§ 74

lg-le 5 võimalik jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata üksnes elektroonilise valve kohaldamisega. V. Lebedev on märkinud, et on vajadusel nõus ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohus leiab, et vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks ei ole alust. V. Lebedevi oli Viru Maakohtu 16.05.2016 otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning katseajal on ta pannud toime samaliigilise –

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi – kvalifitseeritava kuriteo.

Seega on ta jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. 4 V. Lebedev on põhjendanud varguse katse toimepanemist rahaliste raskuste tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on jätkuvalt oht, et V. Lebedev jätkab varguste toimepanemist ning katseaeg ei ole edukas. Nimelt on V. Lebedevi väide, et tal on võimalik saada endale ametlik töökoht, üldsõnaline ja tõendamata – kriminaalasja materjalide hulgas ei ole ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit.

1. V. Lebedev on vaidlustanud ka tema õlakoti konfiskeerimist.
2. oktoobri 2017 otsuse resolutsioonis konfiskeerimise otsustust ei ole. Selle otsustuse tegi kohus
3. oktoobri 2017 määrusega. Kuna aga tegemist on KrMS § 306 lg 5 alusel tehtud määrusega, millega kohus täiendas kohtuotsuse resolutsiooni, tuleb konfiskeerimist käsitada
4. oktoobri 2017 otsuse otsustusena ning see on vaidlustatav apellatsiooni korras. 8.1 Konfiskeerimist kohaldades on maakohus rikkunud nii kriminaalmenetlusõigust kui materiaalset karistusõigust. 8.2 Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 13 peab kohus selle, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega, lahendama otsusega. Kui sellist otsustust kuulutatud kohtuotsuses ei ole, ei või seda otsustust lisada otsusesse KrMS § 306 lg 5 alusel tehtud määrusega. KrMS § 306 lg 5 lubab kohtul pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvigu ning ilmseid ebatäpsusi, mis ei mõjuta otsuse sisu. Konfiskeeritav asi läheb

§ 85lg 1 kohaselt riigi omandusse.

Seega tähendab konfiskeerimine isikult talle kuuluva asja ära võtmist; tegemist on omandiõiguse riivega. Sellest tulenevalt on ilmselgelt väär maakohtu määruses esitatud väide, et konfiskeerimise otsustuse tegemine määrusega pärast otsuse kuulutamist ei mõjuta otsuse sisu:

1. oktoobril 2017 kuulutatud otsusega ei jäetud V. Lebedevi tema varast ilma,
2. oktoobril 2017 tehtud määrusega jäeti. Selle hindamisel, kas tegemist on kohtuotsuse sisulise muutmisega, ei oma mingisugust tähtsust maakohtu määruses märgitu, et esemed, mille maakohus otsustas konfiskeerida, on asitõendid. Asitõendi staatus ei mõjuta isiku omandiõigust asjale ning omandiõiguse kaotab isik just konfiskeerimise tulemusena. Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohtul õigust teha konfiskeerimise otsustust, kui selline otsustus puudus
3. oktoobril 2017 kuulutatud määruses. Seda, kuidas tuleb asitõenditega toimida, oleks saanud lahendada ringkonnakohus kohtumenetluse poole apellatsiooni alusel või täitmiskohtunik KrMS § 431 lg-s 1 sätestatud korras. Määrusega täiendas kohus juba kuulutatud kohtuotsust. Kuna KrMS § 306 lg 5 alusel võib teha otsuses ainult parandusi, mis otsust sisuliselt ei muuda, kujutab kohtuotsuse sisuline parandamine pärast kohtuotsuse kuulutamist endast ebaseadusliku kohtuotsuse tegemist. Seega on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Maakohtu
4. oktoobri 2017 määrus puudutab CD-plaati kaupluse turvakaamerate videosalvestusega, fooliumkotti ja õlakotti. V. Lebedev on vaidlustanud õlakoti konfiskeerimist. Ringkonnakohus arutab kriminaalasja vastavalt KrMS § 331 lg-le 2 apellatsiooni piires. Omal algatusel võib ringkonnakohus KrMS § 340 lg 1 kohaselt apellatsiooni piirest väljuda ainult juhul, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise 5 või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Apellatsiooni piirest väljumiseks ringkonnakohtul alust ei ole, kuna ainult õlakoti konfiskeerimise vaidlustamisega on V. Lebedev näidanud, et ta ei pidanud konfiskeerimise otsustust ülejäänud osas tema õigusi rikkuvaks. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p-de 2, 3 ning § 339 lg 2 alusel tühistada V. Lebedevilt õlakoti konfiskeerimise osas. 8.3 Juba eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus konfiskeerimise osas tühistada. Ringkonnakohus peab aga vajalikuks märkida, et maakohtu otsustus konfiskeerida V. Lebedevi õlakott, on väär ka materiaalõiguslikult.

§ 83

lg 1 alusel ei ole põhjust konfiskeerida iga eset, mida on kasutatud tahtliku kuriteo toimepanemisel.

§ 83

lg-s 1 ettenähtud konfiskeerimise eesmärk ei ole täiendava, varalise iseloomuga karistusliku meetme kohaldamine süüdimõistetule, vaid selliste asjade kõrvaldamine, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks. Seetõttu ei või

§ 83

lg 1 kohaldamisel lähtuda ainult sellest, et eset on kasutatud õigusvastase teo toimepanemiseks, vaid tuleb alati täiendavalt tuvastada konkreetse eseme ohtlikkus ümbrusele (vt Riigikohtu 21.06.2007 määrus kriminaalasjas 3-1-1-27-07, p 14 ja 16.12.2014 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-14, p 18.1). Maakohtu põhjendus, miks ta peab konfiskeerimist vajalikuks piirdub sisuliselt ühe lausega. Maakohus on märkinud: „Õlakoti süüdlasele tagastamine tähendaks ettepanekut veelkord proovida, kas vargus õnnestub: kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine ongi selleks vajalik, et ära võtta vahendid, millega pannakse või soovitakse kuritegusid toime panna.“ Ringkonnakohtule jääb selline seisukoht arusaamatuks. Asitõendi vaatlusprotokollist ega ühestki teisest kriminaalasjas kogutud tõendist ei nähtu, et õlakotti oleks mingil moel kohendatud kuritegude toimepanemiseks sobivaks. Tavalise õlakoti puhul ei ole tegemist esemega, mis ohustaks ümbrust ainuüksi oma liigi poolest ja mille kasutamine õigusvastaste tegude toimepanemiseks oleks tavapärane tegevus. Sellest tulenevalt tuleb vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 ja lg 2 p-le 6 teha osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistas, uus otsus, millega tagastada õlakott V. Lebedevile. 8.4 V. Lebedevi on taotlenud veel kotis olnud kääride, küünetangide ja inhalaatori tagastamist. Selle taotlust ringkonnakohus ei rahulda. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 13 saab kohus otsuse tegemisel otsustada, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalasjas äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega saab kohus otsustada menetluse raames ära võetud esemete üle. Andmeid selle kohta, et apellatsioonis nimetatud asjad oleks V. Lebedevilt kriminaalmenetluses ära võetud, ei ole. Neid esemeid ei ole mainitud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis (tl. 17 - 20). Samuti ei ole seda, et õlakotis oleks olnud mingeid esemeid, näha asitõendi vaatlusprotokollist (tl. 38 - 40). Seega ei ole tõendatud, et apellatsioonis nimetatud esemed oleks V. Lebedevilt kriminaalmenetluses ära võetud. (allkirjastatud digitaalselt) 6