Obsah (5)

§ 155§ 151§ 121§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2256 Määruse kuupäev 22.01.2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Milvi Kalda kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.08.2017 maksuteate nr 66930 j

§ 155lg 5).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 23.08.2017 maksuteate nr 66930 juurdemakstava tulumaksu kohta, mille kohaselt on
2. aasta eest Milvi Kalda kohustatud juurde maksma tulumaksu summas 7618,21 eurot tähtpäevaks 02.10.2017 (tl 6–8).
3. M. Kalda esitas vaide MTA 23.08.2017 maksuteate nr 66930 peale (tl 9–10). MTA jättis vaide 03.10.2017 vaideotsusega nr 6-1/3872-2 rahuldamata (tl 11–14).
4. M. Kalda esitas Tartu Halduskohtule 02.11.2017 kaebuse, milles taotleb MTA 03.10.2017 vaideotsuse tühistamist.
5. Kohus jättis 06.11.2017 määrusega kaebuse käiguta, paludes kaebajal täpsustada kaebuse nõuet ja esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
6. Kohtule saabus 17.11.2017 puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja esindaja nõustub, et soovib esitada kaebuse MTA vaideotsuse nr 6-1/3872-2 tühistamiseks koos MTA 23.08.2017 maksuteatega nr
7. Kaebaja esindaja palub ennistada menetlusdokumendi esitamise tähtaja, kuna tehnilistel põhjustel ei õnnestunud 06.11.2017 kohtumäärust avada.
8. Kohus võttis 01.12.2017 määrusega Milvi Kalda kaebuse Maksu- ja Tolliameti 23.08.2017 maksuteate nr 66930 ja 03.10.2017 vaideotsuse nr 6-1/3872-2 tühistamise nõudes menetlusse.
9. MTA esitas 04.01.2018 vastuse kaebusele haldusasjas nr 3-17-2256 (tl 29–31).
10. Kohus andis kaebajale tähtaja vastustaja seisukohale vastamiseks. Kaebaja esindaja esitas omapoolse seisukoha 12.01.2018 vastustaja vastusele ning taotles kaebuse läbivaatamist istungimenetluses ja tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil (tl 40–42). Kaebaja esindaja leiab jätkuvalt, et kaebajale oleks tulnud kohaldada tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 4 p 5 ja TuMS § 15 lg 5 p 1 sätestatud tulumaksuvabastust. Kohtu seisukoht
11. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 283 lg-le 1 teeb kohus kaebuse lubatavuse, sealhulgas kaebeõiguse, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamise kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtivast seadusest lähtudes. Seetõttu kohaldab kohus käesoleval juhul kaebuse läbi vaatamata jätmisele enne 01.01.2018 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsioonis § 121 lg 2 p-i 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuna kaebus on menetlusse võetud, siis kohaldub

§ 151lg 2 p 1, mille alusel kohus jätab kaebuse läbi vaatamata.

1. Kohus leiab, et Milvi Kalda kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebajal ei saa olla ilmselgelt subjektiivset õigust nõuda MTA-lt tulumaksuvabastuse kohaldamist TuMS § 15 lg 4 p 5 ja TuMS § 15 lg 5 p 1 alusel.
2. Kaebuse ja puuduste kõrvaldamise avalduse kohaselt on vaidluse esemeks haldusasjas MTA 23.08.2017 maksuteade nr 66930, mida kaebaja soovib vaidlustada koos 03.10.2017 vaideotsusega nr 6-1/3872-
3. Kaebaja peab vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti otsuseid ebaõigeks ning leiab, et talle pidi kohalduma tulumaksuvabastus.
4. Kaebuse kohaselt on Milvi Kalda abielus Veljo Kaldaga. 30.03.2017 esitasid M. Kalda ja V. Kalda füüsilise isiku
5. aasta tuludeklaratsiooni. Maksuteatest nähtuvalt märkisid M. Kalda ja V. Kalda deklaratsiooni kasu muu vara võõrandamisest summa 39 600 eurot, millelt MTA arvestas juurdemakstavaks tulumaksusummaks 7618,21 eurot.
6. 23.08.2017 maksuteatega kohustati kaebajat M. Kaldat tasuma tulumaksusumma, tähtpäevaks 02.10.
7. Maksuteate õiguslikuks aluseks on märgitud maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 ja § 88 lg 8 ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 46 lg
8. Maksuteate koostamise aluseks on M. Kalda ja V. Kalda poolt 30.03.2017 esitatud residendist füüsilise isiku
9. aasta tuludeklaratsioon.
10. Vaideotsusest (tl 11) nähtub, et M. Kalda ja V. Kalda esitasid 27.03.2017 abikaasade ühise residendist füüsilise isiku
11. a tuludeklaratsiooni ja 30.03.2017 parandatud andmetega tuludeklaratsiooni sama maksustamisperioodi kohta, milles deklareerisid muuhulgas maksustatava tuluna muu vara (kinnistu katastritunnusega nr 66201:001:0769) võõrandamise summas 39 600 eurot. Deklareeritud andmetest lähtuvalt arvutas maksuhaldur välja juurdemaksmisele kuuluva maksusumma ja väljastas selle kohta M. Kaldale 23.08.2017 maksuteate nr 66930 tulumaksu tasumiseks summas 7618,21 eurot.
12. Tulumaksuseadus paneb maksuhaldurile kohustuse arvutada välja tasumisele kuuluv maksusumma ja teavitada sellest maksumaksjat. Teavitamiseks väljastatakse maksuteade. Füüsilise isiku tulumaksu kohta väljastatakse maksuteade siis, kui tuludeklaratsiooni andmete alusel arvutatakse tulumaksu juurdemakse. Maksuteade on haldusakt (vt Eesti maksuseaduste kommentaarid. L. Lehis. 2016, lk 40-41). Maksu- ja Tolliamet arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ning saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku 2 maksuteate (TuMS § 46 lg 1).
13. Vastavalt TuMS § 12 lg 1 p-le 3 maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas kasu vara võõrandamisest (§ 15). Kaebaja elukohaks on kaebuse kohaselt Silla 8, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond. Abikaasa Veljo Kalda faktiline elukoht kaebuse kohaselt on Eesküla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa. Aeg ajalt viibib V. Kalda oma abikaasa elukohas, mille aadressi kasutab ka enda posti aadressina. Vaidlust ei ole, et kaebaja ja kaebaja abikaasa on Eesti residendid, kes peavad maksma tulumaksu maksustamisperioodil saadud tulust, sealhulgas kasu vara võõrandamisest.
14. Kaebuse kohaselt ja kaebusele lisatud kinnistusraamatu väljavõttest (tl 15) nähtub, et 24.03.2016 võõrandas kaebaja abikaasa Veljo Kalda kinnistu, registriosa nr 4214950, katastritunnusega 66201:001:0769, asukohaga Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Eesküla, Kaldapõllu.
15. Vaideotsuse kohaselt oli võõrandamise objektiks hoonestamata kinnistu, mis moodustati vahetult enne kinnistu müügilepingu sõlmimist. Kaebaja leiab, et kuna Veljo Kalda alaline elukoht on Eespere küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa, siis laieneb kaebajale tulumaksuvabastus tulenevalt TuMS § 15 lg 5 p-st
16. TuMS § 15 lg 5 p 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana.
17. Kohtu hinnangul puudub kaebajal õigus nõuda, et kinnistu, registriosa nr 4214950 võõrandamisest saadud kasu ei maksustataks tulumaksuga, lähtudes TuMS § 15 lg 5 p-st
18. Asja materjalide kohaselt eraldati võõrandatud kinnistu enne müüki Veljo Kaldale kuuluvast kinnistust Kalda, registriosa nr
19. Vaidlust ei ole, et kinnistul, mille müük tõi kaebajale kaasa tulumaksu tasumise kohustuse, puudus eluruum. Võõrandatud kinnistu registriosa nr 4214950 on kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt 100% maatulundusmaa pindalaga 11,36 ha. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks tulumaksuvabastuse kohaldamist kinnistu registriosa nr 4214950 võõrandamisest saadud tulule. Kohus nõustub MTA vaideotsuses toodud selgitustega ega pea vajalikuks kuulata üle tunnistajaid ja korralda kohtuistungit selleks, et tuvastada Veljo Kalda alaline elukoht nn ühiskinnistul. Asjas omab tähtsust asjaolu, et kinnistut, mis võõrandati, ei kasutatud ega saadud kasutada eluruumina. Maksumaksjale jäi alles elukoht. Seetõttu ei saa kohaldada TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastust, kuna see ei oleks sätte mõtte ega eesmärgiga kooskõlas.
20. Tulumaksuvabastust ei saaks kohaldada ja kehtiva kohtupraktikaga poleks kooskõlas maksuvabastuse rakendamine ka põhjusel, et kaebaja abikaasa isa sai kinnistu omanikuks omandireformi käigus. Vaidlust ei ole, et kaebaja abikaasa sai Kalda kinnistu, millest eraldatud kinnistu võõrandati 24.03.2016, omanikuks kinke teel. Omandireformi käigus tagastati V. Kalda isale Lembit Kaldale õigusvastaselt võõrandatud kinnistud asukohaga Eesküla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond, millel paiknesid pärimise teel saadud hooned. 12.04.2004 kinkis Veljo Kalda isa Lembit Kalda nimetatud kinnistu ja sellel paiknevad ehitised pojale Veljo Kaldale. Kaebaja leiab, et temale peaks kohalduma TuMS § 15 lg 4 p 5, mille kohaselt ei maksustata tulumaksuga tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest. Riigikohus on selgitanud kinke ja pärandi teel saadud vara maksustamise erisusi: „Kinke puhul on tegemist võõrandamistehinguga, mille tulemusena tekib võõrandajal kahju ning omandaja jaoks on vara soetamismaksumus null. Kinkelepingu korral ei saa kinkija soetamismaksumus kingisaajale üle minna, sest soetamismaksumuse mahaarvamise õigus lakkab 3 võõrandamistehingu tulemusena olemast ja asendub kahjuga, mida kinkija saab arvestada väärtpaberitehingu korral TuMS §-s 39 sätestatud tingimustel. Pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga.“ (Riigikohtu 12.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-97-13, p 13).
21. Kuna kaebaja abikaasa Veljo Kalda ei pärinud võõrandatud vara, vaid sai omanikuks kinke teel, siis eksib kaebaja, et võõrandatud vara näol oli tegemist omandireformi käigus tagastatud varaga ning tulumaksuvabastust vara võõrandamisest saadud tulule peaks sel põhjusel kohaldama.
22. Kaebaja on 12.01.2018 kohtule esitatud seisukohas kinnitanud, et kaebaja ja tema abikaasa deklareerisid tulu, mis saadi Kalda kinnistust eraldatud kinnistu võõrandamisest, ühiselt, esitades ühisdeklaratsioonis kinnistu müügist saadud tulu kasuna muu vara võõrandamisest. Kaebaja ei ole kaebuses ega vaides vastu vaielnud juurdearvestatava tulumaksusumma määramisele põhjusel, et tema ei ole saanud vara müügist kasu või et tema ei peaks olema maksukohuslane, nt põhjusel, et tegemist on lahusvaraga. Seetõttu nõustub kohus vastustaja asjas esitatud seisukohtadega ning leiab, et kaebaja on praegusel juhul ise deklareerinud vara võõrandamisest saadud kasu ühisdeklaratsioonis õigesti ning MTA-l puudub alus mitte maksustada deklareeritud summat 39 600 eurot, arvestades sellelt juurdemaksmisele tulumaksu vastavalt TuMS § 46 lg-le
24. Kohus mõistab kaebaja ja tema abikaasa vara võõrandamisest saadud tulu kasutamise eesmärki, kuid kasu (TuMS § 37) tulumaksuga maksustamise mõttes ei oma tähtsust, kuidas füüsiline isik kasutab ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist saadud tulu.
25. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 alusel, kuna pärast kaebuse menetlusse võtmist on kinnitust leidnud, et kaebajal puudub kaebeõigus vastavalt

§ 121lg 2 p-le 1.

1. Kohus lõpetab haldusasja nr 3-17-2256 menetluse.
2. Kohus jätab rahuldamata kaebaja esindaja taotluse kaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil ja tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus ei pea kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks ega mõistlikuks kaebuse edasist menetlust, arvestades õiguslikke tagajärgi intressinõuete näol, kui kaebaja on 23.08.2017 maksuteate tähtpäevaks täitmata jätnud (MKS § 115 lg 1, § 177 lg 1). 27.

§ 43

lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega ning kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata,

§ 151

lõike 2 alusel, siis tasutud riigilõivu (summas 228,55 eurot) ei tagastata vastavalt

§ 104lg 5 p-le 3.

28.

§ 155

lg 5 kohaselt võib halduskohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata ja millega menetlus lõpetatakse, esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 4