lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on D B ja K B hagi T B ja O S vastu tehingu tagasivõitmiseks. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et 16.12.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 216-14981 mõistis Harju Maakohus T B hagejate kasuks elatise. Kuivõrd kostja I ei ole vabatahtlikult elatist hagejatele tasunud, pöördusid hagejad kohtutäituri poole elatise sissenõudmiseks (täiteasjad 066/2016/2585 ja 066/2016/2587). Ka täitemenetluste käigus hagejate nõudeid rahuldada ei õnnestunud. Kostja I võõrandas pärast täitemenetluste algatamist temale kuuluva kinnisasja tütrele O S, s.o kostjale II. Muud vara kosjal I ei ole. Hagejad leiavad, et võõrandamine toimus eesmärgiga kahjustada hagejate huve ja paluvad kohtul seega tehing tagasi võita ning tunnistada kehtetuks. Hagejad esitasid 15.12.2017 kohtule hagist loobumise avalduse ja 25.12.2017 hagist loobumise avalduse täpsustuse. Hagejad paluvad asja menetlus lõpetada, tagastada hagejatele pool menetluses tasutud riigilõivust ja välja mõista kostjatelt hagejate õigusabikulud summas 120 eurot. Hagejad esitasid loobumise avalduse põhjusel, et kostja I T B on hagejate nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, s.o kosja I on tasunud elatise võlgnevuse. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjate esindajale ja palus seisukohta menetluse lõpetamise ning menetluskulude jaotamise osas. Kostjate esindaja esitas seisukoha, milles kinnitas, et on nõus asja menetluse lõpetamisega, kuid palus jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostjad on seisukohal, et nad ei ole hagejate nõudeid rahuldanud. Käesolevas menetluses on hagi esitatud tehingu tagasivõitmise ja kehtetuks tunnistamise nõudes, kostja I T B on aga tasunud elatise võlgnevuse, tehingu osas ei ole muudatusi toimunud. Elatise võlgnevuse tasumisega soovisid kostjad tõendada, et kostjal I on rahalisi vahendeid elatise maksmiseks ja tehing ei olnud tehtud eesmärgiga kahjustada hagejate (s.o laste) huve. Kostjad palusid hagejatelt välja mõista kostjate kantud menetluskulud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.
lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus nõustub kostjate esindaja seisukohaga, et elatise võlgnevuse tasumine ei tähenda käesolevas asjas haginõude rahuldamist, kuna leping kostjate vahel jääb kehtima ning hagejate elatise nõue ei olnud rahuldatud vaidlusaluse kinnisasja arvelt. Samas on aga kohus seisukohal, et elatise tasumata jätmisega põhjustas kostja I hagi esitamise vajaduse ning tema poolt käesoleva menetluse käigus elatise võlgnevuse tasumisega langes ära ka hagejatel vajadus vaidlusalust tehingut tagasi võita ja kehtetuks tunnistada. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejate eesmärgiks ei ole iseenesest tehingu kehtetuks tunnistamine, vaid kinnisasja arvelt nende rahaliste nõuete rahuldamine. Kostja I on hagejate elatisenõuded rahuldanud siiski vaid pärast käesolevas asjas hagi esitamist. Kuivõrd hagejate eesmärgiks on elatise saamine, mitte tehingu tagasivõitmine ja kehtetuks tunnistamine, on käesoleval juhul kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus on seisukohal ka, et käesoleval juhul ei ole õiglane jätta kostjate menetluskulud alaealiste laste kanda muu hulgas ka seetõttu, et hagi esitamise põhjustas kostja I tegevusetus (s.o tema poolt elatise maksmata jätmine ka täitemenetluses). Kohus jätab seega eelnevast tulenevalt menetluskulud poolte endi kanda. Kohtutute Infosüsteemist nähtub ka, et kostjate vastus hagile on esitatud pärast kohtu poolt kostjatele määratud tähtaega loobumise osas seisukoha esitamiseks. Vastavalt
lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejad on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel 50 eurot. Hagejad paluvad tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus seoses hagist loobumisega, pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o summas 150 eurot, hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele XXX Swedbank AS-is. (digitaalallkiri) Angelina Abol 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.