← Eesti

2-17-1960/3

Obsah (4)§ 477§ 426§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Näncy-Marita Maltseva Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1960 Tsiv

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 477

lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd taotlusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

  1. Täitemenetluse seadustik sätestab jõulised riikliku sunni meetodid laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele. Kohus selgitab, et elatisevõlgniku õiguste peatamise eesmärgiks on tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isikud täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Käesolevas asjas ei ole kohtul õnnestunud menetlusdokumentide kättetoimetamine võlgnikule ning kohtule teadaolevalt viibib võlgnik välisriigis kinnipidamisasutuses (kohtuasi nr 1-17-2968). Kohus ei saa avaldada käesolevas menetluses täiendavaid asjaolusid seoses kohtuasjaga nr 1-17-
  2. Kokkuvõtvalt on aga kohus seisukohal, et eeltoodud asjaolusid arvestades, ei anna võlgniku juhtimisõiguse peatamine soovitud tulemust, kuivõrd võlgniku võimalus mootorsõidukit juhtida on käesoleval ajal niigi piiratud. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik saavutada avaldusega taotletavat eesmärki, s.o tõhustada lapse elatise sissenõudmist.
  3. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 426

lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Sama õigus on avaldajal ka hagita menetluses. 6.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohtu hinnangul on kohtutäituri kohtusse pöördumine olnud põhjendatud ja täitemenetluse läbiviimise seisukohast vajalik. Kohus jätab eeltoodut arvestades menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.