KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-10087 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Va

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Sulev Laurfeld vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sulev Laurfeldi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Sulev Laurfeld tunnistati süüdi xxxteise astme kohtu 31.05.2012 otsusega narkokuriteo eest ja karistati vangistusega 10 aastat 4 kuud. Nimetatud karistuse hulka arvestati ka teise astme kohtu poolt 16.04.2003 narkokuriteo ja tapmise eest mõistetud karistus 12 aastat 10 kuud vangistust ärakandmata osa 7 aastat 5 kuud vangistust. 1 Harju Maakohtu 29.12.2014 määrusega tunnistati lubatavaks xxx teise astme kohtu 31.05.2012 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis ja Sulev Laurfeldi poolt xxx toime pandud teo eest Eestis täidetavaks karistuseks määrati 10 aastat 4 kuud vangistust. Sulev Laurfeldi teod on kuriteod Eesti karistusseadustiku järgi vastavakt:

§ 113, § 184 lg 2 p 1, § 392 lg 1 järgi.

(tl 17, Harju Maakohtu 29.12.2014 määrus) Karistuse kandmise algus 05.11.2008 ja lõpp 05.03.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.09.
2. Sulev Laurfeld andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 60). Kinnipidamisasutusest Sulev Laurfeldi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Isik on olnud hõivatud mxxx ning alates xxx. Peale selle on käinud psühholoogi vastuvõtul ja tegelenud probleemi lahendamise oskuse arendamisega. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on olnud impulsiivsus ja soov kiiresti rikastuda. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda korterisse aadressil xxx. Tegemist on üürikorteriga, mille omanik on andnud oma kirjaliku nõusoleku kinnipeetava vabanemiseks antud pinnale elektroonilise valvega. Antud aadressil hakkab kinnipeetav elama üksinda, nädalavahetustel tuleb ka abikaasa. Kinnipeetav omandas põhihariduse xxx karistust kandes. 1980ndatel tegeles ettevõtlusega. Vabanemisel garanteeritud töökoht firmas xxx. Rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfond xxx. Kinnipeetaval on vanem õde. Ta on teist korda abielus, esimesest abielust on täiskasvanud poeg. Praegune abikaasa on nõus materiaalselt toetama. Vangla hinnangul on isik kõrgohtlik. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 10%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 16%. Viru Vangla ei toeta isiku enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks täiskasvanud poeg esimesest abielust, abikaasa ja õde. Vanemad on surnud. Abikaasa sõnul on nii temal kui ka teistel lähedastel säilinud kinnipeetavaga omavahelised head suhted. Kinnipeetava abikaasa töötab xxx valdkonnas ning kinnitas, et tema sissetulekud on piisavad ning on valmis oma abikaasat materiaalselt toetama. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda 1-toalisesse korterisse xxx. Tegemist on üürikorteriga, kus käib parasjagu remont. Omanik andis nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud elamispinnale. Korter sobib elektroonilise valve paigaldamiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx. Antud firma tegeleb xxx. Olemas ka garantiikiri. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 153-155) ei toeta Sulev Laurfeldi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Sulev Laurfeldi vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ei ole varasemalt suutnud katseaja tingimusi täita. Ohtu, et Sulev Laurfeld vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Sulev Laurfeldi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Sulev Laurfeld kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht võib seisneda narkootiliste ainete levitamisele kaasa aitamises, mistõttu on ohustatud kogu ühiskond. 2 Sulev Laurfeld selgitas kohtuistungil, et viimase xxx otsusega on ta karistatud narkokuriteo eest ja karistusajale lisandus varasemalt tapmise eest mõistetud ärakandmata karistuse osa. Taotlusest, mis on kohtutoimiku lk 156 ei ole süüdimõistetu loobunud . Kaitsja esitas kokkuvõtlikult jälgmised seisukohad:
3. Tegelikult, kuna süüdimõistetu loobub ennetähtaegsest vabastamisest, tuleks kohtul teha läbi vaatamata määruse, mitte asuda lahendama sisuliselt.
4. Juhul, kui kohus arutab asja sisuliselt, siis on küsitav, kas arvesse saab võtta isikule Soomes mõistetud karistused. Eestis ei ole isik kohtulikult karistatud. Kohtu põhjendused Eeskätt peab kohus vajalikuks selgitada menetlusosalistele mõned menetluslikud aspektid, mis on selle kohtuasja arutamisel tekkinud. Süüdimõistetu esitas kohtule taotluse, et ta loobub ennetähtaegse vabastamisest, kuid ei loobu lõplikult ennetähtaegsest taotlusest elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja seisukohal, peaks kohus antud juhul jätta vangla materjalid läbi vaatamata, et isik saab ka hiljem taotleda vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus sellise arutluskäiguga ei nõustu. Esiteks, isikul avanes võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla

§ 76

lg 2 p 1 alusel jaanuaris 2014 ( vt kohtutoimik lk3) ja see oli isiku poolt kasutatud, ta esitas vastava taotluse ja vanglas edastas materjalid kohtule, Küsimus oli lahendatud 17.06.2015 kohtumäärusega ( kohtutoimik lk 35). Järelikult, käesoleval ajal ei ole isikul õigust esitada taotlust elektroonilise valvega ennetähtaegse vabastamise kohta

§ 76lg 2 p 1 aluse.

Praegu on vangla kohtule materjalid edastanud lähtudes

§-st 76 lg 2 p 2 ja VangS § 76 lg 1 ja lg 4 ehk ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamiseks, kuna isikul on ära kantud rohkem kui kaks kolmandikku karistusajast ja viimasest sama küsimuse lahendamisest on möödunud rohkem kui 1 aasta ( viimane asjassepuutuv määrus jõustus 24.05.2016, kohtutoimik lk 120).

§ 76

lg 2 p 2 ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei ole süüdimõistetu taotlus vajalik. Materjalid edastatakse kohtule VangS § 76 lg 1 ja lg 4 alusel l, mis ei näe ette süüdimõistetu taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76lg 2 p 2 alusel.

Järelikult ei saagi süüdimõistetu loobuda materjalide edastamisest ja kohtumenetlusest. Ilmtingimata võib isik väljendada seisukohta, et ta ei soovi vabaneda enne tähtaega ja isiku soov võitakse arvesse lahendamisel. Kohus selgitab, et igal juhul on süüdimõistetul võimalus väljendada oma nõusolekut ennetähtaegsele vabastamisele

§ 76

lg 2 p 2 alusel seda aga täiendava garantiiga

§ 76lg 6 alusel – elektrooniline valve kui täiendav kohustus.

Kohus selgitab, et juhul kui kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine

§ 76

lg 2 p 2 alusel ei ole põhjendatud peab ta siiski kaaluma, kas see oleks siiski võimalik ja põhjendatud

§ 76lg 6 sätet kohaldades ehk täiendava garantiiga – elektroonilise valvega.

Sellest tulenevalt, arvestabki kohus isiku taotlust tlk 156 kui nõusolekut täiendava garantii kohaldamiseks, ning tlk 145-146- isikute kirjalikke nõusolekuid, et elukohas on võimalik paigaldada valve seadmeid. 3 Nüüd arutab kohus

§ 76lg 2 p 2 alusel süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimust sisuliselt.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Sulev Laurfeld tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Seda ka

§ 76lg 6 alusel ettenähtud täiendava garantii võimjaluse arvestades.

Kohtu põhjendused on järgmised.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sulev Laurfeld tegeles 1980ndatel xxx, hiljem töötas xxx. Põhihariduse omandas xxx Süüdimõistetul on 1 kehtiv kriminaalkaristus xxx 31.05.2012 mõistetud kuriteo eest, mille täitmine on tunnistatud lubatavaks Harju Maakohtu 29.12.2014 määrusega. Kohtuotsusega mõisteti isikule karistus narkokuriteo eest ja kogumis määrati liitkaristus varasema narkokuriteo ja tapmise eest. Tunnistamise määrusest tlk 14-18 nähtubki, et

1. aastal on isik süüdi tunnistatud narkokuriteo eest ja lisaks on sellele lisandunud xxx. aastatl mõistetud ärakandmata karistuse osa tapmise eest. Määrusest nähtub, et uus narkokuritegu oli toime pandud sügisel 2008, kui isik oli vabastatud enne tähtaega. Seega vastab kohus kaitsja tähelepanekule, kas on põhjendatud arvestada isiku xxxmõistetud karistusi, jaatavalt, sest need on arvestatavad tunnistamise määrusega KrMS § 483, 485 alusel. Eesti kohus on kontrollinud, kas tegu on karistatav ka Eestis ja kas karistus vastab eesti seadusandlusele, Väärteokaristused puuduvad. Kinnipeetav on olnud vangistuses hõivatud xxx. Käesoleval hetkel töötab xxx. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, ID-kaart, mis kehtib kuni 14.01.
2. Vabanemise korral soovib elama asuda xxx. Tegemist on 1-toalise üürikorteriga, kus käib käesoleval hetkel remont. Korteri omanik on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korterisse asub elama üksi, nädalavahetustel liitub ka abikaasa, kes on nõus igati materiaalselt toetama. Isikule on vabanemisel garanteeritud töökoht ettevõttes xxxx müügi- ja ehitustööle. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elu ja töökoht ning lähedased. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. 4 Kohtu hinnangul annab näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Kuritegude olemus, tapmine ja narkokuritegu, narkokuriteo asjaolud ( mis on kirjeldatud tunnistamise määruses) ei anna alust arvata, et tegemist oleks juhusliku laadi kuritegudega. Isik oli kaasatud ulatuslikku narkokäitlemisse ja tegutses vaatamata sellele, et oli vangistusest enne tähtaega vabastatud. Seega, on kohtul alust arvata, et isikul võivad olla tugevad sidemed kuritegeliku taustaga isikutega ja pärast vabanemist võib ta tagasi pöörata kuritegelikule elule ja seda olulise tõenäosusega. Sellises olukorras ei ole täiendava garantii ehk elektroonilise valve kohaldamise võimalus kaalukaks argumendiks. Kohtul ei tekkinud asjaolude kogumi alusel veendumust, et täiendava garantii kohaldamine oleks selline asjaolu, mille tõttu loobuks süüdimõistetu suure tõenäosusega kuritegelikust elust. Süüdimõistetu eelnev pikaajaline elukäik näitab, et ta on riskeeriva elustiiliga ega austanud seadust - tapmine seisnes selles, et ta lasi teise isiku lähilasuga pähe ( tunnistamise määrus lk 17 kohtutoimik), narkokuritegu seisnes selles, et ta käitles grupis 2 kg amfetamiini. See annab kohtule aluse hinnata isiku hoiakuid sellistena, et jalavõru ei ole see meede, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski olulisel määral. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.03.2019, s.o pisut vähem kui kahe aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks sotsiaalprogrammides. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht ja lähedaste olemasolu ning hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. 5 Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd Sulev Laurfeld on korduvalt kriminaalkorras karistatud (kohtuasja toimikust nähtub, et ta võeti katseajal vahi alla kõigest kolm kuud pärast vabadusse pääsemist), näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Kaalu annab siinkohal ka vangla riskihindamine, mille kohaselt on tegemist ühiskonnale kõrgohtliku isikuga. Asja materjalidest kumab läbi ka asjaolu, et vaatamata töökoha olemasolule, soovis isik teenida hõlptulu ja peljanud selleks ka üsnagi mastaapse narkokuriteo toimepanemist. Nii ei pruugi ka käesoleval juhul abikaasa materiaalne toetus ja garanteeritud töökoha olemasolu anda täielikku kindlust, et isik ei jätkaks kuritegude toimepanemist. Ja seda veendumust ei tekita kohtus ka võimaliku elektroonilise järelevalve kohaldamine elukohas, sest on üldteada, et jalavõru abil võib kontrollida isiku liikumist, kuid mitte tema tegevusi (narkokuritegusid saab toime panna ka vaid sidepidamivahendite abil). Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Sulev Laurfeldi temale Soome Vabariigi Helsingi teise astme kohtu 31.05.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6