Obsah (7)

§ 111§ 112§ 110§ 2§ 251§ 249§ 252

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2846 Määruse kuupäev 10.01.2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Gennadi Mihejevi esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas kehti

) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kulude kandmisest.

§ 111

lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. G Mihejevi vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (21.08.2017-20.12.2017, tl 13-14) nähtub, et tema laekumiste ja maha arvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulekuks on 12,18 eurot, lähtudes

§ 112

lg 1 p-st 1 ja lisaks Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15, arvestades kinnipeetava nelja kuu sissetulekust mahaarvamisele kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi, samuti kulutused elektrile ning vältimatud kulutused summas 23,50 eurot kuu kohta. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ning kuigi kohus ei pea esialgse õiguskaitse taotlust perspektiivikaks, vabastab kohus menetlusökonoomiast lähtudes, G. Mihejevi

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 6. Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

§ 2

lg-st 4, mille kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab esitatud taotlust selliselt, et taotleja eesmärgiks on esialgse õiguskaitse korras kohustada Tartu Vanglat

§ 251

lg 1 p 3 alusel tegema toiminguid, mis võimaldaksid temal suitsetada Tartu Vanglas. Taotluses on palutud lubada taotluse esitajal kohtumenetluse ajal suitsetada vanglas ja soetada vangla kauplusest sigarette. Samuti peatada Tartu Vangla 01.10.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtivus. Kuna G. Mihejevi vaie on Tartu Vangla menetluses, siis mõistab kohus taotleja tahet selliselt, et kohtul palutakse esialgse õiguskaitse abinõuna kohustada Tartu Vangla tegema toiminguid, mis võimaldaksid vaidemenetluse ajal taotluse esitajal suitseda vanglas. 7. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastavalt

§ 249lg-le 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal.

1. G. Mihejev on esitanud vanglale taotluse lubada temal vanglas suitsetada ja osta Tartu vangla kauplusest sigarette. Vangla on jätnud taotluse rahuldamata ning kinnipeetav on selle peale esitanud vaide. Vaie Tartu Vangla 19.12.2017 vastuse nr 6-24/9867-2 peale, millega jäeti G. Mihejevi taotlus täies ulatuse rahuldamata, on käesoleva määruse tegemise seisuga menetluses. Tartu Vangla 01.10.2017 käskkirja nr 1-1/49 või teisi vangla kodukorra punkte, mis käsitlevad suitsetamise keeldu kinnipidamisasutuses, ei ole kohtule teadaolevalt G. Mihejev kohtueelselt vaidlustanud.
2. Seega on kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud osas, mis puudutab taotlust lubada suitsetada ja osta sigarette vangla kauplusest (

§ 249lg 5).

Käskkirja kehtivuse peatamise nõue esialgse õiguskaitse korras ei oleks lubatav, kuna G. Mihejev ei ole kohtueelselt Tartu Vangla 01.10.2017 käskkirja nr 1-1/49 või teisi vangla kodukorra punkte, 2 mis käsitlevad suitsetamise keeldu kinnipidamisasutuses, vaidlustanud. Selles osas kuuluks esialgse õiguskaitse taotlus tagastamisele läbivaatamatult

§ 249lg 5 alusel.

10.

§ 249

lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Praegusel juhul ei nähtu kohtule pöördumatuid tagajärgi ega nende saabumise ohtu. G. Mihejev ei ole kohtule esitanud ühtegi sellekohast väidet ega tõendit, et taotlejale võiks vanglas kehtiv suitsetamiskeeld põhjustada tagajärgi, mille kõrvaldamine kohtuotsusega osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse ette ära otsustamine ei ole üldiselt lubatav. Kaebaja ei ole taotluses ega vaides välja toonud ühtegi asjaolu, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist tema suhtes. Taotleja soovib saavutada olukorda, kus temal oleks Tartu Vanglas võimalik suitsetada. Ühtegi põhjendust, missugused tagajärjed talle saabuvad, kui ta oma eesmärki ei saavuta, pole taotluse esitaja märkinud.

1. Kohus möönab, et suitsetamisest loobumisel võivad kaasneda teatud ebamugavused, kuid see ei too automaatselt kaasa pöördumatuid tagajärgi või nende saabumise ohtu, mis on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eelduseks. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449, p-s 23 väljendatud seisukoht, millega halduskohus nõustub. Tartu Ringkonnakohus leidis, et ei välista küll teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust teatud juhtudel, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017 määrusega Tartu Halduskohtu 11.09.
2. a määruse resolutsiooni p 3 haldusasjas nr 3-17-1449, ning tegi uue määruse, millega jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3. Ainuüksi ajutine ebamugavus või taotleja hinnang, et Tartu Vangla kodukord või Vangla sisekorraeeskiri võivad olla vastuolus põhiseadusega, ei saa olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise alus. Eeltoodud põhjustel jätab kohus Gennadi Mihejevi taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
4. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 3