3-17-2583/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-17-2583 Haldusasi K. P esialgse õiguskaitse taotlus, mis on esitatud vaidemenetluse ajal Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon
2. Vabastada K. P esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest;
3. Jätta K. P esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
4. Edastada kohtumäärus taotlejale ning teadmiseks Tallinna Vanglale ja Rahandusministeeriumile Edasikaebamise kord Käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD
5. Tallinna Halduskohtule laekus 27.11.2017 K. P kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/31, millega keelati suitsetamine Tallinna Vangla territooriumil. Kaebaja taotleb suitsetamise ning vangla kauplusest sigarettide ostmise võimaldamist. Kaebusele on lisatud muuhulgas ka eelnev vaie, mis oli 25.10.2017 Justiitsministeeriumile lahendamiseks saadetud. Koos kaebusega esitati ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning isikukonto väljavõte, millest nähtub, et 23.11.2017 seisuga on vabade vahendite jääk üksteist senti.
6. Tallinna Halduskohtu 28.11.2017 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus (või võimalik taotlus) käiguta, andes võimaluse taotluse täiendavaks põhistamiseks. Arvestades asjaolu, et taotlusest ei selgunud üheselt mõistetavalt kas K. P soovis koheselt tühistamisnõudega kohtuse pöörduda või oli tegemist pigem taustinformatsiooniga ja eesmärgiks oli õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks, siis oli vaja ka selles osas selget vastust. Ühtlasi selgitas kohus, et käskkirja nr 1-1/17/31 tühistamist ei saaks nõuda enne kui vaie on tagastatud, lahendatud või tähtaegselt lahendamata jäetud. K. P vastas määrusele 18.12.2017 (tl 32).
7. Tallinna Halduskohtu 21.12.2017 kohtunõudega küsiti Tallinna Vangla seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse osas ning ka seda, millal vaideotsus taotlejale teatavaks tehti.
8. Tallinna Vangla esitas 28.12.2017 vastusena kohtunõudele õiguskaitse taotluse osas ka omapoolse sisulise seisukoha (tl 46-49) ning palus taotluse rahuldamata jätta. Vangla on seisukohal, et sisulist vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole. Vastustaja selgitab, et K. P on küll suitsetaja, kes on olnud viibinud Tallinna Vanglas alates 31.03.2017, kuid ei ole saanud esialgse õiguskaitse esitamisele eelnevalt suitsetada ligikaudu kolm kuud. Vangla nõustub, et tubakast loobumise järel võivad esimestel nädalatel tekkida võõrutusnähud, kuid need mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses. Tervisekaardi sissekannetest nähtuvalt ei ilmne K. P tervisekaardilt ühtki kaebust, mida saaks seostada suitsetamise mittevõimaldamisega. Erinevaid psüühikaga seotud vaevusi (unehäired, närvilisus, ärevus jms) on taotluse esitajal esinenud juba varasemalt ning tervisekaardi andmetest nähtuvalt on nendega ka tegeletud. Praeguseks on võimalike võõrutusnähtude tekkimise aeg ka möödunud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole mõeldud igasuguste ebamugavuste vältimiseks, vaid üksnes juhuks, kui vastupidises olukorras saaksid taotleja õigused olulisel määral kahjustada. Asjaolu, et taotluse esitajal ei võimaldata teatud ajaperioodi jooksul, s.o kuni kohtuvaidluses tehtud otsuse jõustumiseni suitsetada, ei saa iseenesest pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse rahuldamise, võttes seejuures ka arvesse, et taotluse esitaja ei ole suitsetanud juba ligikaudu kolm kuud. Vanglates suitsetamise keeld kehtib ka paljudes teistes riikides, mistõttu ei ole õigusmaastikul tegemist uudse või seni lahendamata küsimusega. Rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks. Täiendavalt märgib vastustaja, et kaebajale on Justiitsministeeriumi 27.11.2017 vaideotsus kätte toimetatud 05.12.
9. KOHTU PÕHJENDUSED
10. K. P on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Riigilõivuseaduse järgi tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 euro suurune riigilõiv. Vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutava riigilõivu osas leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada. Kohtule edastatud vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt puuduvad taotlejal rahalised vahendid 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (pöördumatud tagajärjed). Muud väited, mille tähendust tuleks hinnata pigem põhivaidlusena vaadeldava nõude raames, kiireloomulise õiguskaitse taotluse kontekstis üldjuhul väga arvestatavad ei ole.
12. HKMS § 249 lõikest 2 tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotlust võimalik esitada ka väljaspool põhivaidlusena vaadeldavat kohtumenetlust ehk vaidemenetluse ajal. Kuna taotlus oli esitatud ajal, mil vaideotsust veel koostatud ei olnud, siis tuleb tõlgendada K. P taotlust selliselt, et seda oli soovitud esitada vaidemenetluse ajal. Vastasel korral oleks olnud tegemist enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitatud kaebuse- ja taotlusega ning kaebus oleks tulnud tagastada ilma seda sisuliselt hindamata.
13. Olenemata sellest, millises menetlusstaadiumis õiguskaitse taotlus esitati, on kohtul võimalik lähtuvalt HKMS § 252 lõikest 1 ka teise protsessiosalise arvamust küsida. Reeglina seda ka 2