Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-17-108201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal sõlmisid Stockmann krediitkaardi nr.

1. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale krediitkaardilimiidi 10000 EEK (639,15 €) kasutamist tema jooksvate kulutuste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud limiidi summast tagastama igakuiste 10% suuruste maksetena ja intressimaksetena iga kuu 15ks kuupäevaks ning tagastama krediidisummma ja intressid lepingu kehtivuse lõpuks. Lepingu alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Järelmaksulimiidi kasutamise summade võimaldamiseks loodi kostjale limiidikonto nr xxxx. Lepingu tingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 18% aastas ning osamaksete ja intressimaksete tagasimakseid pidi kostja teostama lepingu tingimuste punkt 6.1 ja krediidi kasutamise järgmise kuu 15-ks kuupäevaks. Kostja kasutas panga poolt võimaldatud limiiti ning ei taganud osamaksete ja intressimaksete debiteerimiseks kontol piisavaid vahendeid alates 31.08.
2. Lepingu tingimuste p. 14.4.1 järgi oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist, kui maksekohustuse täitmisega oli kostja viivitanud rohkem kui 45 päeva. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu tingimuste punktist 14.4.
3. lõpetas pank ennetähtaegselt lepingu, edastades sellekohase hoiatuse 2 2-17-108201 kostjale 03.03.2016, mistõttu kuulutas pank limiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 08.05.2016.a. Pank teavitas lepingu ülesütlemisest kostjat kirjalikult ning nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse 704,51 € (sh limiidi põhiosa jääk, intressi ja viivised) kohest tasumist. Vaatamata panga korduvatele pöördumistele ei ole kostja nimetatuid kohustusi täitnud. 16.03.2017.a. loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole lepingust tuleneva nõude tasumiseks, kuid kuni hagi esitamiseni ei ole võlgnik kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud. Hageja nõuab kostjalt ka viiviseid, nii sissenõutavaks muutunud viiviseid kui ka edasiulatuvat viivist tasumata põhinõudelt. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 476 x 0,049% = 149,39 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 639,15 eurot, intressid 78,92 € ja viivised 149,39 eurot, lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised tasumata põhisummalt viivise määraga 0,049% päevast kuni põhisumma täieliku tasumiseni alates hagiavaldusele esitamisele järgnevast päevasta alates s.o. 29.08.
4. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 240 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 415 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest 3 2-17-108201 alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (415 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4