Kriminaalasi nr 1-15-5865 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 27.11.2017) Kriminaalasja number 1-15-5865

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 3 kuud 8 päeva vangistust.

§ 76lg 6 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti Aleksei Morozovile liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi. Käesoleva otsusega mõistetud karistusele liideti talle Harju 1

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust alates Aleksei Morozovi kinnipidamisest 11.03.

1. Kohtuotsus jõustus 03.10.
2. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.03.2015 ja lõpeb 11.03.2019.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 11.11.

1. 09.11.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aleksei Morozovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Aleksei Morozovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur, hinnates kogumis nii toimepandud kuriteo tehiolusid kui ka isikut karistuse kandmise ajal iseloomustavaid asjaolusid, on seisukohal, et kõiki nimetatud asjaolusid arvesse võttes on küllaldaselt alust toetada Aleksei Morozovi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör viitas korduvalt erinevatele kohtulahenditele, sealhulgas Riigikohtu lahendis 3-1-1-12-17 avaldatud seisukohtadele. Prokuröri arvates tuleb Aleksei Morozovi ennetähtaegse vabastamise küsimuses arvesse võtta tõika, et Aleksei Morozovi karistusregistri andmed on ekslikud ning sisaldavad ka karistusi, mis karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 kohaselt peaks olema karistusregistrist kustutatud ja arhiivi üle kantud. Prokuröri arvates on Aleksei Morozovi motivatsioon oma kuritegelikust käitumisest loobuda tõsiseltvõetav, seda kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning kinnipeetava avavanglasse paigutamine alates 11.11.
2. a. Prokurör märkis, et Aleksei Morozovil on vaatamata vangistusele säilinud head suhted ja tugevad sidemed oma lähedastega: elukaaslase ja viimase tütrega, kelle juures asuks vabanemisel taas elama. Samuti on asjakohane arvestada, et Aleksei Morozovil on elektrikpneumaatiku eurosertifikaat ja ta lõpetas kinnipidamiskohas riigikeelekursused tasemel B
3. Ennetähtaegse vabanemise korral on Aleksei Morozovil võimalus naasta tööle OÜ-sse xxxxxxb. Prokuratuur leidis, et Aleksei Morozovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut olulisel. Isiku taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Aleksei Morozov avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et ta on läbinud programmi „Vihajuhtimine“, on palju suhelnud psühholoogi ja kaplaniga, tema elu eesmärgid ja maailmavaated on muutunud. Vabaduses hakkaks ta elama koos elukaaslase ja tema tütrega. Elukaaslasega on plaanis saada ka ühine laps. Narkootikume Aleksei Morozov enda sõnul ei tarvita ja ei kavatse sellega ka edaspidi tegeleda. Aleksei Morozov avaldas, et soovib vabaneda elektroonilise valve alla, kui selline võimalus on. Kaitsja avaldas, et Aleksei Morozov on küll korduvalt olnud vanglas, kuid viimastel aastatel on muutunud vangistuses olemine efektiivsemaks, viiakse läbi programme ja vestlusi. Kaitsja usub, et Aleksei Morozov on aru saanud, et vanglas viibimine ei ole õige koht, et narkootikumide käitlemine ei ole teda rikkamaks teinud. Aleksei Morozovil ei ole riigi ees võlgasid. Ta saaks vabaduses osaleda rohkem oma lapse kasvatuses. Kaitsja palus vabastada 2

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksei Morozov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksei Morozovil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Aleksei Morozovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt esineb kinnipeetava puhul riske ja ohtlikkust, mis tulenevad tema varasemast elukäigust, isiksuseomadustest ning käitumisest. Kinnipeetava riskikäitumisega on vanglas ka tegeletud. Aleksei Morozov on osalenud tööhõives, õppinud riigikeelt ning läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Psühholoog on Aleksei Morozoviga läbi viinud vestlused teemadel empaatiavõime ja moraalne areng, emotsionaalne väljendamine ja negatiivsete emotsioonide analüüs, eneseteadlikkus ja väärtushinnangud, vastutuse võtmine. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi Aleksei Morozovil praegu ei ole. Kinnipeetav on enda sõnul muutnud oma maailmavaadet ja seadnud tulevikuks seaduskuulekad eesmärgid. Vabanemise korral asuks Aleksei Morozov elama oma elukaaslase ja tema tütre juurde, kus ta elas ka enne vangistust. Tööle on Aleksei Morozovil võimalik asuda elektrifirmasse xxxxxxx OÜ, kus töötas samuti enne vangistust. Seega Aleksei Morozovi vabanemisjärgsed elutingimused ei erine tegelikult varasematest ning ei ole ka määrava tähtsusega Aleksei Morozovi käitumise suunamisel. Jätmata tähelepanuta eeltoodud Aleksei Morozovit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et Aleksei Morozovi vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Aleksei Morozovi vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasem elukäik, s.o korduvkaristatus ning varasematest karistustest järelduste mittetegemine. Aleksei Morozovit on varem karistatud nii varavastase, eluvastase (raskendavatel asjaoludel tahtlik tapmine), avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kui ka rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kuritegude raskust iseloomustab asjaolu, et kinnipeetavat on karistatud korduvalt vangistusega. Käesolevat karistust kannab Aleksei Morozov samuti rahvatervisevastase kuriteo- narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Nimelt vabastati Aleksei Mozorov Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-12-5185 Harju Maakohtu 18.06.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-5185 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 04.12.2015. Uue kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et karistushirm ei ole Aleksei Morozovi puhul uute kuritegude toimepanemist ära hoidnud, mistõttu püsib oht, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Samuti leiab kohus, et isiku, kes kannab karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt, sealjuures teo eest, mis on toime pandud ajal, kui ta oli vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega, järjekordne ennetähtaegne vabastamine ei 3