KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2017 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3834 Tsiviilasi

§ 230

lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuli hagejal tõendada neid asjaolusid, millele tuginedes ta kostja vastu nõude esitas. 27.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Kohus ei nõustu hageja väitega, et poolte vahel puudub vaidlus sissetungimise fakti üle. Hageja on menetluses alguses väitnud, et sissetungimine toimus 16.10.2016 vastu 17.10.2016, seejärel aga, et see toimus 16.11.2016 vastu 17.11.2016. Kostja ei ole korterisse sissetungimise fakti omaks võtnud kummalgi eelmärgitud ajal. Kostja on vastu vaielnud hageja väitele, et korterisse tungiti sisse ajal, mil see oli valve all. 28.

§-st 235 tuleneb, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul ei ole hageja usutavalt põhistanud väidet, et märkis algselt kohtule esitatud hagiavalduses varguse toimumise kuupäeva ekslikult trükivea tõttu. Varguse toimumisele 16.10.2016 vastu 17.10.2016 viitab hageja enda poolt kohtule esitatud tõend. Kostja ei võtnud omaks varguse toimumist hageja osundatud ajal ning hageja ei kõrvaldanud väidetavat eksimust hagiavalduses enne, kui kohus juhtis tähelepanu ebakõlale hageja väidete ning kohtule esitatud tõendite vahel.

1. Lisaks ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, milles seisnes konkreetne kostjale etteheidetav süüline lepingulise kohustuse rikkumine, mille tõttu hagejale kahju tekkis. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega ei too mitte ainuüksi lepingu sõlmimine teisele lepingu poolele kaasa kohustust hüvitada mistahes kahju, vaid kahju nõue on põhjendatud, kui pool rikub mõnda lepingulist kohustust, mis põhjuslikus seoses toob kaasa kahju tekkimise.
2. Kohus selgitas hagejale 07.06.2017 pöördumises (toimiku lk 49), et viimasel tuleb selgelt välja tuua ja tõendada, millal sissemurdmine aset leidis. Kohus juhtis tähelepanu vastuolule hageja väidetes ja esitatud tõendites seoses sissemurdmise ajaga. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et sissemurdmise ajal oli korter valve all ning valvesüsteem andis häiresignaali kostjale. Kohus selgitas samuti hagejale, et pooltevahelise lepingu üldtingimuste kohaselt vastutab kostja süü olemasolu korral. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada kostja süü olemasolu. Vaatamata kohtu selgitustele hageja ühtegi täiendavat tõendit kohtule ei esitanud. Hageja ei tõendanud varguse toimumist ajal, mil korter oli valve all. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, milles seisnes kostja süüline lepingu rikkumine.
3. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 02.10.2012 lepingu nr XXXX (toimiku lk 4), mille kohaselt oli kostja valve objektiks ruumid asukohaga Xxxx. Lepingule olid lisatud üldtingimused (toimiku lk 5). Üldtingimuste punkti 1.
4. kohaselt oli lepingu objektiks tellijale osutatav teenus, mis seisneb tellija vara jälgimises valvesignalisatsiooni ja/või tulekahjuhäire seadme abil, et fikseerida valveobjekti vastu suunatud rünne (näiteks sissetung) või muud ohud.
5. Üldtingimuste punkti 2.
6. kohaselt oli kostja kui lepingu täitja kohustatud valveobjektilt häiresignaali saabumisel saatma valveobjektile häire põhjuse väljaselgitamiseks patrullekipaaži, kes teeb valveobjekti oluliste osade (uste, akende jms, mis on patrullekipaažile nähtavad ja ligipääsetavad) välise vaatluse ning kui avastatakse sissemurdmise või lõhkumise jälgi, võtma valveobjekti mehitatud valve alla kuni tellija (või tema kontaktisiku) saabumiseni. Üldtingimuste punkti 5.
7. kohaselt pidi täitja vastutama kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral ning hüvitama tellijale oma kohustuste rikkumise tulemusena tekitatud otsese varalise kahju ulatuses, mis ei ületa 120 kuu teenustasu summat. Seega tulenes lepingust, et kostjal oli alles häiresignaali saabumisel kohustus sellele reageerida ja saata välja ekipaaž. Samuti pidi kostja hüvitama hagejale tekkinud kahju, kui ta rikub lepingulist kohustust süüliselt. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millist kohustust kostja süüliselt rikkus.
8. Kohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti teatisest kriminaalmenetluse alustamise kohta (toimiku lk 6) alustati kriminaalasjas nr 16244001475 23.11.2016 menetlus KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel selles, et ajavahemikul 17.10.2016 oli korterist Xxxx, tundmatu isiku poolt akna lahti muukimise teel varastatud jalgratas ja tekitatud kahju 420 eurot. Antud tõend on vastuolus hageja menetluse käigus esitatud väitega, et sissemurdmine toimus hoopis öösel 16.11.2016 vastu 17.11.2016 ning algses hagiavalduses oli vale kuupäev märgitud trükivea tõttu. Hageja on kohut eksitavalt väitnud, et sissemurdmise toimumist nimelt öösel vastu 17.11.2016 tõendab Politsei- ja Piirivalveameti teatis.
9. Hageja esitas kohtule häiresignaalide väljavõtte (toimiku lk 7), mille kohaselt pani hageja objekti valve alla 16.11.2016 kell 19:43 ja võttis valve alt maha 17.11.2016 kell 10.
10. Kuna sissemurdmine toimus tegelikult kuu aega varem, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud, et vargus toimus ajal, mil korter oli valve all.
11. Kostja esitas kohtule omakorda valvesüsteemide logiväljavõtte (toimiku lk 43), millest nähtub samuti, et korter pandi 16.11.2016 kell 19:43 valve alla ja võeti valve alt maha 17.11.2016 kell 10.
12. Uuesti pandi korter valve alla 17.11.2016 kell 15:50 ning seejärel andis süsteem sissetungi häiresignaali kell 15:
13. Antud tõend tõendab kohtu hinnangul kostja väiteid, et häiresüsteem oli töökorras ja reageeris nõuetekohaselt aknast sissemurdmise katsele. Kohtule esitatud tehniku väljakutse aktist (toimiku lk 8, tõlge lk 28) nähtub, et kostja tehnik saabus objektile 17.11.2106 kell 15.
14. Akti sisu kohaselt kontrolliti valvesüsteemi ja signaale. Süsteem oli korras ning klient soovis lisada akendele magnetkontakti. Kohtu hinnangul tõendavad viidatud tõendid kogumis, et kostja poolt korterisse paigaldatud andurid reageerisid nõuetekohaselt.
15. Hageja esitatud arve saatelehest 17.11.2016 (toimiku lk 9, tõlge toimiku lk 26) nähtub, et akna remondi, detailide vahetuse, käepideme vahetuse ja transpordi eest oli tasutud 45 eurot. Samas ei saa antud tõendist järeldada, kas või millal leidis aset korterisse sissetungimine.
16. Veloplus OÜ garantii dokumendist ja sellele lisatud kviitungitest (toimiku lk 10-11) nähtub, et 15.10.2016 oli see väljastatud jalgrattale Aim Pro
17. Koos käibemaksuga oli tasutud jalgratta ning porilaua eest samal päeval 355 eurot. Täiendavalt on kohtule esitatud kviitung 60 euro tasumise kohta, mis on kviitungi kohaselt samuti esitatud jalgratta eest. Kokku on Veloplus OÜle tasutud 415 eurot. Antud tõend tõendab kohtu hinnangul seda, et hageja oli 15.10.2016 jalgratta ostnud ja tasunud selle eest kogumis 415 eurot, kuid tõend ei tõenda, et jalgratas oli korteris ning varastati sealt ajal, mil korter oli valve all.
18. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus süüliselt mõnda pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust, mille tõttu tekkis hagejale kahju. 39.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole kohtule teatanud, et tal oleks käesoleva menetlusega seoses kulusid tekkinud, mistõttu ei määra kohus otsuses kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik