) § 60 sätestab korra majandusaasta aruande esitamata jätmisel äriühingu sundlõpetamiseks. Registriosakonna poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Osaühing XXXX ei ole esitanud alates 2014 aastast majandusaastaaruannet. Seega esinevad alused osaühingu sundlõpetamiseks vastavalt
Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul otstarbekas määrata täiendavat tähtaega sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks (
lg 3), sest vaatamata sellele, et registriosakond on andnud puudutatud isikule I tähtaja vastava puuduse kõrvaldamiseks, ei ole nõutavat majandusaasta aruannet esitatud ja puudutatud isik I ei ole käesoleva kohtumenetluse kestel näidanud huvi majandustegevuse jätkamiseks. Lähtudes eeltoodust, tuleb Osaühing XXXX sundlõpetada.
lg 1 sätestab, et osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kooskõlas TsMS § 629 lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Vastavalt TsMS § 629 lg-le 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602–606 sätestatut. Vastavalt
§-le 205 toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võttes aluseks
MS § 629 lg-s 3 sätestatu, tuleb kohtul määrata sundlõpetatud osaühingule likvideerijad. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt
lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega 2/4 2-17-11007 või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Käesoleval juhul on nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks avaldanud Osaühing XXXX xxxx. Nimetatud isik vastab kohtule teadaolevalt
lg-tes 1 ja 2 ning § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus Osaühing XXXX likvideerijaks xxxx. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (
lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (
); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (
lg 2); • koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (
lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (
); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (
lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (
lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (
lg 3); • esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (
lg 1); • andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (
Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratava avaldustest järelduvalt puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Vastavalt TsMS § 4772 lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija või üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijaks määratud isikul teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja äriühingu registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud ühe aasta jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest Osaühing 3/4 2-17-11007 XXXXjuhatuse liikmele, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida (TsMS § 4772 lg 2). Äriühingu sundlõpetamist puudutavas osas kehtib käesolev määrus ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest (TsÜS § 629 lg 4). Muus osas kehtib määrus ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest Osaühingule XXXX(TsMS § 606 lg 1). Juhindudes
lg-st 2 ning § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile lõpetamiskande ja likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud Osaühing XXXXkanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Peeter Pällin kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.