) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja Xxxxon hageja Xxxxisa ning on kohustatud teda üleval pidama. Kostja on esitanud kirjalikud tõendid selles, et ajavahemikus detsember 2015.a kuni august 2016.a on ta tasunud igas kuus elatist 150 eurot ning alates septembrist 2016.a 200 eurot. 2015.a oli elatise alammäär 190 eurot, 2016.a 215 eurot ja 2017.a on 235 eurot. Seega on kostja tasunud elatist
Käesoleval juhul ei esine aluseid, mis võimaldaksid elatist välja mõista suuruses alla alammäära. Kostja on noor ja tööjõuline, hageja on kostja ainuke ülalpeetav. Seega tuleb hageja nn jooksva elatise nõue rahuldada koguulatuses.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab alammääras tagasiulatuva elatise tasumist enne hagi esitamist s.o perioodi 01.11.2015.a kuni 11.05.2016.a eest. Kohus tuvastas, et kostja on tasus elatist ajavahemikus detsember 2015.a kuni august 2016.a on igas kuus 150 eurot ning alates septembrist 2016.a igas kuus 200 eurot. 2015.a oli elatise alammäär 190 eurot ja 2016.a 215 eurot ning seega on kostja tasunud elatist vähem
Hageja seaduslik esindaja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks tagasiulatuva elatise perioodil nõudnud kostjalt hageja kasuks alammääras elatise tasumist. 150 eurot elatist on 2 kostja tasunud alates detsembrist 2015.a. Hageja seaduslik esindaja pöördus aga kohtusse alles viis kuud hiljem. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista 90 eurot. Kohus leiab, et kostja ei pea hüvitama hageja seadusliku esindaja õigusabikulusid, arvestades seda, et kohus rahuldas hagi osaliselt ja arvestades, et hageja seaduslik esindaja esitas hagiavalduses valeandmeid, väites, et kostja pole üldse elatist tasunud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.