Obsah (6)

§ 871§ 75§ 184§ 68§ 424§ 214

1 Kriminaalasi nr 1-14-4978 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-4978 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 871

lg 1 ja 3 alusel kohaldada OLEG ANDREJEV’i suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 (kaksteist) kuud. Määrata Oleg Andrejev selleks tähtajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Ida-Harju Kohustada Oleg Andrejevit karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Oleg Andrejevit karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Andrejevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Oleg Andrejev kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 11.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4978 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 19.02.2014 karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 19.02.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korda, väärteokorras samuti 9 korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootikumide käitlemise eest. Varasemalt on teda karistatud salajase varguse eest grupis, mootorsõiduki ärandamise, mootorsõiduki ärandamise eest grupis, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, väljapressimise, varguse eest suures ulatuses grupi poolt, karistuse kandmisest kõrvale hoidumise, vägivalla eest võimuesindaja suhtes, võimuesindaja solvamise, süüteo toimepanemisel saadud vara omandamise ning avaliku varguse eest vägivallata. Kuritegude dünaamika on muutunud,
2. aastal pani isik toime vägivallakuriteo, praeguse kuriteo puhul vägivalda ei esinenud, kuid esines oht ühiskonna tervisele. Eelmiste kuritegude puhul oli soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, käesoleva kuriteo puhul majandusliku kasu saamine. Vangistuses suunati kinnipeetav
3. aastal sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening, kuid ta keeldus programmis osalemisest ning ütles, et talle rohkem programme ei pakutaks, kuna ta nagunii ei lähe sinna. Aastatel 2014-2017 on kinnipeetavat mitmeid kordi määratud vangla majandustöödele, kuid ta keeldub töötamast. Isik toob põhjuseks halva tervisliku seisundi, kuid meditsiiniosakonna andmetel on ta töövõimeline. Resotsialiseerivatest tegevustest on isik osalenud vaid vestlustel, kuid ka seal näitab üles negatiivset meelestatust. Üheski programmis kinnipeetav osalenud ei ole, samuti ei ole ta osalenud tööhõives. Kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. 3 Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ema G. A juures aadressil xxxx. Tegemist on 2toalise kõigi mugavustega korteriga, kus käesoleval ajal elab isiku ema üksinda. Ema sõnul eraldatakse vabanemisel kinnipeetavale elamiseks üks tuba. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Toimetulekuks vajalikud vahendid on isik hankinud ebaseaduslikul teel. Ametlikult on ta töötanud vähe, enne vangistust ei töötanud. Tööharjumus on väike, oskused ja kogemused puuduvad. Kinnipeetava sõnul oli tema majanduslik toimetulek vabaduses hea (väidetavalt on ta varasemalt end materiaalselt kindlustanud). Vabanemisjärgselt ei ole isik enda sõnul huvitatud töötamisest, kindel töökoht puudub. Kinnipeetava ema sõnul on isikul plaan pärast vabanemist Venemaale tööle minna. Viru Vangla andmetel kinnipeetaval 29.11.2017 seisuga täitmata rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 1410 eurot. Kinnipeetava lähedaseks vabaduses on ema G. A, kellega suhted on head ja toetavad. Omavahel suhtlevad nad telefoni teel. Ema toetab poega vangistuse ajal ka materiaalselt. Väidetavalt kuuluvad kinnipeetava suhtlusringi nii kriminaalse taustaga kui ka seaduskuulekad isikud. Arvestades kinnipeetava kriminaalkaristusi, on tema elustiil hoolimatu ja riskiv. Lisaks on ta mitmeid kuritegusid sooritanud grupis, mis viitab kergesti mõjutatavusele. Kinnipeetav on mitmel korral keeldunud sotsiaalprogrammides osalemisest. Isiku sõnul pole ta vabaduses mitte kunagi alkoholi tarvitanud, kuid varemalt on teda kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Probleeme alkoholiga isik ei tunnista, programmides osalemisel mõtet ei näe. Isik hindab oma tervist rahuldavaks. Kinnipeetav on iseloomult egotsentriline, ennast kehtestav, väljapoole suunatud, kergesti ärrituv ja solvuv. Isikul on kõrge enesehinnang, mis ei põhine tegelikul olukorral. Tal on tunnustuse vajadus. Sotsiaalselt isoleeritud isik ei ole (teda toetavad ema ja tuttavad). Meditsiiniosakonna 12.10.2016 andmetel on kinnipeetav töövõimeline, kuid ta ise väidab, et ei saa meditsiinilistel põhjustel töötada. Üldjuhul püüab isik end ja oma emotsioone vaos hoida, kuid sageli ärritub pisiasjade peale. Kinnipeetavat on varem karistatud ka vägivallaga seotud kuritegude eest. Samuti on isik toime pannud vanglateenistuja suhtes füüsilise ründe. Ametnikega suheldes on kinnipeetav üleolev ning keeldub koostööst. Ta on arvamusel, et teised ei mõista teda ja ta võib käituda väljakutsuvalt. Isik hoiab pigem omaette, on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav, otsib teravaid elamusi. Mõjutatavust iseloomustavad varasemad grupis toime pandud kuriteod. Eesmärgid tulevikuks on ähmased, puuduvad konkreetsed plaanid. Korduv karistatus viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonda/kogukonda. Isik ei näe vajadust muutuda. Kinnipeetav keeldub vanglas igasugusest koostööst ametnikega, programmides ega tööhõives ei osale. Kinnipeetav veedab päevi lauamänge mängides. Varasemalt on isik kriminaalhooldusel olles käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 30%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Vangla ei toeta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kohaldada Oleg Andrejevi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb vangla ettepaneku määrata talle käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Oleg Andrejevil on lähedastest inimestest ema G. A, kes on pensionär. Kinnipeetava isa on surnud. Suhted emaga on head ja toetavad. Omavahel suhtlevad nad telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Kinnipeetav on vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Riskihindamise andmetel kuuluvad kinnipeetava suhtlusringi nii kriminaalse taustaga (võib olla nende poolt mõjutatav, suhteid katkestada ei plaani) kui ka seaduskuulekad isikud. Kättesaadavatel andmetel on kinnipeetaval põhiharidus (rahvastikuregistri andmetel keskharidus), ta on omandanud maaler-viimistleja eriala. Lisaks on isik läbinud madruse kursused ja töötanud merel. Oleg Andrejevil on võimalus 4 vabanemisel elama asuda aadressile xxxx (kinnipeetava ema kirjutab, et ta on nõus võtma poja enda juurde elama karistusaja ärakandmisel ja seda seoses vannitoa remondiga). Tegemist on kahetoalise kõikide mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Vabanemisjärgselt puudub kinnipeetaval töökoht. G. A sõnul on kinnipeetaval probleeme tervisega ning tal olevat tuvastatud osteoporoos, kuid puudub ametlik diagnoos, kuna kinnipeetav ei ole läinud arsti juurde. See olevat ka põhjuseks, miks kinnipeetav ei saa igasugust tööd teha, kuna probleeme tekitab liikumine. Lisaks haigusele ei oskavat poeg ka riigikeelt ja seetõttu olevat tema töötamine Eestis välistatud ning isik soovib minna vabanemisjärgselt Venemaale elama ja töötama (Venemaal olevat sugulased). Kinnipeetava ema väitel on ta igati vastu karistusjärgsele kontrollile. Oleg Andrejev on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema poolt toime pandud kuriteod on eriliigilised (vargus, narkootikumide vahendamine, vägivald võimuesindaja suhtes, joobes juhtimine). Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud enamjaolt materiaalse kasu saamine. Kinnipidamisasutuses on isik viibinud korduvalt. Kinnipeetavat on ühel korral allutatud ka käitumiskontollile, kuid ta võeti katseajal vahi alla süüdistatuna uues kuriteos. Kinnipeetava sõnade kohaselt pole ta vabaduses mitte kunagi alkoholi tarvitanud, kuid karistusregistri andmetel on varasemalt isikut kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Kui kohus otsustab Oleg Andrejevi puhul rakendada karistusjärgset käitumiskontrolli, siis oleks otstarbekas määrata käitumiskontrolli tähtajaks 2 aastat ning kohustada Oleg Andrejevit antud ajal täitma lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustusi.

Oleg Andrejev avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus, et tema suhtes kohaldatakse vabanemisel karistusjärgset käitumiskontrolli. Vale on see, et ta on tarvitanud alkoholi. Alkoholi pole ta kunagi tarvitanud, ta on elanud viisakat ja seaduskuulekat elu. Otsuses, mis tehti 2004. aastal

§ 424

järgi, ei olnud kontrollitud vereproovi, lihtsalt kirjutati, et ta on alkoholijoobes. Ta ei nõustu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, sest tal ei ole tervisega kõik korras ja kui ta ei ole Eestis, et tule ta siia registreerimisele. Ta kavatseb minna peale vabanemist Venemaale. Tal on hall pass, ta ei saa kaua Venemaal viibida, peab vahepeal Eestisse tulema ja siis tagasi minema. Kui ta vabastatakse, siis ta leiab, kus elada. Ta peab kõigepealt arsti juures käima, tal on probleem seljaga ja on hemorroidid. Sissekirjutust tal Eestis ei ole. Elukoha ta endale leiab. Ema juurde ta elama ei lähe, ta hakkab ema külastama ja aitama. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel andis ta oma elukohaks xxxx. Tal oli võimalus vabaneda ja oma tervist parandada, siis ta nimetas selle aadressi. Sinna poleks ta elama läinud. Ema on nõus, et ta tema juurde elama läheb. Iga ema on sellega nõus. Abiprokurör Elle Karm avaldas kohtuistungil, et ta leiab, et käesoleval juhul on Oleg Andrejevi puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega ja enne seda tahtliku kuriteo eest 1 aastase reaalse vangistusega.

§ 871

lg 1 p 3 alusel ja hinnates isiku iseloomustust, on väga kõrge oht uute kuritegude toimepanemiseks. Prokurör toetab kriminaalhooldaja ettepanekut nende tingimuste osas, mis ta on välja toonud, et isikule tuleks kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli ja kohustusi ning lisaks tuleks isikul keelata ka narkootikumide tarvitamine ja omamine. See kontroll ei pea olema pikem kui 1 aasta. Prokurör leiab, et see karistusjärgne käitumiskontroll ei piira kuidagi isiku planeeritud ettevõtmisi. See on isiku taasühiskonnastamisel hädavajalik.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 5 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

§ 871

lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu Oleg Andrejevi suhtes on põhjendatud. Oleg Andrejev kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 11.06.2014 otsusega mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 184lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

Ärakandmisele kuuluva karistuse lõpp saabub eelduslikult 19.02.2018, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on täidetud

§ 871

lg 1 p 1 sätestatud tingimus – isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on Oleg Andrejevile Tartu Maakohtu 17.03.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-212 mõistetud liitkaristuseks 7 aastat 3 kuud vangistust. Nimetatud kohtuotsusest nähtuvalt tunnistati Oleg Andrejev muuhulgas süüdi

§ 214lg p 1,4 järgi ning karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

Seega on täidetud ka

§ 871

lg 1 p 2 sätestatud tingimus – teda on enne

§ 871

lg 1 p 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused. Lisaks peab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel hindama, kas süüdlane vastab

§ 871

lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on Oleg Andrejevit kriminaalkorras karistatud 5 korral. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning viitab süüdimõistetu negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei näe isik ise vajadust muutuda. Käesolevat karistust kannab Oleg Andrejev narkootikumide käitlemise eest, kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli majandusliku kasu saamine. Vabanemisel puudub isikul kindel töökoht ning vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole ta 6 huvitatud töötamisest. Ka enne vangistust isik ei töötanud, tema tööharjumus on vähene ning oskused ja kogemused puuduvad, mis kohtu hinnangul vähendab tema konkurentsivõimet tööturul. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Oleg Andrejevi käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, isikul on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vangistuses ei ole süüdimõistetu osalenud üheski sotsiaalprogrammis ega ka tööhõives. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et isik ei ole motiveeritud muutuma ega tegema jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Oleg Andrejevi suhtlusringi kuuluvad väidetavalt nii kriminaalse taustaga kui ka seaduskuulekad isikud. Isik on kuritegusid sooritanud grupis ja grupi mõjutusel, mis viitab sellele, et ta on kergesti mõjutatav. Kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega suhtlemine ei soodusta kohtu hinnangul isiku taasühiskonnastamist. Süüdimõistetu eesmärgid tulevikuks on ähmased, tal puuduvad konkreetsed plaanid. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul Oleg Andrejevi puhul suur tõenäosus tulenevalt tema hoiakutest ja mõtteviisist, majanduslikust olukorrast ning suhtlusringkonnast, et ta võib peale vabanemist panna toime uue kuriteo. Karistusjärgne käitumiskontroll aitaks kohtu hinnangul kaasa isiku kohanemisele vabaduses ning vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski. Oleg Andrejev on küll kohtuistungil väljendanud, et tal puudub vabanemisel elukoht, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul võimalik asuda elama oma ema juurde aadressile xxxx. Kriminaalhooldaja on 08.11.2017 teostanud antud aadressile ka elukoha kontrolli, tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga ning Oleg Andrejevi ema on kinnitanud, et ta on nõus võtma poja enda juurde elama karistusaja ärakandmisel.

§ 871

lg 3 kohaselt on kohtu hinnangul põhjendatud määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks Oleg Andrejevile 12 kuud, mille ajal tuleb tal järgida

§ 75lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustusi.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik