lg 1 p 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav Alexey Larkov Ik: 39003280306; EV kodanik; kesk-eriharidus; töökoht: xxxxAS; elukoht: xxxx. Tõkend: puudub. Kahtlustatavana kinni peetud 23.04.2017. Varasem karistatus: varem karistamata. RESOLUTSIOON 1. Alexey Larkov süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Alexey Larkovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.04.2017, s.o 1 (üks) päev karistuse hulka, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel Alexey Larkovile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o vangistus 1 kuu ja 29 päeva jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Alexey Larkov temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 5.
p 1 alusel arvestada Alexey Larkovile määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.01.
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning jäi lühimenetluse taotluse juurde ega taotlenud enda ülekuulamist. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub järgnevale seisukohale. Kohus leiab, et 23.04.2017 kella 02:00 paiku Tallinnas Vana-Posti 8 juures tänaval süüdistatava poolt Xxxxühe korra rusikaga näkku löömine kõrvaliste isikute juuresolekul on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.
lg 1 p 1 kohaselt on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega tuvastab kohus kõigepealt, kas tegemist oli avaliku kohaga, kas rikuti käitumise üldnõudeid ja kas see pandi toime vägivallaga. 2 Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus leiab, et kuna sündmus leidis aset Tallinnas Vana-Posti 8 juures tänaval, s.o keset vanalinna, siis on tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse § 54 mõttes. Avalikus kohas käitumise üldnõuded tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 ja p-st 2, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Xxxxkannatanuna antud ütluste (tl 16-18) kohaselt tekkis 23.04.2017 öösel Tallinnas VanaPosti 8 asuva baari juures konflikt vastutuleva noormehega, kes tahtis hakata tema sõbra xxxx kaklema. Tema läks vahele ja see noormees lõi teda rusikaga näkku, tundis valu ja kaotas teadvuse. xxxx kutsus politsei. Tunnistaja xxxx ütluste (tl 19-22) kohaselt oli ta 23.04.2017 Tallinna vanalinnas, kus neil tekkis noormeeste seltskonnaga sõnavahetus, pärast mida lõi üks seltskonnas viibinud tundmatu meesterahvas Xxxxrusikaga näkku. Valeri hakkas maha kukkuma ja tema ja Rodion püüdsid ta kinni. Helistas politseisse. Ka tunnistaja xxxx kinnitab oma ütlustes sama, et ta nägi kuidas tundmatu noormees lõi Xxxxrusikaga näkku (tl 24-27). Ka asitõendi vaatlusprotokollist (tl 3-7), mille vaatlusobjektiks on CD-plaadil olev 23.04.2017 hädaabinumbrile 112 laekunud kõnesalvestus, nähtub, et xxxx helistab hädaabisse ja annab teada, et tema sõpra löödi mingi noormehe poolt näkku. Alexey Larkovi kahtlustatavana antud ütluste (tl 56-58) kohaselt viibis ta 23.04.2017 öösel sõpradega Tallinna vanalinnas ning tal tekkis sõnavahetus ühe noormehega, kuid noormeest ta ei löönud. Koos süüdistatavaga kaasas olnud xxxx (tl 29-31) ja xxxx (tl 33-34) nägid, kuidas üks noormees vastu tulnud seltskonnast ja Alexey Larkov üksteist tõukasid, kuid löömist nad ei näinud. Lisaks eeltoodud tõenditele viitab kohus ka asitõendi vaatlusprotokollile koos fototabeliga (tl 35-38), kus vaatlusobjektiks on CD-plaadil olev 23.04.2017 aadressil Tallinnas Suur-Karja tänaval asuva turvakaamera videosalvestis. Sellelt nähtub kahe seltskonna kohtumine tänaval. Kaks meesterahvast vehivad vastastikku kätega ning üks meesterahvas lööb teises seltskonnas olevat meesterahvast käega näkku, mille tagajärjel see kukub. Tunnistajate Xxxxja Xxxxning kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näkku. Samuti nähtub see asjaolust, et kohale kutsuti politsei, kes isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (tl 47-48) pidas sündmuskohal kahtlustatavana kinni Alexey Larkovi. Kannatanul esinenud vigastused nähtuvad isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 11-13): punetus ja paistetus vasakpoolses põse- ja kaelapiirkonnas. Kohtu hinnangul eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab, et süüdistatava süüd eitavad ütlused on vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega ning seetõttu jätab need tõendikogumist välja. Seega on tõendamist leidnud süüdistatav poolt kannatanu rusikaga näkku löömine. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni
Antud juhul on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näkku Kohus selgitab siinkohal ka seda, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena 3 objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta füüsilist valu, kui süüdistatav teda näkku lõi ning ta kaotas ka teadvuse. Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 11-13) nähtuvad kannatanul esinenud vigastused: punetus ja paistetus vasakpoolses põse- ja kaelapiirkonnas. Kannatanu ütlustest lähtuvalt ja fotosid vaadates, puudub kohtul alus kannatanu poolt valu tundmises kahelda, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavate käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Samuti nähtub tunnistajate Xxxxja Xxxxütlustest, et Alexey Larkovi poolt toime pandud vägivallategu häiris neid, seega häiriti samaaegselt sündmuskohal viibinud isikute avalikku õigusrahu ja turvatunnet. Eeltooduga on
lg 1 p 1 objektiivne koosseis täidetud, s.o avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa ja nii ka läks, st süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Samuti teadis süüdistatav, et tegemist on avaliku kohaga ning et tema selline tegevus võib häirida ka kõrvalisi isikuid. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Alexey Larkov oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri väljavõtte kohaselt süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud ei ole ning väärteokorras määratud rahatrahvid on kõik tasutud. Teatisest Alexey Larkovi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 67-68) nähtub, et Alexey Larkovi keskmise päevasissetuleku suurus oli 2016. aastal 27,20 eurot. Süüdistatava sõnade kohaselt ta töötab ning tema palk on mõningal määral alla keskmise. Samas ilmnes süüdistatava sõnadest, et ta üürib korterit ning arvestades süüdistatava avaldatud kulude suurust pere ülalpidamiseks saab tulla järeldusele, et rahalise karistuse kandmine koos muude rahaliste kohustustega käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu, mistõttu ei oleks rahaline karistus kui karistusliik täidetav. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest ja kõik määratud rahatrahvid on tasutud (tl 41-42). Lisaks sellele nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistatava suhtes on kohtueelne menetlus
MS § 202 alusel ning talle on määratud 4 kohustusena teha 50 tundi üldkasulikku tööd ning hüvitada kannatanule tekitatud kahju 1125 krooni (tl 43-44). Peale selle on kohtueelses menetluses 07.07.2016 KrMS § 202 alusel lõpetatud kriminaalasi süüdistatava süüdistuses
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning temale pandi kohustus maksta riigituludesse 600 eurot, milline summa tuli tasuda hiljemalt 07.01.2017 (tl 46). Menetlusesemeks oleva samalaadse kuriteo pani süüdistatav aga toime juba vähem kui nelja kuu möödudes kohustuse täitmise tähtaja lõpust. Seega vaatamata sellele, et süüdistatava poolt kuritegude toimepanemise kohta alustatud kriminaalmenetlused on lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel ja viimane kord süüdistati teda samalaadse kuriteo toimepanemises, ei ole senised mõjutusvahendid, sh üldkasuliku töö tegemine ja rahalise kohustuse täitmine süüdistatavat õiguskuulekusele sundinud. Vastupidi, ta on pannud toime uue samalaadse kuriteo, pannes uuesti toime avaliku korra rikkumise vägivallaga. Süüdistatava ülekuulamisest nähtuvalt on süüdistatav märkinud, et kui ta oleks kellelegi kallale läinud, oleks see olnud juba korralik kaklus (tl 56-58). Taolised ütlused ning kriminaaltoimikus leiduvad andmed viitavad üheselt sellele, et vägivaldsus avalikus kohas on süüdistatavale saanud omaseks ja ta peab seda loomulikuks. Taolist suhtumist ei ole muutnud ka tema suhtes varasemalt kohaldatud rahaline kohustus ja kriminaalmenetluse lõpetamine. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava rahaline mõjutamine kui karistusliik ja mõjutusvahend on ennast ammendanud, kuivõrd rahaline mõjutamine süüdistatavat õiguskuulekusele ei sunni. Lisaks sellele nähtub süüdistatava isikuandmetest, et süüdistataval on küll püsiv sissetulek, kuid tema rahalised kohustused, mis on seotud olmega, on suhteliselt suured, mistõttu ei oleks rahaline karistus ka täidetav. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Alexey Larkovi süü suurust
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatava poolt toime pandud vägivallategu ei olnud intensiivne, s.o üks kord rusikaga näkku löömine. Ka kannatanu vigastused olid minimaalsed, s.o punane põsk ning kannatanul mingeid rahalisi pretensioone süüdistatava vastu ei ole, mistõttu ei ole ta esitanud ka tsiviilhagi. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et Alexey Larkovi süü ei ole kuigi suur. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses süüdistatav oma süüd ei tunnistanud ega kahetsust ei avaldanud, kuid kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd ning kahetses toimepandut ning kohtul puudub alus kahelda süüdistatava avaldatud kahetsuse siiruses. Seega on tuvastatav ka kergendava asjaolu esinemine. Arvestades eeltoodut on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsioonimäära alammäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest 5 tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Arvestades seda, et süüdistatava suhtes alustatud kriminaalmenetlused on KrMS § 202 alusel lõpetatud ja neid ei ole kohustuste täitmata jätmise tõttu uuendatud ning tema väärteokaristused on arhiveeritud, siis tuleb süüdistatavat lugeda varem karistamata isikuks. Seetõttu leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud ning süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse tingimisi jätta kohaldamata. Kuivõrd süüdistataval kehtivad karistused puuduvad, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada
Süüdistatavale määratud katseaeg peaks olema piisav vahend, et süüdistatav ei paneks toime uut tahtlikku kuritegu. Vastasel juhul pööratakse karistus täitmisele. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Süüdistatava sõnade kohaselt on tal püsiv sissetulek. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatav on aga toime pannud uue kuriteo, mis on analoogne süüteoga, mille menetlemine otstarbekuse kaalutlustel lõpetati. Seega ei ole süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise puhul tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja see tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude suurust ja süüdistatava ütlustest ilmnevat süüdistatava majanduslikku olukorda, siis esinevad alused menetluskulude hüvitamiseks (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.