Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Ahti Piik´i süüdistatakse selles, et ta omandas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet marihuaanat, eesmärgiga tarbida seda ise ning anda edasi kolmandatele isikutele. Selliselt omandas Ahti Piik enne 28.09.2016 kella 17.00 vähemalt 36,51 grammi marihuaanat. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda juures kuni 28.09.2016 kella 17.02-ni, mil ta Tallinnas Majaka 50 asuva maja juures kahtlustatavana kinni peeti ning leiti tema juurest plastikust topsik, milles oli 4 minigrip kilekotti, mis sisaldasid kokku 3,80 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 17% ning plastikust topsik, milles oli 2 minigrip kilekotti, mis sisaldasid kokku 0,94 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 12%. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda elukohas, so Tallinnas Xxxx asuvas korteris kuni 28.09.2016 kella 17.37-ni, mil ta eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis vabatahtlikult köögi laua pealt välja 1,23 grammi lahtist marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 14% ning 33 minigrip kilekotti, mis sisaldasid kokku 30,54 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 11%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (sh marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega piisanuks Ahti Piiki poolt käideldud narkootilisest ainest narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 48-le inimesele. Seega pani Ahti Piik toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so
MS § 245 sätetest on prokurör Arika Almann, süüdistatav Ahti Piik ja tema kaitsja Toomas Bekker on käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Ahti Piigile (Piik) karistuseks 2 aastat vangistust.
alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 28.09.2016 kuni 29.09.2016 ehk 2 päeva, mõistes lõplikuks vangistuse pikkuseks 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva.
sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 2-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima
lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud: •
lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; •
lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased); •
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Ahti Piik temale
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 2 Konfiskeerimine Harju Maakohtu 11.11.2016 määrusega arestiti laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Ahti Piiki valdusest leitud ja ära võetud sularaha summas 380 eurot.
lg 1 ja
lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Ahti Piikilt 380 eurot, mis on sularaha tagatiskontole kandmise määruse alusel konfiskeerimise tagamiseks kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE701700017001577198. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Ahti Piigilt (Piik) KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1075 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Ahti Piigil (Piik) tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Ahti Piigilt (Piik) tuleb välja mõista ekspertiisitasu summas 588 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Ahti Piigilt (Piik) välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda maksimumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud kokku summas 1759 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid • narkootiline aine on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda ning kuulub konfiskeerimisele ja jäetakse NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; • Ahti Piiki kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud 2 võtmekimpu, mobiiltelefon Nokia ja mobiiltelefon Samsung ning Ahti Piiki elukoha läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefon Nokia ja mobiiltelefon Samsung on tagastatud Ahti Piikile; • plastikust topsid, kilekott, kasutatud ja kasutamata minigrip kilekotid, digitaalsed kaalud ning papist karp asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn ning kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,
, § 74, § 75, § 78 p 1, § 832 lg 1 ja
lg 5 p 2 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Ahti Piik
3
lg 1 alusel arvata Ahti Piigil (Piik) eelvangistuses viibitud aeg 28.09.2016 kuni 29.09.2016 so 2 päeva karistusaja hulka, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus Ahti Piigi (Piik) suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ahti Piik ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • • • • • • elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel kohustada Ahti Piiki käitumisekontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 7 alusel kohustada Ahti Piiki käitumisekontrolli ajal mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased);
lg 2 p 8 alusel kohustada Ahti Piiki käitumisekontrolli ajal sotsiaalprogrammides. Ahti Piik määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Ida-Harju osalema kriminaalhooldusosakonna
p 1 alusel arvestada Ahti Piigile (Piik) määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.12.2016.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Konfiskeerimine
lg 1 ja
lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Ahti Piigilt (Piik) 380 eurot, mis on Harju Maakohtu 11.11.2016 määrusega arestitud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks, sularaha on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.