lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal
lg 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Hageja leiab, et asjas
Kohtu eelistungil leiab hageja esindaja, et ennistamist siin nõuda ei ole võimalik (tl 126).
kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.
lg 1,2 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja on esitanud kostja taotlusele vastuväite, leides et hagi on esitatud tähtaegselt. I. O. on tunnistatud 80 % ulatuses töövõimetuks nii liikumis- kui ka vaimse funktsiooni kõrvalekallete tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei olnud I. O. võimeline ennast ise kohtus esindama ega ka tasuma lepingulisele esindajale hagiavalduse koostamise eest. 29.juulil 2014.a esitas I. O. taotluse riigi õigusabi saamiseks ning saatis selle Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. Kuna I. Oltyani majanduslik olukord vastab riigi õigusabi saamise tingimustele (talle on määratud riigi õigusabi tsiviilasjas nr 2-13-5000 ning menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamisena käesolevas tsiviilasjas), siis peatus taotluse esitamisega hagi esitamise tähtaeg. Tartu Ringkonnakohus on käesolevas asjas 30.novembri 2016.a. otsuses asunud seisukohale, et kuna antud juhul on tegu menetlustähtajaga, puudub vajadus analüüsida aegumist ja selle peatumist (tl 106). Asja materjalidest nähtuvalt Tartu Maakohtu 03.märtsi 2014.a määrusega kuulutati I. O. avalduse alusel välja füüsilise isiku E. O. pankrot. I. O. esitas pankrotimenetluses võlgniku vastu nõude 250 000 euro ulatuses. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas I. O. nõudele täies ulatuses vastuväite Nauvitsman OÜ leides, et I. O. ja E. O. vahel sõlmitud abikaasade ühisvara osalise jagamise leping on vastuolus heade kommetega ning seega tühine algusest peale. Osaliselt, s.o. 13 000 euro ulatuses, esitas I. O. nõudele vastuväite ka pankrotihaldur. Eeltoodust tulenevalt jättis võlausaldajate üldkoosolek 17.07.2014.a. I. O. nõude täies ulatuses tunnustamata (tl 10). 21.augustil 2015.a esitas I. O. hagiavalduse Nauvitsman OÜ vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses (tl 1-2). Hageja on esitanud hagi pärast PankrS § 106 lg 1sätestatud tähtaja möödumist ning ta ei ole taotlenud selle tähtaja ennistamist. Kui ka hageja esitatud asjaoludest järeldada tähtaja ennistamise tahet, ei ole hageja tõendanud hilinemiseks mõjuva põhjuse esinemist, mille tõttu ei saanud hageja järgida PankrS § 106 lg 1 sätestatud tähtaega. Riigikohus on 24.jaanuari 2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 asunud seisukohale, et mõjuv põhjus tähendab
Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka
lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav. Asjaolu, et hageja on 29.juulil 2014.a. allkirjastanud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise (tl 81-82), ei tõenda tema poolt käesolevas asjas hagi esitamiseks riigipoolse menetlusabi taotlemist. Kohus nõustub kostjaga, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevas asjas hageja hagi esitamiseks riigipoolset menetlusabi taotlenud, vaid on taotlenud alles 21.augustil 2014.a. enda vabastamist riigilõivu tasumisest ning talle ei ole ka käesolevas asjas riigi õigusabi korras esindajat määratud. Käesolevas asjas ei esine ka menetlemiseks
lg 1 sätestatud juhte.
lg 3 alusel võib kohus jätta hagi ka muul seaduses nimetatud juhul läbi vaatamata.
kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kuna hageja esitas hagi pärast seaduses sätestatud tähtaega, kohus ei ole ennistanud hageja jaoks sätestatud menetlustähtaega ja hageja seda tegelikult otseselt ei olegi taotlenud, pidades hagi esitatuks tähtaegselt, algatas kohus 10.novembril 2014.a. ekslikult menetluse ja hagi tuleb
§-de 423 lg 3 ja 66 alusel jätta läbi vaatamata. Neil asjaoludel leiab kohus, et I. O. hagi Nauvitsman OÜ vastu nõude tunnustamiseks E. O. pankrotimenetluses tuleb jätta läbi vaatamata. Menetluskulud
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja oli Tartu Maakohtu 4.novembri 2014.a. määrusega vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest hilisema hüvitamiskohustusega.
lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus leiab, et arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja puudega isik, kelle sissetulekuallikaks on töövõimetuspension, on põhjendatud ta vabastada
Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid.
lg 5 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtumääruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtumääruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.