2-16-18947/60

(7)Tsiviilasi nr 2-16-18947

1. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses: 4.
2. Rahuldada hagi osaliselt. 4.
3. Mõista YY-lt XX kasuks välja igakuine elatis alates 16.12.2016.a kuni 29.11.2020 järgmiselt: 4.2.
4. alates 16.12.2016.a kuni 31.12.2016.a summas 215 eurot kuus; 4.2.
5. alates 01.01.2017.a kuni 31.12.2017.a summas 235 eurot kuus; 4.2.
6. alates 01.01.2018.a kuni 29.11.2020.a summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast. 4.
7. Kohustada YY kandma XX kasuks välja mõistetav elatis tema eestkostja poolt avatud pangaarvele märkides makse selgitusse „XX elatis“. Elatise käsutamise õigus anda XX eestkostjale. 4.
8. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
9. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
10. 16.12.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt igakuiselt miinimummääras elatis ja tagasiulatuv elatis summas 2570,05 eurot ajavahemiku 16.12.2015.a – 16.12.2016.a eest. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja XX.XX.XXXX.a. Hageja ema on kostja. Hageja on raske vaimse alaarenguga laps ja ta vajab ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Hageja vajab juhendamist ja järelevalvet. Hageja vanemad jätsid täitmata oma vanemlikud kohustused lapse igapäevasel hooldamisel. Pärnu Maakohtu 27.02.2012.a määrusega kohtuasjas nr 2-11-45940 rahuldas kohus Laimjala valla vastava avalduse ja piiras hageja vanemate isikuhooldusõigust, võttes neilt ära õiguse määrata ilma Laimjala Vallavalitsuse nõusolekuta hageja viibimiskohta, samuti õiguse hagejat kasvatada ja tema eest igapäevaselt hoolitseda. Muud vanema õigused, sh õigus lapsega suhelda, jättis kohus piiramata. Kohus andis piiratud hooldusõiguse osas otsustusõiguse eestkosteasutusele. 02.04.2012.a sõlmis Laimjala Vallavalitsus Kuressaare Perekoduga asenduskoduteenuse halduslepingu. Hageja elab alates 2012.a kuni käesoleva ajani Kuressaare Perekodus. Tema vanemad ei ole talle ülalpidamist andnud. Hageja isa CC maksis 2015.a ja 2016.a I OÜ arved hagejale isiklike abivahendite soetamiseks. Hageja isa on hagejale isiklike abivahendite ostmiseks maksnud seisuga 01.10.2016.a 1826,07 eurot. Hageja isa arvelduskontole on ajavahemikul 26.04.2012.a – 05.05.2016.a makstud Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejale maksmisele kuuluvat puude toetust kokku 3845,61 eurot, mida ei ole täies ulatuses hageja huvides kasutatud. Eestkostjal on kohustus eestkostetava nimel esitada elatise nõue (perekonnaseaduse (PKS) § 183 lg 1). Selline kohustus lasub eestkostjal olenemata sellest, et lapsele osutatakse riigieelarvest rahastatavat asenduskoduteenust. 2

(7)Tsiviilasi nr 2-16-18947 Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu, nõustudes elatist maksma alates 01.01.2017.a 120 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise nõudele vaidles kostja vastu. Kostja elab Soomes ja lõpetab peagi oma firma tegevuse seal. 2017.a ta Soomes sissetulekut saanud ei ole. Tagasiulatuva elatise maksmiseks tal raha ei ole. Võib-olla ta peab mingi aeg Eestisse tagasi elama tulema ja siis ei ole tal võimalik töötu abirahast hagejale elatist maksta. Esimese astme kohtu otsus
2. Pärnu Maakohus tegi 22.06.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 16.12.2016.a kuni lapse täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras. Täiendavalt mõistis kohus kostjalt välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 16.12.2015.a – 16.12.2016.a eest 2570,05 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 702 eurot. Otsuse kohaselt puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale ülalpidamist andnud. Saare Maavalitsuse 06.04.2017.a esitatud tõendi kohaselt on käesoleval ajal hageja asenduskoduteenuse maksumus ühes kuus 1450 eurot. Kuressaare Perekodu 04.04.2017.a teatise kohaselt on hageja isiklikud kulud asenduskoduteenusel ühes kalendrikuus, lähtudes lapse vajadustest ja tegelikest kuludest, kokku 244 eurot. Invaabikeskus Invaru 08.03.2017.a tõendist nähtub, milliseid abivahendeid on hageja tarbeks renditud ajavahemikul 01.07.2012.a – 28.02.2017.a. Tõendist nähtub, et on renditud ratastooli, seisulauda, lastekäru, kõndimisraami, eriistet ja raami. Abivahendite eest on 2012.a tasutud 270,68 eurot, 2013.a 135,92 eurot, 2014.a 207,94 eurot, 2015.a 317,04 eurot, 2016.a 332,48 eurot ja 2017.a jaanuaris ja veebruaris 39,80 eurot. Tõendil on märgitud, et abivahendite eest on tasutud kokku 1303,86 eurot. Laimjala vallale teadaolevalt tasus eelviidatud tõendil märgitud abivahendite eest hageja isa. Sotsiaalkindlustusameti 10.03.2016.a otsuse nr 5850/4 alusel on hagejale puudega lapse toetuse maksmine peatatud alates 01.03.2016.a. Pärnu Maakohtu 20.06.2017.a määrusega kinnitati hageja ja isa CC vahel 09.05.2017.a sõlmitud kompromissileping, mille kohaselt kohustub CC alates 09.05.2017.a kuni tütre täisealiseks saamiseni 29.11.2020.a tasuma elatisena 235 eurot kuus. Hageja loobus CC vastu esitatud tagasiulatuvast elatise nõudest. Kostja on esitanud kohtule väljatrüki oma Swedbank AS kontost ajavahemikul 01.01.2016.a – 28.02.2017.a, millest nähtuvalt on konto sissetulek olnud 8547,05 eurot. Ta on esitanud kohtule ka väljatrüki oma Nordea pangas olevast kontost perioodi kohta 01.01.2016.a - 31.12.2016.a. Nordea pangast tehtud väljatrükk on soomekeelne vaatamata kohtu selgitustele 28.02.2017.a kohtuistungil ja 29.03.2017.a nõudekirjale, milles on märgitud, et kohus kohustab kostjat esitama kohtule eestikeelsed dokumentaalsed tõendid ning täiendavalt Nordea Panga konto väljavõtte perioodi kohta 01.01.2017.a – 31.03.2017.a. Hageja vaidles kostja esitatud soomekeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Seega jättis kohus soomekeelse kontoväljavõtte tähelepanuta. Kohtu poolt tehtud päringutest kostja kohta on toimikus väljatrükid kinnistusraamatust, kust nähtub, et tema omandis on kolm korteriomandit asukohaga XXX, korterid nr X, X ja X. Lisaks märgitud korteriomanditele kuulub kostjale XXX kinnistu, asukohaga XXX. Kohtu poolt tehtud päringu vastusest nähtub, et kostjale kuulub 2016.a haagis Brentex-Trailer. E-maksuameti andmetel on kostja Eesti Vabariigis sissetuleku saanud viimati 2011.a septembris. Teisi alaealisi ülalpeetavaid registri andemetel kostjal peale hageja ei ole. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus ei arvestanud elatise vähendamisel ka asjaolu, et hageja on riiklikul ülalpidamisel, kuna kostja ei tuginenud ise oma seisukohtades 3

(7)Tsiviilasi nr 2-16-18947 sellele asjaolule tuginenud (RKTKo 3-2-1-37-11, p 16). Kohus leidis, et kostja varaline seis võimaldab hagejale elatist tasuda, sh on tal vara, mida on elatise maksmiseks võimalik võõrandada. Kostja ei ole tõendanud, et tema suhtes on alus tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmiseks või selle vähendamiseks. Kohtu hinnangul vastasid hageja menetluskulude nimekirjas kirjeldatud ja teostatud õigusabitoimingud toimiku materjalidele ja õigusabi osutamiseks kulunud aeg kokku 11,70 tundi oli vajalik ja põhjendatud. Hageja taotles, et kostja kanda jääks sellest ½. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palus ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kaebuse kohaselt tekkis Laimjala Vallavalitsusel alaealise lapse esindusõigus elatise nõude esitamiseks vanemate vastu alles 13.04.2017.a, millal jõustus kohtulahend vanemate hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja Laimjala Vallavalitsuse eestkostjaks määramiseks. Olenemata sellest on maakohus otsuses tõendeid ebaõigesti hinnates asunud seisukohale, et lähtudes lapse vajadustest on käesoleval juhul elatise nõude rahuldamine PKS § 101 lg 1 sätestatud määras põhjendatud. Maakohus märkis, et kohus ei saa antud juhul elatise vähendamisel arvesse võtta asjaolu, et hageja on riiklikul ülalpidamisel, kuna kostja ei ole ise oma seisukohtades sellele asjaolule tuginenud. Sellega on kohus rikkunud selgitamiskohustust. 28.02.2017.a istungi protokollist nähtub, et istungil arutati hagejaga asjaolu, et elatist taotleva lapse vajadused on tegelikkuses käesoleval juhul kaetud riiklike toetustega. Protokollist ei nähtu, et kohus oleks kostjale, kui õigusteadmisteta isikule, selgitanud, et kohus saab asja lahendamisel vastavat asjaolu arvesse võtta üksnes juhul, kui kostja ise sellele asjaolule tugineb. Maakohus ei ole vastavat asjaolu kostjale, kes osales menetluses ilma esindajata, selgitanud ega küsinud tema seisukohta, rikkudes sellega menetlusõiguse norme. Kuressaare Perekodult ja Saare Maavalitsuselt kogutud tõenditega on tõendatud, et hageja vajadused on täielikult kaetud riiklike peretoetustega. Maakohus oleks vastavat asjaolu pidanud kostjale selgitama ja küsima tema seisukohta. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja poolt esitatud Swedbank AS pangakontost nähtuvalt puudus tal perioodil 01.01.2016.a kuni 28.02.2017.a igakuine tööandjalt saadav sissetulek. Pangakonto väljavõttest nähtub, et jaanuaris, juulis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris tegi kostja sissemakseid iseenda kontole kokku summas 2810 eurot. Isegi kui vastavaid sissemakseid saaks pidada kostja igakuiseks sissetulekuks, on nende keskmine suurus ühes kuus 234 eurot. Novembris 2016.a on laekunud kostja kontole laen summas 3000 eurot ning veebruaris 2017.a on kostjale laekunud autolaen summas 500 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et kogu kostja sissetulek ja laen on kulunud tavapärasteks elamiskuludeks ning konto lõppsaldo on -0,15 eurot. Maakohus ei ole arvestanud kostja ema poolt koostatud kirjalikku avaldust, mille kohaselt korteriomandeid kasutab kostja ja tema puudega täiskasvanud poeg elamispinnana. Maakohus ei ole tuvastanud kinnisasjade väärtust konkreetselt ega nende mõju kostja varalisele seisundile ja võimele hagejale elatist maksta. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et korteriomandid ja kinnistu asuvad maapiirkondades, kus nende kohene ja kiire müümine arvestades kinnisvara asukohta on ebareaalne. Tegemist ei ole kergesti realiseeritava varaga. Tasudes alaealisele lapsele elatist miinimummääras, olukorras, kus lapse tegelikud vajadused on täielikult kaetud riiklike toetustega, seab see ohtu vanema igapäevase toimetuleku. Elatise maksmise järel ei ole tagatud vanema toimetulek ühetaoliselt lapsega. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata PKS § 102 lg 2 ning käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused, mis annavad aluse elatise väljamõistmata jätta. Maakohus 4

(7)Tsiviilasi nr 2-16-18947 on asja lahendamisel jätnud tähelepanuta kostja väited sellest, et alates 01.01.2017.a avasid lastevanemad alaealisele lapsele konto, kuhu mõlemad vanemad kannavad kokku 240 eurot kuus. 28.02.2017.a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja on kohtuistungil samuti väitnud, et ta avas lapsele konto, millele tal endal ligipääs puudub, kontol on veebruarikuu seisuga 240 eurot, kuid eestkosteasutus keeldus vastava konto kohta dokumente vastu võtmast. Asjaolud, et lapse vajadused on täielikult rahuldatud riiklike toetustega ning kostja kannab lapsele avatud kontole makseid lapse tulevaseks ülalpidamiseks ehk perioodiks, mil laps on saanud täisealiseks, on käesoleval juhul mõjuv põhjus, mis annab aluse PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks ning elatis väljamõistmata jätmiseks. Tagasiulatuv elatis ületab kostja rahalise võimekuse. Hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjalt kordagi elatist nõudnud, alaealise lapse vajadused olid juba perioodil 16.12.2015.a 16.12.2016.a täielikult kaetud riiklike toetustega ning kostja ei ole võimeline täitma maakohtu otsust. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda, arvestades et hageja seadusliku esindajana osaleb menetluses alates 13.04.2017.a eestkostjana kohalik omavalitsus, kellel menetluse algul puudus esindusõigus, hageja esitas ka tagasiulatuva elatise nõude, tegelikke menetluskulusid ei kanna hageja alaealise lapsena ise ning et kostja varaline seis ei ole hea. Vastustaja seisukoht

1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi tagasiulatuva elatise osas, s.o perioodi osas, mis jäi hagi esitamise eelsesse perioodi. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.
3. Elatise väljamõistmise eeldus on see, et alaealisel lapsel on ülalpidamise osas rahuldamata vajadused. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et hageja suhtes rahastas riik asenduskoduteenust. Sellest tulenevalt tuleb järeldada, et vähemasti hagi esitamisele eelnenud perioodi osas on alaealise hageja vajadused kaetud riigieelarve vahenditest. Kuna lapse vajadused olid selle perioodi osas täidetud, ei ole välistatud see, et ülalpidamist andnud isikul ehk riigil võib olla nõue ülalpidamise andmiseks kohustatud isiku suhtes, kuid vastav nõue käesolevas menetluses lahendamisele ei kuulu. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et hageja suhtes rahastas riik asenduskoduteenust saab ja peab käesoleva tsiviilasja lahendamisel arvesse võtma. Vastav asjaolu leidis käsitlemist 28.02.2017.a toimunud kohtuistungil ja sellest võib järeldada, et kostja soovis sellele asjaolule tugineda. Juhul, kui see, kas kostja soovib sellele asjaolule tugineda, jäi kohtule arusaamatuks olukorras, kus asjaolu oli kohtuistungil arutuse all, tulnuks maakohtul kostja käest täpsustust küsida.
4. Ringkonnakohus leiab siiski, et asjaolu, et hageja suhtes rahastas riik asenduskoduteenust, saab arvesse võtta üksnes tagasiulatuva elatise väljamõistmise üle otsustamisel, sest riiklikku rahastamist antakse abivajajatele osas ja ulatuses, milles alaealiste laste vanemad lapse vajadusi ise ei kata. Seadusest ei tulene, et riigi poolt asenduskoduteenuse rahastamine vabastaks lapse vanemad lapse ülalpidamiskohustusest või vähendaks ülalpidamiskohustust. Sellest tulenevalt tuleb edasiulatuva elatise osas hinnata elatise maksmise kohustuse eeldusi vastavalt perekonnaseaduses sätestatule. 5

(7)Tsiviilasi nr 2-16-18947

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas õigesti edasiulatuva elatise nõude. Selles osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selles osas maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Selles osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Maakohus jagas tõendamiskoormise õigesti, leides, et kostja peab kohtu ette tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel saab kohus järeldada, et esinevad mingid erandlikud asjaolud, mis võimaldavad elatisenõude rahuldada väiksemas määras, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Maakohus leidis õigesti, et kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole. Ringkonnakohus rõhutab, et kostja poolt soovitud järeldust, et elatisenõue tuleks rahuldada miinimummäärast väiksemas määras, ei võimalda ka need asjaolud, mille arvestamist kostja apellatsioonimenetluses soovib.
3. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kostja tuginenud sellele, et kostjal oleks teisi ülalpeetavaid ega sellele, et kostjal oleks tulu teenimine takistatud. Seega taandub küsimus sellele, kas kostja on kohtu ette toonud asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada, et esineb mõjuv põhjus, mis võimaldaks kostjalt ühe lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras elatise nõude jätta osaliselt rahuldamata. Selliseid asjaolusid kostja kohtu ette toonud ei ole. Esiteks ei ole kostja muutnud usutavaks seda, et tema majanduslik olukord on selline, et tal ei ole võimalik miinimummääras elatise maksmise kohustust täita. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses õigesti, et kostjale kuulub kolm korteriomandit ja maa Saaremaal. Kostja ei ole usutavaks muutnud, miks ta ei saa osasid kolmest korterist välja üürida olukorras, kus ta ise elab Soomes. Kostja ei ole tõendanud, et maa Saaremaal on väärtusetu ning kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et selle arvelt ei saa elatise maksmise kohustust täita ning seda ei saa ka välja üürida. Kostja märkis küll, et ta on enda äritegevust Soomes lõpetamas, kuid kostja ei muutnud usutavaks, et tal ei ole võimalik äritegevusega tegeleda. Kostja väidete õigsust eeldades, kui kostja on oma äritegevust Soomes lõpetamas, ei saa sellest järeldada, et kostja ei oleks võimeline enda alaealise lapse ülalpidamiseks tulutoova tegevusega tegelema.
4. Elatise alla miinimummääras väljamõistmiseks ei anna alust ka see kostja väide, et tema pangaarvel ei ole märkimisväärseid laekumisi. Esiteks rõhutab ringkonnakohus, et kostja ei ole andnud usutavaid selgitusi selle kohta, mille arvelt ta enda pangakontole sissemakseid tegi. Teiseks märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et kostja pangakontole ei ole laekunud sellises ulatuses rahasummasid, mille arvelt tagada piisaval määral enda ja enda alaealise lapse ülalpidamist, ei tähenda, et miinimummääras ülalpidamise nõude saaks jätta rahuldamata. Selleks tulnuks kostjal kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel saanuks kohus järeldada kostja põhjendatud ja objektiivset võimetust tulu teenida ning võimatust kostjale kuuluvaid varaesemeid (korteriomandid ja maa) tulu teenimise eesmärgil rakendada.
5. Hagi väiksemas ulatuses rahuldamiseks ei anna alust ka apellandi väide, et tema koos lapse isaga avas hageja jaoks pangaarve, millele kostjal juurdepääs puudub ja millele on kantud raha. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sellele arvele raha kandnud. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui kostja on ringkonnakohtu otsuse kuulutamise ajaks pangaarvele raha kandnud, ei saa mitte igasugusele pangaarvele mingi raha kandmist käsitleda elatise andmise kohustuse täitmisena. Elatise andmisena saab käsitleda seda, kui alaealise lapse seaduslikul esindajal on 6

(7)Tsiviilasi nr 2-16-18947 vaba juurdepääs elatisele. Kostja kohustuse täitmise hindamisel saab arvestada üksnes nende summadega, mida on kostja elatisena tasunud või mida on kostja eest tasutud. Kuna ka apellatsioonkaebuses ei toonud apellant esile seda, et tema oleks kirjeldatud viisil elatist tasunud, ei saa arve avamist ja sellele väidetavat elatise maksmist käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvesse võtta. Juhul, kui apellant on käesoleva otsuse kuulutamise ajaks siiski sellisel viisil pangaarvele raha kandnud, saab seda võtta arvesse kohtuotsuse täitmisel.

1. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka see kostja väide, et Laimjala Vallavalitsusel tekkisid eestkostja õigused alles menetluse ajal. Eestkostja saab tegutseda eestkostjaks saamise ajast alates eestkostetava seadusliku esindajana, eestkostja nimel ning realiseerida ka neid eestkostetava õigusi, mis tekkisid enne eestkostja õiguste tekkimist. Juhul, kui tuleks asuda seisukohale, et Laimjala Vallavalitsus tegutses käesolevas menetluses enne eestkostja õiguste tekkimist ilma volitusteta, saab seda, kui hageja eestkostja jätkas peale eestkostja õiguste tekkimist menetluses osalemist, käsitleda varasemate menetlustoimingute heakskiitmisena.
2. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esinevad seaduses sätestatud alused elatise miinimummäärast väiksemas ulatuses väljamõistmiseks.
3. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse üksnes osaliselt, tuleb jätta nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja maakohtu menetluskulud. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 7