) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuid palub Tööinspektsioonilt välja mõista kaebaja menetluskulud 350 eurot. Kaebaja kandis kohtusse pöördumisega seoses menetluskulud, kuigi seda oleks saanud ära hoida. Kaebaja pöördus enne kaebuse esitamist 07.12.2017 Tööinspektsiooni poole palvega tühistada sunniraha rakendamise otsus. Taotluses kaebaja selgitas, et kavatseb pöörduda kohtusse. 4. Tööinspektsioon esitas kohtule 18.01.2018 seisukoha, milles palub menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja hinnangul tuleb arvel nr 26/2017 kajastatud kulu „Dokumentidega tutvumine, kohtumine 0,7h – 70,00 eurot“ lugeda kantuks haldusmenetluses, mille väljamõistmist ei saa halduskohtumenetluses taotleda. Vastustaja sai kaebuse esitamisest teada alles 08.01.2018 halduskohtu poolt nõudekirja edastamisega vastustajale. Võttes arvesse
lg-s 6 sätestatut ja halduskohtu varasemat praktikat, leiab vastustaja, et ka kaebaja lepingulise esindaja poolt õigusabiteenuste osutamine (kaebuse koostamine ja kohtule esitamine) 2,8 tunni ulatuses kogusummas 280 eurot tuleb jätta kaebaja kanda. Kohtu seisukoht 5.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja on kaebuse eesmärgi saavutanud ning nõustub menetluse lõpetamisega.
lg 3 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata, kui sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus
6.
lg 1 p 2 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 7. Kaebajale tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv summas 180 eurot, kuna
lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
8.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud Tööinspektsioonilt menetluskulude väljamõistmine, kuna Tööinspektsiooni poolt 29.11.2017 sunniraha rakendamise otsuse nr 3-1/7785-17 tühistamine 03.01.2018 otsusega nr 3-1/7785-21 ning alusetult sisse nõutud sunniraha summas 6000 eurot tagastamine 05.01.2018 ei ole tingitud kaebuse esitamisest. Tööinspektsioon hindas sunniraha rakendamise õiguspärasust kaebaja 07.12.2017 taotluse alusel ning tuvastas, et sunniraha rakendamine oli õigustühine. Kohus peab usutavaks, et Tööinspektsioon ei olnud 03.01.2018 ning 05.01.2018 teadlik kaebuse esitamisest, kuivõrd kaebaja ei ole kaebust Tööinspektsioonile ise edastanud ning kohus teavitas Tööinspektsiooni kaebuse esitamisest alles 08.01.2018. Kaebaja pidi olema kaebuse esitamisel teadlik, et Tööinspektsioon võib kaebaja 07.12.2017 taotluse alusel kaebaja suhtes sunniraha rakendamise ümber hinnata. Seega ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine ajendatud kaebuse esitamisest ning kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.