lg 2 p 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav RIHO LOKK isikukood: 37001314917, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, telefon: xxxxxxxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: ei tööta, ametlikult venna hooldaja, kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei ole, väärteokorras 4 kehtivat karistust, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.04.2017 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Riho Lokk
Süüdi tunnistada Riho Lokk
lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõistes Riho Lokile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Riho Lokk 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
lg 2 p 2 alusel kohustada Riho Lokki käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Riho Lokk Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. VÕS § 1043 alusel mõista Riho Lokilt kannatanu xxxxxxxxxxxxx kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju katteks 54 (viiskümmend neli) eurot, mis kanda xxxxxxxxxxxxxxa/a-le xxxxxxxxxxxxxxxxxx (Swedbank). Sisse nõuda Riho Lokilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; 2) kaitsetasu 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot 48 senti vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99918700005013. Makse tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riho Loki suhtes tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse täitmisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riho Lokki süüdistatakse § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema ajavahemikul 30.01.2015 kella 19.30- 31.01.2015 kella 08.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tungis korteri nr xx välisukse lõhkumise teel korteri omaniku xxxxxxxxxxxxx tahte vastaselt xxxxxxxxxxxxx elukohta, võttis ära 2 kaelaketti väärtusega 4 eurot, tekitades ukse lõhkumisega 50 euro suuruse varalise kahju. Peale selle süüdistatakse Riho Lokki
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 03.02.2017 ajavahemikul kella 18.00-18.30 Jõgevamaal Jõgeva linnas Estakaadi 1 asuvas Jõgeva bussijaamas, s.o avalikus kohas pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et tungis kallale bussijaama töötajale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxle pigistades teda kõrist, surudes kätt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suule tekitades kannatanule füüsilist valu ning ründas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe appi tulnud xxxxxxxxxxxxx lüües teda kaks korda rusikaga vasakule poole näo piirkonda tekitades füüsilist valu, millega rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, s.o rikkus Korrakaitseseaduse § 55 2
lg 2 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel karistused liita üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Riho Lokk 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxx linn; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Riho Lokk Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.
VÕS § 1043 alusel mõista välja kuriteoga tekitatud kahju katteks Riho Lokkilt 54 eurot kannatanu xxxxxxxxxxxxx kasuks (kanda arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank). Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluse makstud tasu kokku 162.48 eurot ja sundraha 705 eurot, s.o kokku 867.48 eurot, mõista välja riigituludesse. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga jätta sundraha osaliselt riigi kanda, kuna kokkuleppe sõlmimise ja kohtuotsuse tegemise vahepealsel perioodil on sundraha suurus muutunud ja istungi aja planeerimine ei sõltu süüdistatavast. Käesoleval ajal on sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 750 eurot (KrMS § 179 lg 1 p 2), kokkuleppe sõlmimise ajal oli sundraha suuruseks 705 eurot. Kohus lähtub kokkuleppes märgitust ja ülejäänud osa sundrahast jääb riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.