1-13-5852/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. november 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-5852 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Laas Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Igor Ginzburgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu IGOR GINZBURG, isikukood 37202235214, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 27.01.2013 ja lõpp 27.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.11.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Igor Ginzburg vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Igor Ginzburgile. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Ginzburgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 12.09.2013 otsusega üldmenetluses tunnistati Igor Ginzburg süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega, üksikkaristustest 1 raskeima suurendamise teel karistati teda vangistusega 7 aastat. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 27.01.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla Igor Ginzburgi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Igor Ginzburg taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et vanglas pole ta saanud tööd teha meditsiinilistel põhjustel. Avaldas, et elama hakkab ema juures ja hakkab tööd otsima, võib töötada pagarina, kokana või ehitusel, xxxx ei ole kunagi varem elanud, ei tea sealt kedagi, perekonda tal pole. Kinnitas, et vanglas läbitud sotsiaalprogrammidest on kasu olnud ja arvas, et saab sel korral kriminaalhoolduse nõuete täitmisega hakkama ilma neid rikkumata. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab Igor Ginzburgi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega Igor Ginzburgi kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Igor Ginzburgi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (taotluse esitamise hetkel oli 3). Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15-l korral, reaalset vanglakaristust kannab üheksandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Isikut on karistatud relva omamise, röövimise, suures koguses narkootilise aine korduva omamise ning valdamise ning uimastite käitlemise, süstemaatiliste varguste eest. Kuritegude laad on sama (varavastased), lisandunud on vägivalla komponent. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja sissetuleku puudumine ning eesmärgiks on majandusliku kasu saamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama ema juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise korteriga ning ema on poja enda juurde elamaasumiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. 2 Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et isik on vangistuses läbinud riigikeele õppe A1, A2 ja B1 tasemel ning osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Isiku lähisuhtevõrgustik on äärmiselt kitsas: vendi-õdesid ja lapsi tal pole, abikaasaga on suhted katkenud, lähedastest on ainult ema, kes on xxxx. Ema on poja vabanemise korral valmis garanteerima talle toidu, kuid muu ülalpidamise peab kinnipeetav ise teenima ja selleks tööle minema. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemine ei aita kohtu hinnangul positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Negatiivseks saab lugeda asjaolu, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene ametlikult töölkäimise kogemus ja harjumus, kuna enne vangistust ta ei töötanud ja teenis raha varastamisega narkootikumide tarbeks. Samas oli tal väljakujunenud elustiil, mille tõttu oli tal suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Kulusid suurendas ka kasiinos käimine. Seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Majandusliku olukorra teeb raskeks ning uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul on maksmata nõudeid summas 18267,70 eurot. Samas peab märkima, et Igor Ginzburgi on vanglas korduvalt määratud majandustöödele, kuid reaalselt isik tööle ei asunud. Töökoha puudumine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka selles osas, et isikul on palju sisustamata vaba aega arvestades asjaoluga, et enne vangistust kulus enamus tema ajast just narkootikumide hankimisele ja nende tarbimisele. Igor Ginzgurgil on diagnoositud narkosõltuvus, aga isik ise ei tunnista seda, samas toob kuriteo sooritamise põhjusena välja just narkootikumide hankimiseks vajalike vahendite leidmise. Kuna kinnipeetav sõltuvust ei tunnista, siis ei ole sõltuvusest vabanemine talle ka esmatähtis. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla iseloomustuse kohaselt lahendab kinnipeetav probleeme kuritegelike meetoditega, tema väärtushinnangud ja hoiakud põhinevad vangla subkultuuril. Isik kaldub oma tegusid õigustama ning leiab neile palju põhjendusi, motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on vähene. Igor Ginzburg on ühel korral allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta vahistati enne kriminaalhoolduse toimiku avamist seoses uue kuriteo toimepanemisega enne katseaja algust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole Igor Ginzburgile positiivset mõju avaldanud ning isik ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub ka seekord veendumus, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristustena kohaldatud 4- kuni 5-päevased paigutamised kartserisse viitavad tõsisematele korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust Igor Ginzburgi võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 30%, mis ei ole 3 väike näitaja ning vangal hinnangul on Igor Ginzburg ohtlik avalikkusele. Oht avaldub kõige tõenäolisemalt juhul, kui Igor Ginzburg ei suuda hoiduda narkootikumide tarvitamisest, tal puuduvad sissetulekud ning ta ei korrigeeri oma hoiakuid, mõtlemist ja käitumist. Ohu avaldumisel võib rolli mängida ka veel isikliku eluaseme puudumine ning vähene riigikeele oskus, mis takistab töö leidmist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Igor Ginzburgi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Teiste inimeste ja nende vara turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta Igor Ginzburg vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
5. Jätta Viru Maakohtu
6. novembri
7. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on Igor Ginzburgil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja et need viitavad sellele, et Igor Ginzburg ei suuda alluda kriminaalhooldusele ega käituda vabaduses õiguskuulekalt.
8. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Riigikohtu 31.08.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
9. Jätta Igor Ginzburgi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
10. Jätta Igor Ginzburgi määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2017 kohtumäärus jõustus 08.02.
11. a. 17.11.2017 kohtumäärus 1-13-5852 jõustus
12. veebruaril
13. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4