2-17-3249/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3249 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht: xxxx. E-post: xxxx) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 12.06.2017 RESOLUTSIOON
2. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
3. Mõista välja Xxxxigakuine elatisraha Xxxxülalpidamiseks alates 01.03.2017 summas 152,75 eurot (ükssada viiskümmend kaks eurot ja 75 senti) kuni hageja õpingute lõpetamiseni Xxxx, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
5. Xxxxesitas Harju Maakohtusse hagi Xxxxvastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. 14.03.2012 jättis Tallinna Ringkonnakohus jõusse Harju Maakohtu 18.11.2011 otsuse tsiviilasjas nr. 2-10-30314, millega Xxxxmõisteti välja igakuine elatis alaealistele lastele xxxx, xxxx ja Xxxx kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Igakuiseks elatise suuruseks märkis kohus 139,01 eurot põhjendusega, et PKS § 101 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesolevalt hageja vanusest tulenevalt ei vasta elatise summa
6. aastal enam hageja vajadustele. 30.03.2017 täpsustatud hagis (tlk 20) palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis Xxxx kasuks kuni tema 18-aastaseks saamiseni või tema põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamiseni või õppimise ajal kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni alates 01.02.2017 muutuva summana, mis on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutusega. Kostja vastuväited hagile
7. 30.03.2017 esitatud vastuses kostja ei võta hagi õigeks (tlk 22 jj). Kostja on täitnud vabatahtlikult oma võimaluste piires täisealise õppiva lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on andnud hagejale vabatahtlikult ülalpidamist ulatuses, mis hetkel on isegi suurem kui väljamõistetud elatis. Kostja on hagejale üle kandnud elatise makseid summas 150 eurot. Hageja ema töötasu on 1300 eurot (bruto), millise sissetuleku juures oleks elatise nõudmine ilmselgelt põhjendamatu, samuti hageja sai ja võibolla saab ka jätkuvalt stipendiumi ning hageja ema väitel saab ta mingis ulatuses peretoetust. Ka need sissetulekud on ülalpidamisekohustuse määramisel olulised ning hagejal tuleb esitada andmed nende sissetulekute kohta või siis kinnitada, et ta ei saa mingeid muid sissetulekuid (stipendium, töötasu, esinemistasu jne.) ega toetusi. Hageja palub jätta hagi rahuldamata põhjusel, et kostja täidab oma kohustust vabatahtlikult. Kohtu selgitused eelmenetluses
8. 04.04.2017 saadetuid e-kirjas (tlk 29) selgitas kohus, et kohus ei mõista täisealisele lapsele automaatselt elatist miinimummääras, vaid elatise suurus määratakse kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja õpib gümnaasiumis, kõrghariduse omandamine saab toimuma alles tulevikus ning selleks ajaks võivad asjaolud olla muutunud, nt hageja käib tööl jne, mistõttu puudub praegu alus mõista elatis välja kõrghariduse omandamiseni.
9. 12.06.2017 toimunud kohtuistungil (tlk 81 jj) selgitas kohus elatise asjas kohtupraktika erinevust alaealise lapse ja täisealise lapse puhul. Hageja jäi oma nõude juurde. Kostja on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Kohus selgitas tõendite esitamise korda ja andis hagejale tähtaja esitada kulude kohta tõendid kohtule hiljemalt 21.06.
10. Kohtuotsuse põhjendused 2
11. Kohus, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis ning kuulanud ära menetlusosalised leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
12. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.03.2012 otsusega jõusse Harju Maakohtu 18.11.2011 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-30314, millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis 139,01 eurot kuni hageja 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega mõistis kohus välja elatise summa, mis vastas tollel ajal kehtivale miinimumsummale. Kui kohus oleks sidunud elatise muutuvas suuruses, siis oleks kohtuotsuse resolutsioon sõnastatud, /…mitte vähem kui…/, kuid sellist sõnastust kohtuotsuse resolutsioonis ei ole. Seega on elatis välja mõistetud ühe kindla summana.
13. 30.03.2017 täpsustatud hagis (tlk 20) palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis hageja kasuks kuni tema 18-aastaseks saamiseni või tema põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamiseni või õppimise ajal kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni alates 01.02.2017 muutuva summana, mis on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutusega.
14. Hageja sai 28.01.2017 täisealiseks. Hageja on alates 01.09.2016 kantud xxxx õpilaste nimekirja 2016/2017 õppeaastal, mida kinnitab kohtule esitatud koolitõend (tlk 13).
15. Perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on täisealiseks saanud laps õigustatud elatist saama mh juhul, kui ta jätkab õpinguid põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamisel või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Poolte vaheline vaidlus taandub küsimusele, kas kostjalt elatise väljamõistmine alla miinimummäära on põhjendatud.
16. Hageja tugineb elatise väljamõistmisel PKS § 101, paludes välja mõista elatis muutuva suurusena lähtudes alammäärast. Riigikohus on 19.10.2015 tsiviilasjas nr 32-1-119-15 asunud seisukohale, et täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st
17. Riigikohus lisab, et sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg 1 regulatsiooni, mille järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, PKS § 101 kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes.
18. Asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
19. Hageja igakuised ülalpidamiskulud on kokku ühes kalendrikuus 510 eurot, mis moodustavad järgnevatest kuludest: Eluasemekulud Kulud toidule Kulud transpordile Sidekulud Kulutused tervishoiule Kulutused hügieenitarvetele 142 eurot 164 eurot 15 eurot 15 eurot 27 eurot 10 eurot 3 Kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks Kulutused riietele ja jalanõudele Muud vältimatud püsikulud 15 eurot 62 eurot 60 eurot
20. Arvestades hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja kohtule esitatud tõendeid, mis hageja ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, samuti seda, et üldtuntud asjaolusid nagu toit, riided, jalanõud ja hügieenitarbed ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Eluasemekulud 57,95 eurot, mille suurust tõendab KÜ Xxxx esitatud arved 6 kuu keskmise perioodi eest alates juulist 2016 kuni detsembrini 2016 (tlk 134-139) summas 200,20 eurot ja AS-le Starman nende poolt vahendatud teenuste eest alates juulist 2016 kuni detsembrini 2016 (tlk 155-160) summas 31,62 eurot kuus. Kuna korteris elab peale hageja ka tema ema ja 2 nooremat last, tuleb nimetatud kulu jagada 4-le inimesele. Eluasemelaen kuulub hageja emale Xxxx, kellele kuulub ka korteri omandiõigus, hageja üksnes kasutab ema eluruumi, mistõttu ei saa eluasemelaenu arvestada hageja eluasemekuluna. Kohus selgitas 12.06.2017 toimunud kohtuistungil kasutuseelise arvestamise korda, kuid nimetatud asjaolusid ei ole hageja esile toonud ega ka vastavaid tõendeid esitanud. Toiduraha 145 eurot. Kostja vastuväite kohaselt peaks sügisest 2017 koolilõuna tasuta olema ja teises kohtuasjas on laste toidukulud 134 eurot. Kohus on seisukohal, et 145 eurot toiduraha on põhjendatud kulu hageja kui täisealise noore mehe täisväärtusliku toitu vajava lapse ülalpidamiseks, arvestades toidukaupade hindu ning ka seda, et hageja õppekoormus on suurem, st lisaks gümnaasiumile õpib hageja xxxx muusikakoolis, mistõttu vajab hageja mitmekesist toitu. Transpordikulu 15 eurot. Hageja elab Xxxx ja hageja õppeasutused asuvad Tallinna linnas, sõidukulusid tõendavad Elroni rongipiletid (tlk 45-63), seega on põhjendatud arvestada hageja transpordikuluks kuus 15 eurot. Sidekulud 12,55 eurot, mille suurust tõendab Tele 2 esitatud arved (tlk 185-186). Kohus peab põhjendatuks arvestada nimetatud kuluks 12,55 eurot. Tervishoiukulu 20 eurot. Hagejal on prillid, mille üle poolte vahel vaidlus puudub, kuid arvestada tuleb seda, et prille ei soetata iga kuu. Kohus ei saa arvestada Eesti Optik OÜ esitatud kulu tõendiga (tlk 187), sest hageja tasus prilli valmistamise kulu eest 20.10.2015, mis väljub käesoleva elatishagi kohtule esitamise ajast. Kuid üldteadaolevalt tuleb prille aega ajalt parandada ja klaase vahetada, samuti on vaja aega ajalt ravimeid osta, mistõttu kohus peab põhjendatuks arvestada nimetatud kuluks 20 eurot. Hügieenitarbed 10 eurot. Arvestades, et inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid ja nimetatud kulu osas vaidlus puudub, peab kohus põhjendatuks arvestada hügieenitarvetele 10 eurot. Koolikohustused 15 eurot. Arvestades, et hagejal on seoses koolikohustuse täitmisega vaja osta raamatuid, kantseleitarbeid, samuti osaleda kooli poolt korraldavatest kultuuriüritustest, millega kaasnevad kulutused, peab kohus põhjendatuks arvestada nimetatud kuluks keskmiselt 15 eurot kuus. Kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot. Arvestades asjaoluga, et täiskasvanute riided ja jalanõud peavad tavalisest kauem vastu kui ühe hooaja, peab kohus põhjendatuks arvestada riiete ja jalanõude ostmise kuluks kuus 50 eurot. 4 Muud vältimatud kulud 30 eurot. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hobide valikul tuleb otsustada võimalusega sellega seotud kulusid katta. Sama kehtib kooliväliste ürituste, konkursside, osalustasude ja sünnipäevade kohta. Kui rahalised vahendid on piiratud, siis tuleb teha valikuid ja kulusid kanda oma võimaluste piires. Kohus peab põhjendatuks muuks kuluks 30 eurot kuus.
21. Kõike eeltoodud arvestades peab kohus põhjendatud hageja ülalpidamiskuluks kuus 355,50 eurot (57,95+145+15+12,55+20+10+15+50+30), millest ühe vanema kanda jääb 177,75 eurot.
22. Kostja on tuginenud vastuväites, et kuludest tuleb maha arvata riiklikud toetused. Kostja taotlus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
23. mai
24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
25. märts 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Hageja ütluste kohaselt (vt istungiprotokoll, tlk 61) saab hageja seaduslik esindaja hageja eest lastetoetust 50 eurot kuus, mis on nähtav hagiavalduse tulude real (tlk 2). Arvestades elatise summast maha pool lapsetoetuse määrast, s.o 25 eurot, on igakuise elatise suurus 152,75 eurot (177,7525).
26. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 152,75 eurot kuus alates hagi esitamisest 01.03.
27. Kostja on kohtule tõendanud pangakonto väljavõttega, et ta on tasunud alates 31.01.2017 kuni 17.03.2017 elatist 150 eurot kuus (tlk 24). Kohus selgitab, et alates 01.03.2017 kostja tasutud elatise maksed jäävad kehtima ja samade kalendrikuude eest tasutud elatise summa ulatuses uuesti tasuma ei pea sh käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud elatis (st vabatahtlikult tasutud elatise summa saab tasaarvestada kohtulahendiga välja mõistetud elatisega).
28. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5