2-17-4765/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-17-4765 Tsiviilasi Osaühing Blaumont Invest hagi Gilbert Nahksepp vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 494,02 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Blaumont Invest; registrikood 11176328; asukoht Lodumetsa tee 38, Tallinn, 11912, Harjumaa. Hageja esindaja: Triin Reinmaa; e-post: triin@creditreform.ee Kostja: Gilbert Nahksepp; isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht XXX. Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega osaühing Blaumont Invest hagi Gilbert Nahksepp vastu võla väljamõistmiseks.
4. Mõista Gilbert Nahksepalt (Nahksepp) (ik XXX) osaühing Blaumont Invest (registrikood 11176328) kasuks välja 431 (nelisada kolmkümmend üks) eurot 72 senti (sealhulgas laenusumma 255 eurot 65 senti, käsitluskulu 22 senti, võla sissenõudmise kulud 30 eurot ning viivis alates
5. veebruarist 2010 kuni
6. märtsini 2017 summas 145 eurot 85 senti).
7. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib käsitluskulu väljamõistmist suuremas summas kui 22 senti ja võla sissenõudmiskulude väljamõistmist suuremas summas kui 30 eurot.
8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Jätta hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
11. Mõista Gilbert Nahksepalt (Nahksepp) osaühing Blaumont Invest kasuks välja menetluskulu 169 (ükssada kuuskümmend üheksa) eurot 65 senti.
12. Mõista Gilbert Nahksepalt (Nahksepp) osaühing Blaumont Invest kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu
13. septembri
14. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded
15. septembril
16. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks
17. oktoobril
18. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Kohus leiab, et hageja põhivõla ja viivise nõue on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja, kas on tarbija,
19. jaanuari
20. a. laenulepingu. Kostjale väljastati
21. jaanuaril
22. a. laenusumma 255,65 eurot (4 000 EEK). Kostja oli kohustatud laenusumma tagastama hiljemalt
23. veebruariks
24. a. Kostja ei ole laenusummat tagastanud. Ferratum Estonia OÜ loovutas
25. detsembril
26. a. nõude Creditreform Eesti OÜ-le. Hagejale loovutati nõue
27. juulil
28. a. Hageja võib seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1, § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt laenusumma tagastamist. Hageja võib VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt ka viivist seadusjärgses määras alates
29. veebruarist 2010 kuni
30. märtsini 2017 kokku summas 145,85 eurot. Kohus leiab, et laenu väljastamise ja käsitlemise kulu nõue ning võla sissenõudmise kulude nõue on osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt ei ole Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus intressi tasumises kokku lepitud. Samas on kostja laenulepingu järgi olnud kohustatud laenu tagasimaksmise kuupäevaks tasuma lisaks laenusummale ka laenu väljastamise ja käsitlemise kulu 57,52 eurot. Arvestades, et kostja on kohustatud laenu väljastamise ja käsitlemise kulu tasuma selleks, et laenu saada, on sisuliselt tegemist tasuga raha kasutamise eest, so intressiga. Ferratum Estonia OÜ ja kostja on seega laenulepingus laenu kasutamise tasus ehk intressis kokku leppinud. Intress on 57,52 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu samas, et kostjale oleks laenulepingus või muul viisil kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis teada antud andmed krediidi kulukuse määra kohta. Kuna kostja on laenu kätte saanud, ei too krediidi kulukuse määra lepingus märkimata jätmine VÕS § 408 lõigete 1 ja 2 järgi siiski kaasa lepingu tühisust. Krediidi kulukuse määra lepingus märkimata jätmise korral saab aga intressi VÕS § 408 lg 4 järgi nõuda ainult VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras. Hagejal on seega õigus nõuda intressi VÕS § 408 lg 4 ja § 94 järgi alates
31. jaanuarist 2010 kuni
32. veebruarini 2010 summas 22 senti. Hagiavalduse kohaselt on Ferratum Estonia OÜ saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja. Hageja palub mõista kostjalt teise meeldetuletuskirja saatmise eest VÕS § 1132 lg 1 alusel välja viis eurot. Lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest tasu nõudmine eeldab VÕS § § 1132 lg 1 järgi aga seda, et mõni kohustus oleks muutunud enne lepingu lõppemise kuupäeva sissenõutavaks. Antud juhul pidi hagiavalduses esitatud asjaoludel kostja laenu ja intressi tagastama 30 päeva jooksul ühe osamaksega. Leping lõppes seega samal kuupäeval, mil laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustus muutus sissenõutavaks. Hagiavaldusest ei nähtu, et enne lepingu lõppemist oleks mõni muu kohustus sissenõutavaks muutunud. Hageja ei saa seega nõuda kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel meeldetuletuskirja saatmise eest tasu viis eurot. Samas on pärast lepingu lõppemist saadetud kostjale neli meeldetuletuskirja, sõlmitud kostjaga maksekokkuleppeid, edastatud meeldetuletusi e-posti teel ning tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks. Hageja võib seega nõuda kostjalt VÕS § VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel pärast lepingu lõppemist kantud sissenõudmiskulude hüvitist summas 30 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 87% ulatuses. Hagiavalduse kohaselt hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ja esindajatasu 150 eurot (käibemaksuta), kokku 250 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et tegemist on hagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud varasemalt korduvalt, leiab kohus, et hageja esindajakulu on põhjendatud 95 euro ulatuses. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on seega kokku 195 eurot (100 + 95). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 169,65 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik