← Eesti

2-11-34392/11

Obsah (8)§ 430§ 150§ 661§ 432§ 173§ 1741§ 168§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-34392 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi M V vastu 10 501,09 euro

§ 430

lg 5 alusel võtab kompromissilepinguga kohtumenetluses mitteosalev L V endale kompromisslepingus märgitud solidaarse võla tasumise kohustuse.

  1. Kostja ja L V tunnistavad tingimusteta: 2.1 hageja nõuet summas 10 351.44 eurot, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 2.1.
  2. 4694,93 eurot tagastamata krediidisumma, 2.1.
  3. 536,39 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2.1.
  4. 5 120.12 eurot viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 01.03.2012.a. seisuga, 2.
  5. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 415,43 eurot, millest 319,56 eurot on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 95,87 on hageja õigusabikulud. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja ja L V solidaarselt kanda.
  6. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 639,11 eurot, millest 319,56 eurot taotleb hageja

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK Asi * arveldusarvele nr *, märkides selgitusse .lep nr *, tsiviilasi nr 2-11-34392, riigilõivu osaline tagastamine".

  1. Kompromissilepingu sõlmimisel ja nõuetekohasel täitmisel vähendab hageja oma kostja ja L V vastu esitatud nõuet 6 231.35 euroni
  2. Kostja ja L V tasuvad hagejale solidaarselt kokku 6 646.78 eurot, millest 6 231.35 eurot moodustab lepingu punktis 4 nimetatud vähendatud võlg ja 415,43 eurot lepingu punktis 2.
  3. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr * *, märkides viitenumbriks * alljärgnevalt: 3 5.
  4. tasudes alates 2012.a. märtsikuust kuni 2012.a. juulikuuni igakuiselt hiljemalt
  5. kuupäevaks vähemalt 1 000 eurot kuus. 5.
  6. tasudes võla jäägi hiljemalt 30.08.2012.a. ühekordse maksena korraga ära.
  7. Kui kostja ja L V ei tasu lepingu punktis 5 ja selle alapunktides nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist

(14)päeva, siis punktis 4 nimetatud nõude vähendamine kaotab kehtivuse ning kostja ja L V on kohustatud hagejale solidaarselt tasuma punktis 2.
  1. nimetatud nõude ja punktis 2.
  2. nimetatud menetluskulud ehk kokku 10 766.87 eurot ning hagejal on õigus pöörduda kogu nõude (10 766.87 eurot) sissenõudmiseks kostjalt ja L V´lt solidaarselt, kohtutäituri poole.
  3. Põhisumma maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja ja L V hagejale solidaarselt viivist 0,0673 % tagastamata krediidisummalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
  4. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja ja L V kohustatud solidaarselt hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
  5. Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
  6. Pooled on teadlikud, et: 10.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 10.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; 10.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 10.
  10. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. 10.
  11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. 10.
  12. Juhul, kui kostja ja L V täidavad käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on neil võimalik enne punktis 5 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.
  13. Käesolev leping on koostatud võrdset juriidilist jõudu omavates eksemplarides, millest mõlemad pooled ja L V saavad ühe ja üks esitatakse kohtule kinnitamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 02.03.2012. a saabus kohtusse 02.03.2012.a poolte vahel sõlmitud kompromissleping. 4 Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. L V on kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga võtnud kohustuse tasuda hagejale võlgnevus solidaarselt kostjaga.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingu kohaselt on hageja ning kostja ja L V leppinud kokku menetluskulude jaotuses, mille kohaselt on kostja ja L V võtnud kohustuse tasuda hagejale hageja menetluskulud summas 415,43 eurot, s.o ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 5 319,56 eurot ja hageja õigusabikulud summas 95,87 eurot. Kompromisslepingu kohaselt kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad solidaarselt kostja ja L V kanda. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 639,11 eurot, mille laekumist on kohus kontrollinud 24.102011. a /tlk 48/. Kohtule esitatud kompromisslepinguga palub hageja tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 1 tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust summas 319,56 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt BIGBANK AS-le tagastada ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 319,56 eurot. Riigilõivu summas 639,11 eurot tasus BIGBANK AS 25.07.2011. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele, selgitusega: *; RL hagiavalduse esitamisel, V. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.