nimetatud väljamaksete kohta Haldur on lubanud võlgnikul igakuiselt kasutada sissetuleku osa, mis on ette nähtud TMS § 132 lg-tes 1 ja 2. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik teinud erinevaid ülekandeid ja sularaha väljamakseid summas 15,741.69 eurot. Massikohustused (s.o pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused (
Pankrotimenetluse kulud (s.o menetluskulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks vastavalt
lg 1 ja
Nimetatud kulude osas on kohus võtnud seisukoha jaotusettepaneku kinnitamise määruses: Ajutise halduri tasu on määratud Harju Maakohtu 09.02.2015 kohtumäärusega, mistõttu ei pea kohus vajalikuks antud kulu veel kord kinnitada. Kohtu hinnangul tuleb kinnitada kulud ulatuses, milles neid varasemalt kinnitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et jaotusettepanekus näidatud xxxx (pankrotis) pankrotimenetluse perioodi 10.02.2015.a. kuni 01.03.2017.a. kulud summas 43,36 eurot on põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Lõpparuande esitamise seisuga on tekkinud ja tekkimas täiendavad ja seni kinnitamata kulud, seda järgnevas:
kulud – käibemaks halduri tasult 1100 eurot ja pankrotimenetluse bürookulult 2 eurot.
kulud – 6,39 eurot (lõpparuande kohta teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded), 10 eurot (pankrotimenetluse bürookulud) ja halduri tasu 5500 eurot. Kokku seni kinnitamata kulusid summas massikohustusena summas 1102 eurot). 5516,39 eurot (lisandub käibemaks Pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks on tehtud eraldis. Selle arvelt makstakse välja kohtu poolt lõpparuande kinnitamisel määratav halduri tasu (s.o 55000 eurot) ja sellelt makstav käibemaks (s.o 1100 eurot), kokku summas 6600 eurot. Andmed jaotise alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ning tunnustatud nõuetest väljamaksmata jäänud summad Esimeses rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded 3 Võlausaldaja Nõue (EUR) AS Swedbank 27 235,70 Väljamakstud summa (EUR) 27 235,70 Saamata (EUR) 0 Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded Võlausaldaja Nõue (EUR) 18 925,24 9890,16 283,30 Väljamakstud summa (EUR) 0 0 0 AS Swedbank AS Megaron-E Kohtutäitur Hille Kudu EV Maksu- ja Tolliameti kaudu Danske Bank A/B Eesti filiaal Bigbank AS KOKKU Saamata (EUR) 18 925,24 9 890,16 283,30 124,37 0 124,37 4351,61 0 4 351,61 21 720,19 55 294,87 0 0 21 720,19 55 294,87 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandieseme müügi tulem on 32 042 eurot. Kogu pankrotivara müügi tulem on 36 146 eurot. Seega peaks pandipidaja kandma 88,65%
Massikohustused koos minimaalsete pankrotimenetluse kuludega moodustavad 7 447,95 eurot (21,09 + 2347,36 + 5079,50), millest 88,65% moodustab 6602,61 eurot. Seega osaleb pandipidaja pankrotimenetluse kulude kandmisest maksimaalses seadusega lubatud ulatuses ehk 15% ulatuses pandieseme müügitulemist. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikult saadava vara kohta Võlgnikul ei ole halduri parima teadmise kohaselt teistelt isikutelt saadaolevat vara. Samuti puudub müümata pankrotivara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur korraldas olemasoleva pankrotivara kohta informatsiooni kogumise ja pankrotivara hulka kuuluva ja kinnisvara müüki avalikel enampakkumistel. Korteri müümiseks on haldur korraldanud kaheksa enampakkumist, pidanud läbirääkimisi ostuhuvilistega, korduvalt suhelnud võlgnikuga. Kuivõrd esialgselt kehtestatud alghinnaga korteriomandi võõrandamine oleks osutunud arvestatavalt aeganõudvaks protsessiks, konsulteeris haldur võlausaldajatega seoses korteriomandi müügihinnaga, saavutamaks võimalikult kiiret, efektiivset ning võlausaldajatele maksimaalset tulemit pakkuvat pankrotimenetlust. Haldur valmistas ette ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud. Nõuete kaitsmise koosoleku tarbeks analüüsis haldur võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi, nende põhjendatust/tõendatust. 4 Haldur koostas seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele esitamiseks.
Vara müügist on võlgniku vara suurenenud ning halduri tegevuse tulemusena saadud Võlgniku pankrotivara suurus on 36 146,00 eurot, jäädes
Vastavalt
¹ lg 1 on pankrotihalduri tasu alammäär 36 146,00 eurot suuruselt pankrotivaralt 4 665,00 eurot + 10 % halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt ehk 4 665,00 eurot + 414,50 eurot [(36 146,00-32 001,00)*10%=414,50]. Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu alammäär 5 079,50 eurot. Vastavalt
§-le 65¹ lg 2 on pankrotihalduri tasu ülemmääraks 6 103,00 eurot, millele lisandub 11% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt ehk 6 103,00 eurot + 455,95 eurot [(36 146,00-32 001,00)*11%=455,95]. Seega on pankrotihalduri tasu ülemmääraks 6558,95 eurot. Käesolevas menetluses palub haldur kohtu poolt lõpparuande kinnitamisel määrata pankrotihalduri tasuks 5500 eurot, millele lisandub käibemaks 1100 EUR juhul (kuivõrd tasu määratakse Advokaadibüroole LEXTAL) kokku summas 6600 eurot. Palutud summa on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud pankrotihalduri tasu alammäärast 8,3% kõrgem. Alammäärast mõnevõrra suurema tasu määramine on põhjendatud tulenevalt vara võõrandamise töömahukusest ning vastusrohkusest. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ning puuduvad haldurile teadaolevad asjaolud, mis võiksid tingida hagide esitamise tulevikus. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid ei ole kantud. Halduri ülesannete täitmiseks kandis haldur jooksvalt korteriga seotud kulutusi. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on märgitud lõpparuande punktides 3.5-3.9. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada võlgniku poolt üle oma reaalsete majanduslike võimete ja võimaluste ulatuvate laenude võtmist, samuti sissetulekute vähenemist seoses majanduslangusega. Pankrotihaldurile ei ole pärast pankroti väljakuulutamist teatavaks saanud informatsiooni muude maksejõuetuse põhjuste kohta. 5 Kuriteo tunnustega tegude toimepanemise tuvastamine Pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ega esitanud kuriteoteadet. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Muid pankrotimenetluses tähtsust omavaid asjaolusid ei ole haldur tuvastanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Urmas Ustav on
Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldurid ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt Xxxx(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda võlgniku poolt üle oma reaalsete majanduslike võimete ja võimaluste ulatuvate laenude võtmine, samuti sissetulekute vähenemine seoses majanduslangusega.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Urmas Ustav tuleb vabastada tema kohustustest Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses. Lähtuvalt
lg-st 1 määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 6 Xxxx(pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel 6600 eurot (s.h käibemaks). Kohus leiab, et halduri lõpliku tasu summas 6600 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 5500 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.
lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
aasta
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et halduri nimetatud kulud on põhjendatud ja esitatud vajalikus ulatuses ning kinnitab need. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Xxxx(pankrotis) esitas ühes pankrotiavaldusega 18.12.2014 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Xxxx(pankrotis) haldur Urmas Ustav on kohtule esitatud taotluses märkinud, et halduri hinnangul ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamisel õiguslikke takistusi. 7 Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas
§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et Xxxxusaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Xxxx(pankrotis) kohustub võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab Jaanus Pappelile (pankrotis), et
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnik otsustab kasutada temale
lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks
lg-s 4 sätestatud kohustust anda usaldusisikule üle 25% tulust, arvestades
Kohus leiab, et
lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul tasuda 25% sissetulekust võlgnevuste tasumiseks. Juhul kui võlgnik ei suuda tasuda 25% sissetulekust võlgnevuste katteks, siis peab usaldusisiku aruandes olema jälgitav võlgniku aktiivne tegevus mõistlikult tulutoova tegevuse leidmisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.